Ehitusfoorum

trebla kirjutas: 25 Sept 2025, 12:26 Kus riigieelarve rea peal see raha on ?
Millistest kuludest see 400 milj koosneb?

Kevadel taheti 2 miljardi peale tõsta ja siis äkki löödi põnnama... Kogu aktsiooni peideti lauasahtlis ja löödi äkki lauale.... Yoko oli siis veel minister. Kui õigesti mäletan siis toetus tõsteti 700 milli peale (sel aastal)
(kes ei mäleta siis tegu oli mere ja maismaa tuuleparkide toetusega. Maismaa sai, Mere omad olid nii suure numbriga ja lubati kraan avada siis kui raha leitakse....
Kui keegi teravam pliiats oskab otsida siis võiks esitatud riigieelarves küsitava rea ülesse leida. Eelmise omas leiti ülesse... arvatavasti on sama nimega. (Nimi peakski olema taastuvenergia toetus)

Kalvis kirjutas: 26 Sept 2025, 07:42 (Nimi peakski olema taastuvenergia toetus)

Sisuliselt on tegemist maksuga, mis lajatatakse kaela ka nendele, kes taastuvenergiat ei kasuta ning nendest äriprojektidest dividendi ei lõika.

Siit on näha kuidas kogu päevatoodangu pani nahka EV laadimine (see nädal saab 500km ilma laadimiseta sõita). Paremal siis kuu reaalne nn. sissetulek mis ettemaksuks laekub. Lihtsalt fakt, ei enamat.

Riio12 kirjutas: 29 Sept 2025, 18:39 Paremal siis kuu reaalne nn. sissetulek mis ettemaksuks laekub.

Investeeritud kapitali kuutootlus (pigem siiski aastatootlus) siis milline?

Niipea kui keegi näeb sõna "tootlikkus" ronitakse raha kallale...
Teema alustaja küsis miks paneelide poolt toodetav energia päevas kuni nulli kukub...

jakim kirjutas: 12 Apr 2021, 21:04 Paneelidest ja nende maksumusest on siin juttu olnud, aga teeks ühe uue teema tootlikkusega seoses.
Milline on reaalne tootlikkus meie kliimas erinevates oludes?

Lisan tänase pilvise ilmaga väljundi graafiku:

Pilt.JPG

Süsteemis on Huawei Sun2000 inverter ja 36 paneeli 2 ahelas - 12,6kW.
Paneelid vaatega lõunasse, kalle 20 kraadi, objektidest varje ei tekki.
Kas pilvise ilmaga peabki kohati väljun 0 kukkuma või on siin mingi inverteri optimeerimise teema?
Kel viitsimist võiks oma tootmispilte postitada...

J.

tegemist oli tal tehnilise probleemiga - alajaam liiga kaugel/liin peenike .

Miks soojustamise teemas ei räägita kivivilla alla pandud raha kuutootlusest (päevatootlusest) ?

madis64 kirjutas: 29 Sept 2025, 21:11

Riio12 kirjutas: 29 Sept 2025, 18:39 Paremal siis kuu reaalne nn. sissetulek mis ettemaksuks laekub.

Investeeritud kapitali kuutootlus (pigem siiski aastatootlus) siis milline?

Endine ICD vajas kuus 150eur eest kütust, nüüd see kütuse rida + märgiga nn kuutootluse real. Viimase 3 aasta inflatsioon 30%, sellest nn. mikro investeeringust 10k..15keur jäi tänaseks 6..10 järgi. Soovitused siin olid ,et õige investeering oleks puhkusele lõunamaades.

Õigem kui PV kohe kindlasti...

"Inflatsioon" vt siit
Miinus on PV
Suurim pluss on tuumaenergia
Teised plussid on SP ja Nasdaq

Riio12 kirjutas: 02 Okt 2025, 21:11 ...sellest nn. mikro investeeringust 10k..15keur ...

Ehk jooksvaid ja hoolduskulusid arvestamata investeerisid 15k - milline on aasta sääst võrreldes investeeeringu eelse olukorraga?

Ning teise reana - millised on kompleksi arvutuslikud hoolduskulud näiteks 15 aasta lõikes?

Järjekordne päikesepaneeli elemendi kasutegur ületas 1/3:

https://www.pv-magazine.com/2025/11/26/ ... olar-cell/

@X
CEG on ju kõvas tõusus. Vaata ka ikka, millele viitad. Sa oleksid võinud sellele viidata apr 2025.
https://www.constellationenergy.com/our ... ategy.html
SEDG- Solaredge- on 1 inverteritootja hääbumas, mis siis? Ka ABB PV inverteritega on lood nutused jne.

@ kunn

Ca 98% tegevuskasumist tuum ja fossiil
Kirjutame lahti kah:
- ca 87% tuum
- ca 11% nafta/gaas
- ca 2% "taastuv" ja see pole nö "klassikaline" tootmine

Ilmaasjata pole aktsiahinna dünaamika selline
Ja ilmaasjata pole "taastuvate" aktsiahinna dünaamika selline

Täiendame

2021 alusepoolest

CEG ca 700%

Indeksid:

URA (tuum) ca 130%
ICLN (clean energy) ca -35%
TAN (solar) ca -50%

P/E suhe 30.... kas USA-s on plaanis suuremat sorti elektrihinna tõus?
Uusi reaktoreid hakkab nagu Vändrast saelaudu ju alles 5 + aasta pärast tulema...

võhik kirjutas: 29 Nov 2025, 23:32 P/E suhe 30.... kas USA-s on plaanis suuremat sorti elektrihinna tõus?
Uusi reaktoreid hakkab nagu Vändrast saelaudu ju alles 5 + aasta pärast tulema...

Hea küll... Vt siis SEDG suhet... Mida näed kah?

Artikkel päikesepaneelide vastupidavusest...

https://www.zmescience.com/ecology/rene ... -30-years/
Seda, et soojemas kliimas paneelide tootlikkuse langus justkui varem märgatavaks muutub, sai siinsamas foorumis viidatud juba üle 10 aasta tagasi, kui ühe saksa tootja portaali kaudu oli vaba juurdepääs nende paigaldiste tootmisandmetele.

trebla kirjutas: 02 Jaan 2026, 10:11 Artikkel päikesepaneelide vastupidavusest...

https://www.zmescience.com/ecology/rene ... -30-years/
Seda, et soojemas kliimas paneelide tootlikkuse langus justkui varem märgatavaks muutub, sai siinsamas foorumis viidatud juba üle 10 aasta tagasi, kui ühe saksa tootja portaali kaudu oli vaba juurdepääs nende paigaldiste tootmisandmetele.

Ja mis nüüd siis on muutunud?

Suurt mitte midagi - lihtsalt praktika kinnitab, et 30 aasta jooksul käituvad paneelid enam- vähem nii nagu ennustati.
Seda tõdeti ka miskis sakslaste poolt nii viis aastat tagasi ühe üsna päris esimesena paigaldatud ja siis 30 aastaseks saanud pargi revisjonil.. tulemus pigem ületas ootusi.

Klaas-klaas konstruktsiooniga paneelidel muide ennustati 50 aastast eluiga.

Nendega on mingi PID- probleem, millest ma pole aru saanud. Osades on inverterites on selle taastamise programm, mis vaikimisi on väljas.
https://www.google.com/search?client=fi ... d+recovery

Minu eelmise aasta statistika, müüsin võrku 8500kwh, ostsin võrgust 7300kwh. Maksin selle eest ca 600eur peale, sain taastuvenergia toetust ca 430eur. Seega olin 170 euriga miinuses.
Paneele 20kw, võrku lubatud müüa 10kw. Akud 34kwh.
Tänu akudele kujunes nov-detsember keskmiseks elektriostuhinnaks ca 3 senti kw ja seda kummalgi kuul üle 1000kwh.

Ardi kirjutas: 04 Jaan 2026, 16:31 Minu eelmise aasta statistika, müüsin võrku 8500kwh, ostsin võrgust 7300kwh. Maksin selle eest ca 600eur peale, sain taastuvenergia toetust ca 430eur. Seega olin 170 euriga miinuses.
Paneele 20kw, võrku lubatud müüa 10kw. Akud 34kwh.
Tänu akudele kujunes nov-detsember keskmiseks elektriostuhinnaks ca 3 senti kw ja seda kummalgi kuul üle 1000kwh.

Kuidagi poolik rehkendus - ei näe arvestuses kulusid päikesepaneelide ja akupargi paigalduseks? S.h. ehitusload ja kogu asjaajamiseks kulutatud aeg? Elektriarvesti tuli ju ka kahesuunaliseks vahetada? Pane kõik kokku ja arvesta mitu aastat see kestab ja siis lisa summa amortisatsioonina kuludesse!

RaJy kirjutas: 04 Jaan 2026, 17:11

Ardi kirjutas: 04 Jaan 2026, 16:31 Minu eelmise aasta statistika, müüsin võrku 8500kwh, ostsin võrgust 7300kwh. Maksin selle eest ca 600eur peale, sain taastuvenergia toetust ca 430eur. Seega olin 170 euriga miinuses.
Paneele 20kw, võrku lubatud müüa 10kw. Akud 34kwh.
Tänu akudele kujunes nov-detsember keskmiseks elektriostuhinnaks ca 3 senti kw ja seda kummalgi kuul üle 1000kwh.

Kuidagi poolik rehkendus - ei näe arvestuses kulusid päikesepaneelide ja akupargi paigalduseks? S.h. ehitusload ja kogu asjaajamiseks kulutatud aeg? Elektriarvesti tuli ju ka kahesuunaliseks vahetada? Pane kõik kokku ja arvesta mitu aastat see kestab ja siis lisa summa amortisatsioonina kuludesse!

Eks kusagil 22 000eur on kulu
nud. Samas on teadmata, palju omatoodangust olen ise ära tarbinud. Vähemasti elektriautoga olen maha sõitnud u 25 000km, 0,2kwh kilomeetrile teeb 5000kwh.

Huvitav, kas Delfi on AI endale palgaliseks võtnud? Tavaliselt on artiklitel ikka autor kah olemas. Või kardab artikli autor tänaval peksa saada selliste mõtteavalduste eest?
https://arvamus.delfi.ee/artikkel/12042 ... -ja-kiirus

Kui valetad avalikult siis tulebki nimi peita! Delfis on see väga levinud. Sellised pettuse artiklid on reeglina tellimustöö. Nii tehaksegi suunatud mõjutustegevust. Eetiliselt vale.

Üldreeglina:

Juhtkiri (editorial) ei ole allkirjastatud konkreetse autoriga ja
see väljendab ajalehe kui väljaande ametlikku seisukohta, mitte üksikisiku arvamust.

Miks nii on?

Juhtkirja koostab tavaliselt toimetus tervikuna või peatoimetaja juhtimisel.
Allkirja puudumine rõhutab, et tegemist on institutsionaalse arvamusega.
See eristab juhtkirja arvamuslugudest (kolumnid, esseed), mis on autori nimega ja esindavad isiklikku vaadet.

Erandid ja nüansid:
Mõnes väljaandes võib juhtkiri olla märgitud stiilis “Toimetus”, “Editorial Board” vms.
Kui tekst on selgelt allkirjastatud, siis ei ole see enam klassikaline juhtkiri, vaid pigem arvamuslugu.

Siin on kokku pandud graafik, kuidas pv elektri globaalne tootmine jaguneb päeva ja ja aasta lõikes.
https://www.pv-magazine.com/2025/12/29/ ... -analysis/
Loodetavasti tehakse sellist analüüsi ka tulevikus, siis saab näiteks 5 ja 10 aasta pärast muutust hinnata...