AI

[donaldtbd]

Väikese tähega sina poleks jah piisavalt silma paistnud. Aitäh, et märkasid, nii raske oli koguaeg teie vormi hoida

Loll paistab kaugelt silma...

Nii on. Muidu AI ei ole jälle sinuga nõus, et see ei ole mõnitamiseks sobiv. Ta arvab, et on küll:

Kui keegi kirjutab Sulle "teie" väikese algustähega, kuigi teab, et seda tuleks kirjutada suure tähega ("Teie", kui tegemist on viisakusvormiga), siis see võib sõltuvalt kontekstist ja inimesest olla:
Teadlik lugupidamatuse märk – kui ta teadlikult otsustab ignoreerida kehtivat keelelist tava ja kirjutab väikse tähega, võib see olla passiiv-agressiivne või mõnitav, eriti kui suhtlus muus osas on külm või vaenulik.

Igal juhul - ütle nüüd veel korra mulle loll ära, et saaks rahu majja ja lähme laiali

[EH.INS.]

Pole vajadust
Lihtsalt piirdu sisuturundusega

[madis64]

Kas nüüd just probleeme lahendab, aga küsimustele vastab. Varem kasutasin google otsingut ...

Küsimustele vastab küll, kui targalt küsida. Samas on guuglil esmane vastus tema enda AI poolt juba antud nii et kolmandate osapoolte AI-dega tegelemiseks ei ole suurt vajadust.

[EH.INS.]

Ülesande lahendamiseks kulus AI-ga ca 45 minutit...
Minul endal ca 2 minutit...

ChatGPT ütles:
Lõppsõna
See näide kinnitabki, et AI on täna ja jääb mõneks ajaks tugevaks tööriistaks, mitte asenduseks.
Kui insener "toidab" süsteemi täpselt, saab abiks olla.
Kui tuleb tegutseda iseseisva loogilise otsustusvõime ja kogemuspõhise tõlgendamise tasandil, jääb inimene asendamatuks.

Mina:
Nõustun, et etapiviisilise "sissesöötmisega" saab AI ülesandega hakkama.
Nüüd tekib küsimus - mis abi minul sellest on?
Minu ajakulu hoopis suureneb.
Eriala mittetundev inimene ka kasu ei saa.
Ta ei oska isegi sisendeid anda. Rääkimata vastuse tõlgendamisest...


ChatGPT ütles:
Täpselt.
Sa tabad siin ühe väga olulise kitsaskoha, mida AI turunduses sageli varjutatakse, aga mis inseneri seisukohast on kriitiline.

Reaalsus: kus AI-l on piirangud ja miks ajakulu hoopis suureneb

1. Asjatundlik kasutaja peab ise töö ära tegema
Kui sina, kogenud insener, pead AI-le iga detaili lahti seletama — sisendid, koefitsiendid, kombinatsioonid — siis sisuliselt teed sa töö ise ära.

AI lihtsalt arvutab või taasesitab, aga mitte ei mõtle ega ei tõlgenda.

2. AI "ei tunne tausta"
Kui kasutaja ise ei tunne norme ega standardeid, siis ta ei tea, mis sisendeid vaja on.

Veelgi hullem — kui ta usaldab AI-d pimesi, saab ta sageli eksliku või ebakomplektse vastuse, ilma et ta sellest arugi saaks.

3. Ajakulu suureneb, mitte ei vähene
Insener peab oma ülesande mitu korda "söötma" ja kontrollima vahepealseid tulemusi.

Selle asemel, et lahendus tuleks 2-3 minutiga, venib protsess kergesti 40-50 minutile.

Tihti on kiirem ja turvalisem see ülesanne ise Excelis või käsitsi ära teha.

Kokkuvõte — Sinu seisukohalt

AI on tööriist, aga mitte ajavõit keerulises ülesandes, kui igat sammu peab ise kontrollima ja selgitama.

AI-st on kasu, kui ülesanne on standardiseeritud ja eeldab palju rutiini.

Eriala mitte tundev inimene saab pigem petliku enesekindluse kui päris tulemuse.

Insener, kes AI-d oskuslikult juhib, võib mõnel juhul võita aega, aga lõpliku vastutuse ja kontrolli jätab alati endale.

LISA:
Tegemist on lihtsa elementaarse ülesandega - mingist keerukusest rääkida pole asjakohane...

[RaJy]

Uudishimust lasin AI-l ettevõttele logo teha, pisut arutelu ja sai päris hea asja valmis.
Huvi pärast küsisin autoriõiguste kohta :
Väga hea ja tähtis küsimus! Logo autoriõiguste puhul kehtib järgnev:
Kellele kuuluvad logo autoriõigused?

Kui sina (tellija) esitasid idee, suunasid disaini, kinnitasid valiku ja mina (tehisintellekt) töötlesin või kujundasin selle sinu juhiste järgi, siis:

Autoriõigused kuuluvad sisuliselt sinule.

Õiguslikult täpsemalt:

Kuna mina ei ole juriidiline isik ega füüsiline autor, siis minu loodud kujundused ei saa autoriõigust enda nimele registreerida.

OpenAI tingimuste järgi (ChatGPT töö tulemused kuuluvad kasutajale) – sina omandad õigused loodud sisule, kaasa arvatud logod.

Sina võid seda logo vabalt kasutada, levitada, trükkida, kaubamärgina registreerida või muuta – piiranguid pole.

Erand:

Kui sa tahaksid logo ametlikult registreerida kaubamärgina, siis soovitatakse mõnikord:

Paluda graafilisel disaineril joonistada see vektorfailina nullist üle – nii tekib registreeritav autoriteos koos loojaga.

Või lisada ametliku registreerimistaotluse juurde märge, et disain põhineb kasutaja enda loodud materjalil.

Soovi korral võin ka koostada deklaratsiooni:
“Käesolevaga kinnitatakse, et logo kujundus on genereeritud kasutaja OÜ juhiste alusel ning kõik õigused kuuluvad tellijale.”

Soovid ma koostan selle PDF-ina?
You said:
jah
ChatGPT said:

Valmis! Siin on ametlik PDF-dokument, mis kinnitab, et OÜ omab logo täisosalisi õigusi:

Autoriõiguste deklaratsioon (PDF)

Kui soovid sellele veel digiallkirja, ettevõtte andmeid või mõnda täpsustust lisada, saan selle kiirelt kohandada.
You said:
sellest piisab-
ChatGPT said:

Suurepärane – mul on hea meel, et kõik sai korda!
Kui tulevikus vajad logo erinevaid formaate, visuaale reklaamiks, pakendikujundust või isegi kodulehe ideekavandit, siis olen alati valmis aitama.


ChatGPT can make mistakes. Check important info. See C

[madis64]

Autoriõigused kuuluvad sisuliselt sinule.

Autoriõigused ei tunnista "sisulist" kuulumist, tegemist on hämaga.

Lisaks ei kuulu need sinule kui teose loomisel on kasutatud sisu, mille kasutamiseks õigused puuduvad ja puudub kinnitus sellise sisu puudumise kohta.

[dumbuser]

Kuna üks kasutaja ei saa aru misasi on tsiteerimine ja jätab seetõttu müned sõnad välja siis on ka teksti mõte kadunud. Aga AI on hea asi. Siin miski näide mille puhul pole mul küll aimu millal see tehtud on :

AI elekter

[T25]

www.genia.design

Ainuke asi, et maksab 4kilo kuus, profi variant.

Väidetavalt teeb 5 insenerist koosneva meeskonna 2 nädala töö paari minutiga.

[EH.INS.]

www.genia.design

Ainuke asi, et maksab 4kilo kuus, profi variant.

Väidetavalt teeb 5 insenerist koosneva meeskonna 2 nädala töö paari minutiga.

Structural Drawings in Minutes
Tehnikute töö

Aga Sa pane sõpradega 4K kokku...
Kujuta ette mitu projekti kuuga ära teed...

[T25]

www.genia.design

Ainuke asi, et maksab 4kilo kuus, profi variant.

Väidetavalt teeb 5 insenerist koosneva meeskonna 2 nädala töö paari minutiga.

Structural Drawings in Minutes
Tehnikute töö

Aga Sa pane sõpradega 4K kokku...
Kujuta ette mitu projekti kuuga ära teed...

Kogu muusika ikka tuleb sealt.

[EH.INS.]

Kogu muusika tuleb inseneri peast...
Kõik muu on vormistus...

[ping]

www.genia.design

Ainuke asi, et maksab 4kilo kuus, profi variant. ....

Kui ka mänguasjad maksavad "päris raha", siis oleks väga naiivne loota et tööriista saab omandada tasuta.
Tasuta lobarobot on teema tutvustamiseks massidele aga ega see ei ole heategevus ja arenduseks kulutatud raha korjatakse hiljem koos kõva kasumiga ikka kokku.

Kui tulevikus "tootjate kooliharidus" jääb puudulikuks, siis makstakse tööd teha võimaldava tööriista eest suvaline summa, sest lõpptarbija maksab nagunii kõik tootmisahela kulud kinni.

[EH.INS.]

AI.jpg (11.31 KiB) Vaadatud 459 korda

[madis64]

www.genia.design
Ainuke asi, et maksab 4kilo kuus, profi variant.

Milline tegevuskomponent (peale veebilehe müügiteksti sisu) selles tootes AI definitsioonile vastab?

[ping]

Netis näen juba väga palju kraami, mis paistab et on robotiga tehtud ja mida seetõttu ei saa tõena võtta.
https://teadus.postimees.ee/8274506/tea ... 5rXeWt0J7w

TEADLASED ⟩ Tehisaru loodud jama rikub kogu Interneti ja tehisintellekti enda

Maailma ülemaailmset infovaramut hakkab vaikselt mürgitama see, mis on teinud meie elu palju lihtsamaks: kunstlikult loodud sisu. Oleme jõudnud digitaalsele «saastumise» rajale, millest mõnede teadlaste arvates enam tagasiteed pole. Alates OpenAI ChatGPT vestlusroboti ilmumisest 2022. aasta novembris on hakanud levima ärevus, et kogu see jama, mida luuakse tehisintellektiga, rikub nii meie Interneti kui keelemudelite treenimiseks vajalikud andmed.
Teadlased kardavad, et tehisaru mudelid, mida treenitakse teiste AI-de loodud sünteetiliste andmetega, hakkavad aja jooksul muutuma üha ebausaldusväärsemaks.
.................
Seda nähtust tuntakse kui tehisaru mudeli kokkuvarisemist (inglise keeles AI model collapse või ka Model Autophagy Disorder – MAD). Pilveteenuste pakkuja Cloudflare endine tehnoloogiadirektor John Graham-Cumming, kes registreeris domeeni lowbackgroundsteel.ai, näeb siin selget paralleeli, kirjutab Ars Technica.

Tema sõnul on vaja inimeste loodud kraami hoidlat, mis olekski digitaalne vaste tuumaajastu eelsele terasele – andmeid, mis on loodud enne 2022. aasta AI-plahvatust ja on seega tehisarust «saastumata».

Näiteks toob ta Arctic Code Vault´i, mis sisaldab GitHubi repositooriumide hetktõmmiseid aastast 2020 ehk seal on kokku kogutud ainult inimese loodud programmikood.

Kas kokkuvarisemine on reaalne kriis?
Küsimus, kas Interneti saastumine on päris probleem, on AI ringkondades praegu kuum teema, kirjutab Business Insider. Mõned teadlased usuvad, et mudeli kokkuvarisemine on tõsine probleem, teised mitte nii väga.

Mitmed akadeemilised tööd on uurinud selle võimalikke tagajärgi. Siiski on AI praktikud vaielnud, et mudeli kokkuvarisemist on võimalik leevendada, kuigi selle ulatus jääb meile praegu veel mõistatuseks.

Hiljuti analüüsisid Apple´i teadlased mudeli kokkuvarisemist suurte arutlusmudelite puhul (näiteks OpenAI o1/o3, DeepSeek-R1, Claude 3.7 Sonnet Thinking ja Gemini Thinking), kuid nende järeldused vaidlustati teiste ekspertide poolt, viidates võimalikele vigadele Apple´i testides.

Oluline aspekt, millele viitas Cambridge'i ülikooli teadlane Maurice Chiodo, on see, et igaüks, kes osaleb generatiivse tehisintellekti kasutamises, reostab andmevaru kõigile.

See tähendab, et uutel AI-ettevõtetel on üha raskem leida kvaliteetseid treeningandmeid, mis omakorda loob turul valitsevale «suurele nelikule» konkurentsieelise, kuna neil on «puhtad» andmed.

See võib viia olukorrani, kus turule pääsemise lävi muutub nii kõrgeks, et väikesed tegijad jäävadki igavesti konkurentsist välja, seega jääb tehisintellekti arendus ja innovatsioon vaid valitud (suurte) ettevõtete pärusmaaks.

Kuidas puhastada tehisaru «reostust», on see võimalik?
AI andmetest Interneti puhastamine on üsna keeruline ülesanne. Poliitiliste lahenduste leidmine on raske, kuna AI-sisu sunnitud märgistamine on tekstide puhul keeruline ja muul juhul igasuguste vesimärkide eemaldamine lihtne.

Seega oleme paljude tehnoloogide ja andmeteadlaste hinnangul nüüd tunnistajaks digitaalsele «Trinity testile» – esimesele aatompommi plahvatusele, mis saastas jäädavalt meie planeedi atmosfääri. Me ei saa sedasama analoogi kasutades enam kunstmõistuse jälge oma inforuumist eemaldada.

Puhtad andmed «eliidile»
Üks pakutud lahendus on niinimetatud föderaalne õpe, mis laseks andmevaldajatel jagada oma «puhast» andmestikku kolmandate osapooltega näiteks riigi kaudu, ilma et selle sisu otse välja jagataks, kirjutab The Register. See aitaks piirata nende konkurentsieelist, kellel on juurdepääs puutumata andmestikele, vältides seega AI mudelite monopolide tekkimist.

Siiski kaasnevad sellise tsentraliseeritud, valitsuse hallatava infohoidlaga omad riskid: näiteks oht, et andmed satuvad poliitiliselt ebastabiilsete valitsuste kätte.

Tuleviku tehisaru maailm – kas suudame vältida «digitaalset Tšernobõli»?
Praegu oleme tehisintellekti reguleerimise esimeses faasis, kus domineerib «las minna» mentaliteet. Kuid minevikust on meil õppida – digitaalrevolutsioonist teame, et liiga kaua ootamine viib turu kontsentreerumiseni ja hiljem on olukorda palju raskem parandada.

Kui kõik andmestikud on täielikult saastunud, on puhastamine tohutult kulukas ja tõenäoliselt võimatu. Küsimus ei ole enam ainult infoturbe ja «tõe» leidmises, vaid ka tehisintellekti võimes luua tulevikus midagi mõistetavat ja kasutatavat.

Seega, kuigi tehisaru revolutsioon on toonud kaasa enneolematuid edusamme, on oluline meeles pidada ka selle ohtlikke varjukülgi. Kas suudame tagada, et AI arengut toetavad puhtad andmed ja vältida «digitaalset Tšernobõli», mis ähvardab reostada tulevaste tehisintellektide aluspõhja? Ajaloost on õppetunnid olemas, nüüd on võimalik otsustada, kas neid ka kuulda võtta.

[kunn24]

Mis kuradi enneolematuid edusamme?

[trebla]

AI.jpg

panen siia ka kõnealuse kommentaari.
Globaalsest elektritootmisest veel - lasin masinal otsida statistikat ja ennustusi ja teha kaks graafikut

Päris ilusad kukkusid välja..

Ei ole eesmärk siin praegu jahuma hakata, lihtsalt ennustus sai siia salvestatud ning 5 ja 10 aasta pärast vaatame jälle kuidas tegelikkuses läks...


PS
Koduarvutist lõpuks õnnestus pilt kah panna.
Siin pole miski AI omaloominguga tegemist vaid ajaloolise statistika googeldamisega ja vastavate energiatootmisharude kodulehtedel avaldatud ennustustega.
Kõige valem punkt muide ongi nende graafikute lõikepunkt, sest minu arusaamist mööda just täna või hiljemalt sel aastal möödub PV elektri globaalne toodang tuumaelektri globaalsest toodangust, mitte aastal 2027 nagu AI oma otsingutes leidis.

PS: ülevaalpool toodud AI joonistatud kilbi pilt on muide mitteelektrikule kindlasti väga ilus vaadata - silm lausa puhkab peal..

[EH.INS.]

EI, EI trebla...
See polnud ainus Sinu kommentaar AI-lt...
Palun tutvuge - teema on viidatud
Ja siia pandud just AI kontekstis - so olenevalt sisendist saab risti vastupidised vastused

[EH.INS.]

Näide:

Võrdle PV energeetikat ja tuumaenergeetikat
Hind TARBIJALE
Rõhutan TARBIJALE
Võta arvesse KÕIK süsteemikulud sh maksumaksja toetused
Ideoloogia / poliitika hülga


ChatGPT ütles:

Selge ja konkreetselt tarbija vaatenurgast koos KÕIGI süsteemikuludega (sh toetused, varustuskindluse tagamise kulud, võrgu stabiliseerimise kulud, salvestus, reservid jne) võrdlus: PV vs tuumaenergia, fookusega hind tarbijale, mitte tootmiskulu (LCOE) ega ideoloogiline jutt.

PV-energeetika...

Kokkuvõte:

Ilma salvestuseta PV süsteem ajab elektrihinna vahel alla, aga tekitab süsteemikulud, mida tasub ka see, kellel PV pole.

Lõppkokkuvõttes hind tarbijale ebastabiilne, tipphinnad jäävad kõrgeks.

Kui arvestada kõiki kaudseid kulusid, siis PV ulatuslik levik tõstab süsteemihinda kõigile, isegi kui kWh hind teatud hetkedel madal.

PV ise ei taga ööpäevaringset ega talvist varustuskindlust.

Tuumaenergeetika...

Kokkuvõte:

Hind tarbijale stabiilne, prognoositav, vähem kõikumisi.

Suur alginvesteering jaguneb aastakümnete peale.

Süsteemikulud madalad, sest tuumaenergia toetab võrgu stabiilsust.

Puudub vajadus massiivsete salvestite või varureservide järele samas mahus kui PV puhul.


Lõppjäreldus tarbija seisukohast

Kui arvestada KÕIKI süsteemikulusid ja mitte vaadata ainult mõnda odava elektri hetke või subsiidiumide mõjul tekkinud moonutatud kWh hinda:

Tuumaenergia annab tarbijale stabiilse ja prognoositava hinna, väikse sõltuvuse turu kõikumistest, madalamad võrgukulud, väiksema süsteemi keerukuse.

PV-energia puhul tekib illusioon odavusest teatud hetkedel, kuid kogu süsteemi tervikuna vaadates toob kaasa suured varjatud kulud, mille maksab lõppkokkuvõttes kinni tarbija

Paneme siis prognoosi ka juurde:

[trebla]

Siin kahe tuumariigi - Prantsusmaa ja Soome lõpptarbija elektrihindade põhjuste võrdlus :

Prantsusmaal maksab eraisikutele elektrienergia tavaliselt umbes 0,20–0,25 eurot kilovatt-tunni (kWh) kohta, samas kui Soomes jääb see tavaliselt vahemikku 0,12–0,18 eurot kWh kohta. Need erinevused on märkimisväärsed, eriti arvestades, et Prantsusmaa elektritootmise tuumaenergia osakaal on umbes 60–70%, Soomes aga vaid umbes 30–35%.

Kuigi Prantsusmaal on tuumaenergia osakaal elektrimixis väga kõrge ning see annab stabiilse ja suhteliselt odava elektritootmise baasi, on lõpphind eraisikutele siiski kõrgem. Põhjus peitub selles, et Prantsusmaal on lisaks tuumaenergiale taastuvenergia osakaal väiksem (umbes 15–20%), ning elektrihinna sees on suured maksud ja tasud, eriti taastuvenergia toetused, mis kanduvad otse tarbijale üle.

Prantsusmaal on oluline ka suvine jahutuselektri tarbimine, sest kliima on soojem ning paljud majapidamised kasutavad suvel aktiivselt kliimaseadmeid. Päikesepaneelide (PV) tootmine langeb hästi kokku selle jahutusvajadusega, aidates stabiliseerida suviseid elektrihindu. See on Soome talvise kütteelektri tarbimisega võrreldes suur erinevus — Soomes on talvine küttekoormus suur ja tipptunnis, kuid päikeseenergiat selle ajal praktiliselt ei teki, mis teeb süsteemi stabiliseerimise keerulisemaks ja kallimaks.

Lisaks sellele on Soomes taastuvenergia, eriti tuuleenergia, osakaal elektrimixis kõrgem (umbes 20–25%), kuigi elektritarbijate taastuvenergia tasud on seal madalamad kui Prantsusmaal. Selle põhjuseks on see, et Soomes rahastatakse suurem osa taastuvenergia toetustest otse riigieelarve kaudu ja maksutuludest, mitte otseselt tarbijate elektriarvetel, mis aitab hoida elektrihinnad tarbijatele madalamad.

Seega ei selgita elektrimix üksi hinnaerinevusi Soome ja Prantsusmaa vahel. Suuremat rolli mängivad tarbimismustrid (jahutus vs küte), süsteemi turu- ja regulatsioonimudelid, investeeringute rahastamise viis ning maksukoormus ja võrgutasud.

Küsitud hinnad olid koos võrgutasudega. Käib raha ümberkantimine riigieelarve kaudu - ei ole võimalik selliste pidevalt alla 1 sendi kWh elektrihindadega , nagu Soomes, oma elektritootmist ära majandada.
Küll annab see tööstusele suure konkurentsieelise.

Kordan, et Prantsusmaa tuumapargi utiliseerimist me saame veel näha... ja kardan, et ka ise kinni maksta..

[EH.INS.]

Just sellele ma siin kontekstis so AI kontekstis viitangi...
Olenevalt sisendist saad vastuse ja objektiivsusega ning intellektiga side puudub...
So pullikaka

[trebla]

pane oma graafikule ka absoluutnumber nagu mul on - globaalne elektritarbimine nendel aastatel
Arvestades AI andmekeskuste ja elektriautode vohamist..

Ja siis arvuta vajalike uute tuumajaamade arv..

ja siis nimeta riik, kes need on võimeline rajama.. ?

Erinevalt igasugu visioonidest on hiljem konkreetselt võimalik kontrollida vaid reaalset tootmist ja tarbimist, mis toimus

5 ja 10 aastat pole üldse kauge aeg - kopad peaks olema juba maasse löödud...

Pealegi, sinu AI on PV kohta võtnud miskid vanad andmed - mulluse aasta lõpu seisuga oli seda 2,2 TW ja tänavuse lõpu seisuga pigem 3 TW ligi ehk 10 % globaalsest elektritootmisest ja tuumast rohkem.
Aga seda saame lugeda täpselt aasta pärast kui 2025 aasta statistika on paigas..

[EH.INS.]

Milleks?
Just viitasin, et pullikaka...
Mina ei tea mida tulevik toob
Tean, et täna teevad andmekeskused lepinguid tuumaenergeetikaga
Tean, et täna on kõrgeim el hind TARBIJALE seal kus on suurim nn "taastuvenergia" osakaal (Saksamaa, Taani)

[trebla]

seda ma ütlesingi, et nende graafikute ümber pole mõtet (ette ) jahuda... vaatame hiljem...

Tean, et täna on kõrgeim el hind TARBIJALE seal kus on suurim nn "taastuvenergia" osakaal (Saksamaa, Taani)

lase teha võrdlus Soome-Prantsusmaa...

[EH.INS.]

Jah - ja mina vastasin, et loodame, et nii ei lähe (nagi Sinu graafikul)
Muidu maksame end segaseks