Imeliku teema järelhüüdeks meistritele "poti" alal.

[Imelik]

Tere.
Alustan sellest, et iga isiklikku laadi märkus/ hinnang selles teemas edaspidi, tingib kogu postituse kustutamise (ka sellega seotud postitused). Erandina saatsin kasutaja meelisvaiksaar postitused algsel kujul autorile tagasi.
Kahjuks ei vasta samadele kriteeriumitele teema algus, aga olen võimetu seda muutma, kuna kustutamisel jääks teema areng segaseks (sekkusin liiga hilja).
Vabandused esimese "ohvri" ees.
PS. Seda postitust palun mitte analüüsida. Nii see on ja ka jääb selles teemas.

[Imelik]

Õhkvahe on kahtlemata takistus, kuid millist kasutegurit ta vähendab?

Ahju oma loomulikult.

Kasutegur saab väheneda, mittetäieliku põlemise ja/või soojuse kasutu lahkumise tõttu. Takistus mõjutab viimast, ... juhul kui energiat vabastatakse rohkem, kui on kütteseade võimeline salvestama/edasi kandma (vale kütmine/ vale dimensioneerimine). Kuidas otseselt õhkvahe ahju kasutegurit vähendab, sooviks tõesti teada ( eriti kuna see on loomulik)?

.... Ahjus soojeneb õhuvahe suhteliselt ühtlaselt (soojusvõimsus on suur ja õhu kubatuur väike).

Püüame siis kooliõpilase tasandil - konvektsiooni korral suletud õhuvahe sees liigub soojem õhk ülesse ja jahe alla! Seega ei saagi olla juttugi ühtlasest soojenemisest vaid soojeneb ennem ülaosa. Kui konvektsiooni ei teki siis soojeneb nii nagu seespoolt ahi soojendab, ei lähe paremaks ega halvemaks vaid soojustakistus on suurem.

Aga kas sellisel "tasandil" tohib küsida?
Miks soe õhk üles kerkib ja mille järgi on teada - kus on "all"ja kus on "üleval"?
Kas küttepinna soojuslik võimsus mõjutab temperatuuri suletud ruumis, temperatuurijaotust ja tsirkulatsioonikiirust? Kuidas mõjutab seda suletud ruum?
Tänan vastuse eest.

[Imelik]

... kumb variant siis praktikas põhikütteks mõeldud ahjude juures mõttekam võiks olla?
A. 1500 kg. kaaluva siseosaga + õhuvahe + 500 kg. kaaluva välisosaga ahi.
B. 500 kg. kaaluva siseosaga + õhuvahe + 1500 kg. kaaluva välisosaga ahi.

Tundub lihtne küsimus? Paraku sellele "lihtsale küsimusele" ühest vastust pole:
a) seda massi võib täiesti erinevalt laduda (pindala, soojusjaotus)
b) sellel massil võib-olla erinev soojusjuhtivus
c) selle massi poolt köetavasse ruumi, mille põhiküte ta on peab ka soojuse sarnaselt üle kandma (võrdluseks)
d) erinevatel ahjudel on vajalik erinev õhkvahe suurus (selle tähtsusest rääkisme)
e) ...jne.
Esimesena käis selle väite välja Kaminahi aga Ta ei soovi seda ilmselt põhjendada?

Selge see, et A osa on igati mõistlikum.

Mõistlikul variandil on kindlalt ka mõistlik põhjendus?

[Robi 1]

Väga õhukese sisuga ahju puhul, salvestuks sisu suht kiirelt soojust täis ja kuna edasi väliskestale annab aeglasemalt kui seest soojust peale tuleb, siis mingist hetkest enamus soojust lihtsalt väljub korstna kaudu.
Ahju ehitamise puhul tuleb arvestada seda, et võimalikult palju soojust saaks ühenduse võimalikult suure ahju pinnaga ja pind suudaks soojust vastu võtta, nii palju kui seda tuleb. Hiljem sellest salvesanud pinnast soojuse tuppa väljutamine on juba õhuvahede ja( villade) välisvoodri teema...et kui palju keegi tahab ja kuhu tahab jne. Õhuvahe ei tohi mingil juhul takistada küdemise ajal, ahjul soojust enda sisse salvestada.
Vaadake ka seda http://www.uuniduuni.fi/docs/06/10/pontto1.html , et kui paksud seinad on tehtud just sinna, kus vaja kõige enam salvestada. See küll plekist kestaga aga sama hästi saaks sellel veel õhuvahega õhuke kest ümber olla. Vastupidi küll ei kujuta ette.

[Kalvis]

...või soojuse kasutu lahkumise tõttu.... juhul kui energiat vabastatakse rohkem, kui on kütteseade võimeline salvestama/edasi kandma.

Mitmeski vastasid iseendale ära. Just see. Küttepinna soojuse vastuvõtmine sõltub küttepinna temperatuurist, mida kõrgem see on seda vähem vastu võtab. Mitte vastu võetud soojus lahkub korstnasse ja vähendabki kasutegurit.

Kas küttepinna soojuslik võimsus mõjutab temperatuuri suletud ruumis, temperatuurijaotust ja tsirkulatsioonikiirust? Kuidas mõjutab seda suletud ruum?

Ikka. Hea ahi sobitakse köetava ruumi soojusvajadusega - kui see on väike, tuleb väiksema võimsusega ahi ehitada, suurema ruumi jaoks suurem ahi.

[Adlolf]

Tere.

Õhkvahe (100 mm, t=10C) soojusjuhtivuse analüüs on esitatud http://www.parocdom.com/sert/info/3.pdf lk. 13-15.

Õhu soojusjuhtivustegur λ (W/mK) koosneb kolmest osast. λт -difusioonist sõltuv osa, λk-konvektsioonist sõltv osa, λи-soojuskiirgusest sõltuv osa.

λт 0,025 4%
λk 0,116 19%
λи 0,476 77%

Kokku 0,617 100%

Täistellis FTT65 ,erikaal 2100 kg/m3 ,soojusjuhtivus 0,62 W/mK
Täistellis FTT65 ,erikaal 2100 kg/m3 ,soojusjuhtivus 0,62 W/mK

Temperatuur °C ------- 0--- 100--- 200--- 300 --- 400 --- 500--- 600 --- 700
Kiirgusvõime kW/m2 -- 0,28 - 1,0 - - 2,5 - - 5,5 - - 11,8 - - 18,2 -- 29,6 -- 45,7

Seega õhkvahe soojusjuhtivus temperatuuri tõustes kasvab ja kõik ahjus olevad õhkvahed soodustavad ahju erinevate osade temperatuuride ühtlustumist.

Miks soe õhk üles kerkib ja mille järgi on teada - kus on "all"ja kus on "üleval"?

Õhu erikaal sõltub temperatuurist,ning tänu väga väikesele soojusjuhtivusele ei toimu temperatuuride kiiret ühtlustamist. Sooja õhku sunnib ülespoole liikuma raskusjõu väli. Kuigi me ütleme ,et korsten tõmbab siis tegelikul õhk surutakse sinna.
http://thermalinfo.ru/Gazi/Neorganich_g ... ha_zam.jpg

[Keskmine]

Füüsika seisukohalt mitte ei suruta,vaid imetakse? Temperatuuride erinevus!

[Imelik]

Väga õhukese sisuga ahju puhul, salvestuks sisu suht kiirelt soojust täis ja kuna edasi väliskestale annab aeglasemalt kui seest soojust peale tuleb, siis mingist hetkest enamus soojust lihtsalt väljub korstna kaudu..

Energia ülekandekiirus oleneb võimsusest (oli eespool juttu), mitte salvestusest ega massist.

Vaadake ka seda..... See küll plekist kestaga aga sama hästi saaks sellel veel õhuvahega õhuke kest ümber olla. Vastupidi küll ei kujuta ette.

Massiivne müür on suure soojatakistusega, milleks talle veel õhuvahet ümber?
Et pikendada inertsi ja vähendada pinnavõimsust?
Jah , seisab kaua soe aga ei küta.

[Imelik]

Just see. Küttepinna soojuse vastuvõtmine sõltub küttepinna temperatuurist, mida kõrgem see on seda vähem vastu võtab. Mitte vastu võetud soojus lahkub korstnasse ja vähendabki kasutegurit.

Kolde sisepinna temperatuur sõltub koldes vabanevast energiast ajaühikus ja
kolde võimsusest. Temperatuuri tõusmisel koldes hakkab tõusma ka kolde võimsus ning põlemisprotsessi kasutegur aga vähenema ülekandevõimsus energiaallikalt koldele. Madala temp. põlemine soodustab aga vaegpõlemist ja vähendab samuti kasutegurit. Seega peab leidma optimaalse tasakaalu.
Õhkvahe. Õhkvahes levib soojus soojusjuhtivuse. kiirguse ja konvektsiooni teel. Kivis ainult soojusjuhtivuse teel. Kui soojusjuhtivustegur on õhul tõesti halb, siis konvektiivse soojaülekande tegur on hea ( suurusjärk 1-20). Seega öelda, et õhkvahe vähendab ahju kasutegurit on väär (nii ühest kui teisest aspektist).

[madis64]

Väga õhukese sisuga ahju puhul, salvestuks sisu suht kiirelt soojust täis ja kuna edasi väliskestale annab aeglasemalt kui seest soojust peale tuleb, siis mingist hetkest enamus soojust lihtsalt väljub korstna kaudu..

Energia ülekandekiirus oleneb võimsusest (oli eespool juttu), mitte salvestusest ega massist.

Toetan siin siiski Robi seisukohta - võimsus (numbrilise näitajana) on energia ülekandekiiruse mõõduks, mitte alusparameetriks. Pigem sõltub energia ülekandekiirus esmaselt kasutatud materjalide omadustest ja ahju konstruktiivsest lahendusest.

[Robi 1]

Minul on olemas ahjud, mida käega katsuda ja mõõta lihtviisil soojust eri paksusega pindadel voodril. Igasugu oletused on lihtsalt suusoe teema foorumis. Oluline on ju ikkagi see, et koldes toimuks võimalikult puhas põlemine ja soojus salvestuks ja ahi püsiks mõistlikult kaua soe.

[madis64]

Massiivne müür on suure soojatakistusega, milleks talle veel õhuvahet ümber?
Et pikendada inertsi ja vähendada pinnavõimsust?
Jah , seisab kaua soe aga ei küta.

Massiivsele müürile on (teatud lahenduste puhul) õhuvahet vaja selleks, et ta siseosade kiirel kuumenemisel ei praguneks.

Ning uuema aja maju ei peaks niipalju kütta vaja olemagi, nii et las ta soojendab tasapisi, kord nädalas kütad koldetäie ära.

Tegelikult algab terviklahendus köetava ruumi soojusbilansist - kui konkreetse suurusega õhkvahe võimaldab endast ööpäeva jooksul ruumile vajaliku kütteenergia läbi lasta, tuleb tema kasutamine töövõimelise variandina arvesse, muul juhul mitte.

[madis64]

Minul on olemas ahjud, mida käega katsuda ja mõõta lihtviisil soojust eri paksusega pindadel voodril.

Mida sa sellega öelda soovid?

[Robi 1]

Seda, et kui kiirelt näiteks soojeneb 20 cm paksune sein jne. ja kaua soe püsib...ja sealt juba saab edasi mõelda.

[Imelik]

Õhkvahe (100 mm, t=10C) soojusjuhtivuse analüüs on esitatud http://www.parocdom.com/sert/info/3.pdf lk. 13-15.

Tere. Selge, et õhk on kiirgusele väike takistus, kuid 100mm õhuvahes osatähtsus 77% Sooviks näha arvutust.

Õhu erikaal sõltub temperatuurist,ning tänu väga väikesele soojusjuhtivusele ei toimu temperatuuride kiiret ühtlustamist. Sooja õhku sunnib ülespoole liikuma raskusjõu väli. Kuigi me ütleme ,et korsten tõmbab siis tegelikul õhk surutakse sinna.

Füüsika seisukohalt mitte ei suruta,vaid imetakse? Temperatuuride erinevus!

Pidasin silmas seda, et liikumine toimub rõhkude erinevuse toimel ja paigutumine samuti igas olukorras vastavalt. Kuna raskusjõu vektor on maapinna suunas siis "raskem" on maapinnal ja "kergem" on maapinnast kõrgemal. Liikumine tekitab aga alati liikumise suunas ülerõhu ja liikumisele vastasuunas alarõhu.

[Imelik]

võimsus (numbrilise näitajana) on energia ülekandekiiruse mõõduks, mitte alusparameetriks. Pigem sõltub energia ülekandekiirus esmaselt kasutatud materjalide omadustest ja ahju konstruktiivsest lahendusest.

Kui me soovime halgudest 1 h jooksul 15 kWh eraldada, siis vajame 15 kW võimsusega kollet.
Või hakkame arvutama kolde massi?

[Imelik]

Minul on olemas ahjud, mida käega katsuda ja mõõta lihtviisil soojust eri paksusega pindadel voodril.

Ei oska miskit kosta. Eri paksusega voodril (samast materjalist) on erinev soojatakistus ja tänu sellele erinev pinna erivõimsus (W/m2). Mass mõjutab ainult inertsi.
Kui see on aga Sinu sõnul .....

... oletused ... lihtsalt suusoe...

... siis tühja minust "ullikesest", klassikutele tõmbad mütsi kõrvuni pähe.

kiirelt näiteks soojeneb 20 cm paksune sein jne. ja kaua soe püsib...ja sealt juba saab edasi mõelda.

Küsin siis kogenud mehe käest üle. Millest oleneb 20 cm "seina" soojenemise kiirus ja see kaua ta soe püsib?

[Imelik]

Massiivsele müürile on (teatud lahenduste puhul) õhuvahet vaja selleks, et ta siseosade kiirel kuumenemisel ei praguneks.

Paisuvuuk?

Ning uuema aja maju ei peaks niipalju kütta vaja olemagi, nii et las ta soojendab tasapisi, kord nädalas kütad koldetäie ära.

Paraku eeldab see õhu sundtsirkulatsiooni. Konvektiivse soojuslevi vähenemine hoiab küll ahju kaua sooja kuid vähendab selle mõjuala.

Tegelikult algab terviklahendus köetava ruumi soojusbilansist - kui konkreetse suurusega õhkvahe võimaldab endast ööpäeva jooksul ruumile vajaliku kütteenergia läbi lasta, tuleb tema kasutamine töövõimelise variandina arvesse, muul juhul mitte.

Nõus. Soojavajaduse kindlaks tegemisest, rääkimata võimsuse määramisest
aga siin juttu pole tehtud. Sooviti soojusmahtuvust esile tuua.

[Robi 1]

kiirelt näiteks soojeneb 20 cm paksune sein jne. ja kaua soe püsib...ja sealt juba saab edasi mõelda.

Küsin siis kogenud mehe käest üle. Millest oleneb 20 cm "seina" soojenemise kiirus ja see kaua ta soe püsib?

.................................
Hommik! Ma ei taha õelda siin muud kui, et ahjul peab olema sisu, mis salvestab ja ümer sele ilutsev vooder( kas õhuvahega või muul viisil), on teisejärguline, rääkides salvestavast kasutegurist.
Mulle on olnud üllatuseks, et isegi 20 cm (täistellis) soojeneb paari...kolme tunniga nii kuumaks, et käega katsuda pole võimalik( olen ka mõõtnud muidugi ja talvisel kasutamisel võib vabalt seal isegi 100 C olla). Ja soe püsib ta vähemalt ööpäev st. järgmise kütmiseni. Selgituseks nii palju, et konkreetsel ahjutüübil on eri paksusega seinad ja see 20cm on ahju keskosas, täistellisest osa, mis toetab paksenevat sisevoodrit. Oleks nüüd sellel kõigel veel õhuvahega vooder ümber...siis soojuse tuppa eraldumine lihtsalt aeglustuks ...ja muud ei midagi.

[rokikas]

Õhkvahes levib soojus soojusjuhtivuse. kiirguse ja konvektsiooni teel. Kivis ainult soojusjuhtivuse teel.

1 m2. (1*1 m.) sein mille läbilõige -
A. 100 mm. tellis + 50 mm. õhuvahe + 100 mm. tellis
B. 100 mm. tellis + 100 mm. tellis + 100 mm. tellis
Kumma konstruktsiooni U- arv on väiksem?

[madis64]

võimsus (numbrilise näitajana) on energia ülekandekiiruse mõõduks, mitte alusparameetriks. Pigem sõltub energia ülekandekiirus esmaselt kasutatud materjalide omadustest ja ahju konstruktiivsest lahendusest.

Kui me soovime halgudest 1 h jooksul 15 kWh eraldada, siis vajame 15 kW võimsusega kollet.
Või hakkame arvutama kolde massi?

Me peaksime vist hakkama väljenduma täislausetega

Ahju juures on ju tegelikult võimalik rääkida kahest võimsusest - salvestusvõimsusest (kui kiiresti on võimalik energiahulka salvestusmassi talletada) ja (keskmisest ja maksimaalsest) väljundvõimsusest (kui kiiresti on võimalik salvestusmassis olevat energiat väliskeskkonda edasi viia).

Kuna õhkvahe piirab mitte energia salvestumist, vaid salvestatud energia väljastust, siis antud kontekstis pidasin ma silmas väljundvõimsust. Piisava salvestusvõimsuse olemasolu on siinkohal eeldusrks ja ilmselt on lihtsam võtta eelduseks ka see, et kolde salvestusvõime ahju väljundvõimsuse aspektist vaadatuna on vähe- või mitteoluline.

[madis64]

Massiivsele müürile on (teatud lahenduste puhul) õhuvahet vaja selleks, et ta siseosade kiirel kuumenemisel ei praguneks.

Paisuvuuk?

Põlemisgaaside kanali piirdes

[motamees]

A=1,53w/m*
B=1,60w/m*

[madis64]

Ning uuema aja maju ei peaks niipalju kütta vaja olemagi, nii et las ta soojendab tasapisi, kord nädalas kütad koldetäie ära.

Paraku eeldab see õhu sundtsirkulatsiooni.

Kui ruumis toimuvast loomulikust õhutsirkulatsioonist ei piisa (ruum ei soojene piisavalt ühtlaselt, tekivad külmad sopid ja nurgatagused jne), siis tuleb tõesti laeventilaatorit (ise kasutan sellist toa kaugeimast sopi ühtlase soojendamise jaoks s.t. sooja lae alt põrandale liigutamiseks) või õhksoojuspumba/konditsioneeri siseosa ventilaatorit kasutada.

[rokikas]

Õhkvahes levib soojus soojusjuhtivuse. kiirguse ja konvektsiooni teel. Kivis ainult soojusjuhtivuse teel.

1 m2. (1*1 m.) sein mille läbilõige -
A. 100 mm. tellis + 50 mm. õhuvahe + 100 mm. tellis
B. 100 mm. tellis + 100 mm. tellis + 100 mm. tellis
Kumma konstruktsiooni U- arv on väiksem?

Vabandust! "Näpukas" sees. Pidasin silmas et konstruktsiooni kogupaksus on võrdne aga kirjutasin ... Nii et -
A.100 mm. tellis + 50 mm. õhuvahe + 100 mm. tellis.
B. 100 mm. tellis + 50 mm. tellis + 100 mm. tellis.

Tellise soojusjuhtivuseks võtaksime 0,62 W/mK.