Ehitusfoorum

anryo kirjutas: ↑05 Dets 2017, 14:33 Googeldan, et diiselgeneraatori kasutegur on ~40% ringis ja diiselkütte kütteväärtus on ~10kWh/l. Seega ühest liitrist peaks arvutuste järgi saama ~4kWh elektrit. Seega 8765kWh annab meile 8765/4 = 2191l diislit. Ehk 2600eur. Kui kasutada kütteõli, siis poole vähem umbes, kuna see on odavam.

Minu enda reaalsed mõõtmised on näidanud, et näiteks bensiinimootoriga generaator annab 1kWh/L kohta.
Ehk ~1€/kWh. Päikesepaneelid tasuksid ära alla aastaga

Paneelide kiirema tasuvuse üle ei saa nii lihtsalt otsustada. Generaatori väike kasutegurb on tingitud tarbimise ebaühtlusest, samamoodi toodaks ka paneelid palju ülearust elektrit, mis kaotsi läheb.
Sellepärast ongi kasulik olla ühendatud elektrivõrku.

Lootusetu termotuumaga jamamise asemel võiks ammu juba ülemaailmset võrku ehitada.

Hinda tuleb arvestada nii ehituskulud, kui tootmiskulud. Diisli kütusekulust elektri toomine on teadupärast üks kallimaid. Päikesepaneelil on ju toomiskulud peaaegu null, sest kõik päike muundub ju elektriks tasuta. Kui aga ehituskulu vaadata siis on vastupidi. Suur vahe on ka võimsusega. Kui vaadata Narva elektrijaama hinda siis on omanik 45 € MWh eest jaamade eluea ajal kasumis, mingi koduse diisligenekaga tuleb elektri toomine vähemalt 4 korda kallim kui Narva elektrijaama hind. Diiselgene ja päikesepaneeli hinnavõrdlus omab jumet vaid ilma elektrivõrguta majapidamistes ja olen päri, et sel juhul tõenäoliselt päikeseelekter on soodsam. Tavamajapidamistes tuleb arvesse võtta võrgust ostetava elektri hind. Diiselgene saab siililegi selgelt ka sellelt hinnalt kõvasti lüüa.

Kalvis kirjutas: ↑10 Dets 2017, 11:15 Päikesepaneelil on ju toomiskulud peaaegu null, sest kõik päike muundub ju elektriks tasuta. Kui aga ehituskulu vaadata siis on vastupidi.

Nagu sa isegi ehituskulule vihjasid, siis päikesepaneeli omahind on endiselt kirves. Tootlus on kasinavõitu, mistõttu tuleb neid paneele korraliku varuga komplekteerida. Olenevalt aastaajast võib kuu lõikes päikesepaneeli tootlus ligi 10 korda langeda. Kas siis peaks igaksjuhuks 10x rohkem paneele üles seadma? Mis see kõik maksab ja millal ära tasub?

Kui on lollimoodi maksumaksja raha ja toetusi käes, siis muidugi - laome ühe heinamaa paneele täis ja kilovatid tulevad. Kui aga üksi kodus üritad oma rahakoti peal ökonoomitada, siis on päikesepaneel praegu veel küsitav.

Voltamper kirjutas: ↑12 Dets 2017, 10:39 Nagu sa isegi ehituskulule vihjasid, siis päikesepaneeli omahind on endiselt kirves.

nägin ühte Solarstone pakkumist ja kooslus kus paneel on samal ajal ka katusekivi ei tulnud lihtsalt katusekivist kordades kallim, seega kaks ühes variandina on asjal rohkem jumet. Eeldades , et primaarne eesmärk on olla katus teeb investeeringu tasuvamaks.

muidugi on rohkem piiranguid tootlusele, aga tegu oli üsnagi konkureeriva pakkumisega kus päikeseenergia osa tuli oluliselt soodsamalt kätte, kui lihtsalt eraldi installatsioonina ja selle võimsuse tasuvusaeg (kui arvestada toetustega) jäi väiksemaks , kui inverteri garantiiaeg (10a).

Lauri234 kirjutas: ↑10 Dets 2017, 06:22

anryo kirjutas: ↑05 Dets 2017, 14:33 Googeldan, et diiselgeneraatori kasutegur on ~40% ringis ja diiselkütte kütteväärtus on ~10kWh/l. Seega ühest liitrist peaks arvutuste järgi saama ~4kWh elektrit. Seega 8765kWh annab meile 8765/4 = 2191l diislit. Ehk 2600eur. Kui kasutada kütteõli, siis poole vähem umbes, kuna see on odavam.

Minu enda reaalsed mõõtmised on näidanud, et näiteks bensiinimootoriga generaator annab 1kWh/L kohta.
Ehk ~1€/kWh. Päikesepaneelid tasuksid ära alla aastaga

Gaasiga saab veel odavamalt elektrit teha ---http://www.akromex.com/eshop/product.php?id_product=253
aga kallis masin on osta, kas kuskilt saaks odavamalt?

Osta bensugenekas, bensiinipaagi kraani keerad kinni ja lased gaasi õhufiltri taha ning ongi gaasigeneraator valmis.
Ega suurt odavam ei tule diisli või bensiiniga tootmisest.

Eesti piimafarm sai TASUTA päikeseelektrijaama.

https://majandus24.postimees.ee/4351553 ... 1508347382

Soome järjekordse uue võimaliku tuumajaama aruteludes läbikäiv (ja ka Olkiluoto valmiva reaktori) investeeringu tootlus on üllatavalt sarnane PV jaama omaga - investeerides 1 euro saad aastas 1 kWh toodangut.
PV jaamal on "kütus" tasuta, tuumjaamale tuleb vardaid ikka juurde tassida ja vanade varraste utiliseerimine on omaette lahendamatu probleem siiani. Igapäevane ekspluatatsioonikulu pealeselle.
9 GW PV pargi hoolduskulu pole muidugi samuti päris null.
Aga toodetakse juba paneele 30 aastase elueaga (või hõikas keegi välja ka 50?)
Tuumajaamas tahetakse toota energiat hinnaga 5 senti kWh.
Ja seda börsile, mille keskmine hind on 3,5 senti kWh...

Tuumajaam toodab elektrit siis kui ise tahad, mitte siis kui suvekuudel päike normaalselt paistab ja elektrit eriti vaja pole.

Tuumajaamad toodavad elektrit siiski täisvõimsusel, sest ainult siis on kõige soodsam omahind. Seepärast tuumajaamu ei kasutatagi koormuse reguleerimisel.
Päikeselektril on juba tekkimas probleemsed tarbimiskõverad, sest seda tuleb vaid siis kui päike paistab. Asi on tõsine, saksamaal hoiti viimane päikesevarjutuse ajal hinge kinni kas riigi elektrisüsteem laguneb koost ja istutakse päevi pimedas või läheb õnneks. Läks õnneks.
Tuumaelekter on sama "roheline" kui päikeseelekter. Muud üle ei jää, kui tahame CO2 vaba elektri tootmist.

::read::
Tuumajaam ei tooda elektrit mitte ainult siis, kui seda vaja vaid ka siis ,kui seda vaja pole, aga ka siis mitte tasuta.
Tuumajaamu on kasulik töös hoida 24/365. Tarbimine aga kõigub- eeskätt ööpäeva lõikes.

PV paneeliga toodad päevast elektrit mis seni on alati veel kallim kui öine. 5-sendise keskmise hinna peale rehkendatud tuumajaam peab aga oma elektrit müüma ka öösel, kui hind kohati suisa negatiivne.

Samuti ka suvekuudel, kui päike normaalselt paistab, on elektri hind siinkandis ikka veel kallim, kui sügis-kevadkuudel, kui keskkütte kombijaamad töös.
PV paneelide ülearususest võime hakata siis rääkima, kui hinnagraafik vastupidiseks muutub.

Jämedalt kõik õige, kuid juba suuremates päikeseelektriga riikides on juba keskpäevadel kui päike kõige aktiivsemalt sirab hakanud kella 12 ajal tarbimishindadesse sisse tulema järsk jõnks alla. Elekter on kallis hommikul kuni päiksetüusuni ja õhtul taas kallis alates peale päikeseloojangut.
Õnneks või õnnetuseks on selline uus tarbimiskõver veel Saksamaal, kuid karta on, et see ilmub teistessegi lõunaosariikidesse varsti. Ja ei imesta kui suvekuudel varsti eestissegi.

Niisiis, aasta kokkuvõte trackeriga: 3,5kWp paneele tootsid 2017 aastaga 4080 kWh elektrienergiat. Süsteem püsti mandril lõuna-Eestis. Kui statsionaarsed süsteemid statistika järgi toodavad mandril 0,9kWh/kWp kohta, siis 4080kWh puhul leiame, et trackimine annab +30% lisa.

jaguar3 kirjutas: ↑28 Dets 2017, 08:17 Niisiis, aasta kokkuvõte trackeriga: 3,5kWp paneele tootsid 2017 aastaga 4080 kWh elektrienergiat. Süsteem püsti mandril lõuna-Eestis. Kui statsionaarsed süsteemid statistika järgi toodavad mandril 0,9kWh/kWp kohta, siis 4080kWh puhul leiame, et trackimine annab +30% lisa.

Ütle parem, palju sa iga kuu netos elektriarvet maksad. Minu elektriarve on 20 euri, tundub täitsa mõistlik. Üldse ei teki tunnet, et peaks veel paneele lisaks ostma. Naabrimees mul täitsa askeetliku eluviisiga, kulutab keskmiselt 6 euri elektrile kuus. Järgmisel aastal tõmbab elektrilevi muidugi mütsi väiketarbijatele pähe oma ampritasuga. Tegelikult ma lihtsalt ei saa aru, mis point neil paneelidel üldse on. Veel üks asi , mida vaja hooldada , nagu neid majapidamises vähe oleks.

. ........ Veel üks asi , mida vaja hooldada , nagu neid majapidamises vähe oleks........

Minule saadab elektrilevi arveid elektri ja võrguteenuse eest aastas oma 1800 euro eest.
Kütan elektriga. Võiks ka puudega kütta ,aga siis tassi puid, tuhka ja pühi korstent... veel mitu asja , mida vaja hooldada , nagu neid majapidamises vähe oleks....

jaaguarile..
Miskil trackerite lehel oli trackerite täiendavaks tootluseks pakutud 42 %.
Aga tracker on samuti...veel üks asi , mida vaja hooldada , nagu neid majapidamises vähe oleks.


Taastuvenergia OÜ näidispaigaldiste lehel on Saustinõmme 8,5 kWp liikumatu paigaldis tänavu tootnud 992,28 kWh/kWp kohta
Ja aasta pole veel läbi.

Link kah
https://www.suntrol-portal.com/en/page/ ... ontent_nav

n-külaline kirjutas: ↑28 Dets 2017, 11:00

. ........ Veel üks asi , mida vaja hooldada , nagu neid majapidamises vähe oleks........

Minule saadab elektrilevi arveid elektri ja võrguteenuse eest aastas oma 1800 euro eest.
Kütan elektriga. Võiks ka puudega kütta ,aga siis tassi puid, tuhka ja pühi korstent... veel mitu asja , mida vaja hooldada , nagu neid majapidamises vähe oleks....

jaaguarile..
Miskil trackerite lehel oli trackerite täiendavaks tootluseks pakutud 42 %.
Aga tracker on samuti...veel üks asi , mida vaja hooldada , nagu neid majapidamises vähe oleks.


Taastuvenergia OÜ näidispaigaldiste lehel on Saustinõmme 8,5 kWp liikumatu paigaldis tänavu tootnud 992,28 kWh/kWp kohta
Ja aasta pole veel läbi.

Kas mõistlikum ei oleks paigaldada mingit tüüpi soojuspump, mis on elektriküttest ca 2.5-3korda efektiivsem, kui kütta otseelektriga ja üritada seda paneelidega soodsamaks saada? Eks muidugi, kui suur tarve on, siis näib tasuvus lühem olevat Ma isiklikult aga viiks tarbe enne alla ja siis kataks puudujäägi paneelidega.

Mõte selles, et paneelidesse investeeritud raha eest kui võtta näiteks ÕV soojuspump, siis kokkuvõttes peaks asi olema kiiremini tasuv, kui suur paneelipark püsti panna ja sellest saadavat energiat otse soojuseks muundada. Alati võib ka paneelid muidugi ka veel lisaks panna, kuid nii saab vajalik paneelide võimsus olla kõvasti väiksem.

Elektriarvega on sedasi et mai, juuni, juuli ja august olid arved väikse miinusmärgiga, sügis/kevad u. 20€, talvel kisub sinna 50-70 kanti (põrandaküte vannitoas).
Saustinõmme ju ranniku lähedal, seal on jah päikest rohkem kui meil lõuna-Eestis, 1000 kWh/kWp täitsa normaalne tulemus seal. Meil lõuna-Eestis on 900 , meil pilvisem.
Trackerite leht võib 42% pakkuda (reklaam ikkagi), mina räägin reaalsetest andmetest mis mul aastalõikes tulid. Vast oleks isegi natuke rohkem tulnd, kui varjusid üldse poleks, mul aga on varjud varahommikul/õhtul ja talvel.

Eestis on nii, et 85% päikeseenergiast saad suvekuudel. Midagi pole teha, talvel lihtsalt päikest paistab vähe.
Muidu on ju olemas otse sooja tootvad päikesepaneelid, on mitu korda odavamad (kasutegur kah parem) kui päikesepaneel ja otse elekterküte.
Küll aga on kooslus päikeseelekter - soojuspump mujal maailmas väga levinud.

Kui asukohast rääkida siis naljakas - parim asukoht päikesepaneelidele on rannik. Kohe ei tulegi sellepeale miks kuid rannikul on pilvi vähem ja mere jahe õhk tõstab paneelide kasutegurit. (paberkujul on see pilt eesti kohta olemas)

Kalvis kirjutas: ↑29 Dets 2017, 11:45 Eestis on nii, et 85% päikeseenergiast saad suvekuudel. Midagi pole teha, talvel lihtsalt päikest paistab vähe.
Muidu on ju olemas otse sooja tootvad päikesepaneelid, on mitu korda odavamad (kasutegur kah parem) kui päikesepaneel ja otse elekterküte.
Küll aga on kooslus päikeseelekter - soojuspump mujal maailmas väga levinud.

Siinkohal paluks austatud kaasfoorumlasel esitada mõned arvutused, kus oleks näha "kordades hinnavahe".
Ise olen kokkupuutunud erinevate tasuvusarvutustega kus on välja tulnud, et sama suure soetus- ja ekspluatatsioonikulude juures, on elektripaneelidest saadav, reaalseslt kasutatav energia vedelikpaneelidest saadavast reaalselt kasutatavast energiast mitukümmend protsenti suurem.
Siinjuures palun pöörata tähelepanu, et "paigaldise poolt toodetud energia" ja "reaalselt kasutatav paigaldise poolt toodetud energia" on erineva sisuga mõisted.
ping

Kalvis kirjutas: ↑29 Dets 2017, 11:45 Eestis on nii, et....
Kui asukohast rääkida siis naljakas - parim asukoht päikesepaneelidele on rannik. Kohe ei tulegi sellepeale miks kuid rannikul on pilvi vähem ja mere jahe õhk tõstab paneelide kasutegurit. (paberkujul on see pilt eesti kohta olemas)

"Rannik" pole võlusõna, on palju kohti veeääres, kus hommikud on udused ja enne 11 pole korralikku tootlust loota.
Samas, kus Lõuna-Eestis saab juba hommikul 7st, (kastmis)veepumbad oma elektri pealt tööle panna.
ping

Päikesepaneelide kasutegur on 15% võrrelduna pea 100% soojuspaneeli kasuteguriga. Rohkem kui 5 kordne erinevus.

Ranniku all mõeldud mererannikut. See lisaomadus on eesti päikesepaneeli kaardil ilusasti näha ja reaalelus läbi katsetatud. Ongi nii, kesk-eestis toodab ideaalpaigutusega paneel elektrit vähem kui kuressaarde paigaldatud paneel. Laiuskraad ei mängi rolli, loeb ranniku lähedus. Mu väide pärineb teadusuuringute ja reaalmõõtmistest (ütlesin, et mul on paberkaart olemas mis väidet tõestab).

Külaline kirjutas: ↑29 Dets 2017, 12:50Siinkohal paluks austatud kaasfoorumlasel esitada mõned arvutused, kus oleks näha "kordades hinnavahe".

Ma olen valmis koheselt neid arvutusi tegema kui kasvõi üks paneelipropageerija lõpuks ometi siia ühe paneelidel põhineva lahenduse TCO-arvutuse üles viskab. Ka sinu käest olen seda päris mitmel korral küsinud. Seni ümmargune 0.