Ehitusfoorum

sellisel viisil mõtlesin hajutada punktkoormust, et püstituge ei lasegi otse vastu paneeli.
Viimases hädas võib lisada ka vertikaalse toe harja alla, see hakkab siis juba meenutama koormust, mis algselt oli projekteeritud paneelidele m2 kohta.

See mida eelneval pildil plaanid ei muuda midagi...
Veelkord - kui paneelid on toodetud koormustele:
gk = 1,5 kN/m2
qk = 1,2 kN/m2
Siis võid rahulikult ehitada nii:

Hiid kirjutas: ↑23 Sept 2023, 14:37 ....

Paneeli alla joonistatud soojamüür on küll "kivist asi" aga küttekoldeid ega selle osasid ei tohiks vist kasutada kandekonstruktsioonidena?
Lae koormus ei tohiks vist mõjuda selle all olevale küttekehale ja peaks omama "elastset vahet"?

@ ping

ELEMENTAARNE!

ping kirjutas: ↑23 Sept 2023, 16:04 Paneeli alla joonistatud soojamüür on küll "kivist asi" aga küttekoldeid ega selle osasid ei tohiks vist kasutada kandekonstruktsioonidena?
Lae koormus ei tohiks vist mõjuda selle all olevale küttekehale ja peaks omama "elastset vahet"?

Miks see soemüür seal laeni on, seda ma ei tea, aga see tuleb ikka nagu tehakse, mingi 2,1m kõrge ehk....
Käin esmaspäeval paneelide arvutaja jutul ka. See teeb natuke ärevaks, et alguseson jutt, ei saa nagu kuidagi, siis kuidagi ikka saab ja lõpuks, saab kindlasti.

@ Hiid

Veelkordne selgitus:

Kui lubatav koormus on 5 kN/m siis nii ei saa
Kust see 5 on võetud seda mina ju ei tea
Kui paneelid on toodetud koormustele 1,5 ja 1,2 nagu plaanil siis saab nii teha
Aga jälle - mina ju ei tea mis koormustele on paneelid toodetud

Mulle jääb selgusetuks protsessi käik
Kas paneelid toodeti ja siis öeldi, et võib lubada niipalju koormust
Või anti paneelitootjale koormused ja selle järgi pidi tootja paneelid tootma
Esimesel juhul on tegemist nö "tagurpidi" protsessiga - selgelt vale lähenemine
Õige on teine variant
Aga jälle - mina ju ei tea mis ja kuidas on tehtud

Ei saa oodata (foorumist) ühest vastust kui lähteandmed on kas puudulikud või selgitusteta...
Objektiivseima vastuse saab Sulle siiski anda projekteerija (vajadusel koostöös paneelitootjaga)

Paneelid toodeti selle tellimuse järgi, mis mu postituses.
viewtopic.php?p=433365#p433365
Jutu peale, et tahaks toed ka panna paneelile, sain vastused paneelitootjalt, mis ka siia olen edastanud.

Hiid kirjutas: ↑23 Sept 2023, 18:03 Paneelid toodeti selle tellimuse järgi, mis mu postituses.
viewtopic.php?p=433365#p433365
Jutu peale, et tahaks toed ka panna paneelile, sain vastused paneelitootjalt, mis ka siia olen edastanud.

Aga kas seda ka mainisid, et gk 1,5 muutub kordades?

mina ei maininud midagi peale selle, et saatsin talle pildi, mille ka siia olen postitanud, postide asukohast.
Selle peale tuli see jutt, max 2m otsast ja mingi 5kN värk ja katuse kergendamisest 30%, millest ma siiani aru ei ole saanud, mida sellega on mõeldud.
Tegu on napisõnalise vene mehega, vbla mõtleb üht ja väljendub teisiti.

Postide asukoht on üks asi
Teine asi on koormuste muutus
"vähese jutuga vene mees" - kas tootja on LASBET / BETONEKS?

Veelkord - pöördu hoopis projekteerija / konstruktori poole
Tema oskab asjad läbi arvutada
Lisaks teab täpselt mida ta sinna enne juba projekteerinud on

ping kirjutas: ↑23 Sept 2023, 16:04

Hiid kirjutas: ↑23 Sept 2023, 14:37 ....

Paneeli alla joonistatud soojamüür on küll "kivist asi" aga küttekoldeid ega selle osasid ei tohiks vist kasutada kandekonstruktsioonidena?
Lae koormus ei tohiks vist mõjuda selle all olevale küttekehale ja peaks omama "elastset vahet"?

Minuteada paneele võib toestada vaid otstest. Ehk siis isegi, kui saaks kandma panna, ei tohiks paneele keskelt toestada.

@ T25

Ka sellele probleemile on lahendusi - kui nii on vajalik...

Minuteada paneele võib toestada vaid otstest. Ehk siis isegi, kui saaks kandma panna, ei tohiks paneele keskelt toestada.

Toetad paneelid täpselt nii, kuidas neid väljamõelnud inseneriga kaubale saad. Lahendus on jätkuvtala lahendus ja paneeli keskel võib olla teise märgiga moment või riskid pragudega pealispinnas. Vahesein all peab koormuse vastu võtma.

@Hiid.
Kelle fanataasialend see selline ruumiraiskamine on? Vaatasin ja mul jäi karp lahti. Kui sulle öeldakse, et 99% su lahendusest toimib, siis on väga ok. Tuletan meelde, et kohtud mõistavad inimesi süüdi väiksema usaldusnivooga (kuskil 80 %, probleemi loodetavaks lahenduseks on edasikaebamine, kui on aega ja raha) ja sinised mõõdavad kiirust 95 % usaldusnivool. Sa pead sellega leppima, see on nn tavaline eluline eksimine. Muidagi siis võib lisada Murphy täienduse, et ainult riik võib karistamatult eksida. Näiteks lolli kohtunikku ei tohi isegi sõimata, debiil on riigi kaitse all ja eksimise vastutussest täiesti vabastatud. Jutt läks küll mölaks, kuid loodan, et saad aru, et 100 % kindlust lihtsalt ei ole. Kui tahad saada 100 %, jäta tegemata.

Lisaks, kui üksi kardad eksida, võta naine appi. Sama Murphy järgi: "Oluline on töötada grupis. See võimaldab teil süüdistada teisi."

XXX1, lihtsalt info mõttes, eelmisel lehel su postitatud manus programmist. Kas seal toestuspunktid on mõlemad fikseeritud? Kas ei peaks üks olema fikseeritud ja teine rulliku peal. Kas see ei annaks mingit erinevust tulemuses?

T25 kirjutas: ↑24 Sept 2023, 13:03 XXX1, lihtsalt info mõttes, eelmisel lehel su postitatud manus programmist. Kas seal toestuspunktid on mõlemad fikseeritud? Kas ei peaks üks olema fikseeritud ja teine rulliku peal. Kas see ei annaks mingit erinevust tulemuses?

Mõlemas otsas fikseeritud - vastasel korral poleks ka hor reaktsioone
Selline skeem nagu Sina pakud pole võimalik
Deformatsioonid lähenevad lõpmatusele ja see ei "tööta"
On variant siduda sarikad nö "tõmbiga" - siis oleks see ca 8 kN tõmbi sisejõud
Ja "tõmb" peaks olema "seotud" sarikatega selle 8 kN vastu võtmiseks

xxx111 kirjutas: ↑24 Sept 2023, 13:13

T25 kirjutas: ↑24 Sept 2023, 13:03 XXX1, lihtsalt info mõttes, eelmisel lehel su postitatud manus programmist. Kas seal toestuspunktid on mõlemad fikseeritud? Kas ei peaks üks olema fikseeritud ja teine rulliku peal. Kas see ei annaks mingit erinevust tulemuses?

Selline skeem pole võimalik
Deformatsioonid lähenevad lõpmatusele ja see ei "tööta"
On variant siduda sarikad nö "tõmbiga" - siis oleks see ca 8 kN tõmbi sisejõud
Ja "tõmb" peaks olema "seotud" sarikatega selle 8 kN vastu võtmiseks

Seda ma mõtlesingi, et tõmb peab olema all. Seinad ise ei ole võimelised horisontaaljõude vastu võtma. Ma lihtsalt üritan mõelda, miks arvuti nii väikese tõmbejõu annab ja mõtlesin, et äkki sõltub seal ka toetuspunktide tüübist. Kui panna alla tõmb ja asendada üks fikseeritud kinnitus rolleriga, siis kas tuleks mingi erinevus?

@ T25

Ei pea olema tõmbi
Tõmbina töötab siin laepaneel ja seintele hor reaktsioonid puuduvad
Küll on vaja teha kinnitussõlmed sellised, et see 8 kN ka paneelile edasi kantaks

Kui panna alla tõmb ja asendada üks fikseeritud kinnitus rolleriga, siis kas tuleks mingi erinevus?

Ei ole erinevust - mõtle loogiliselt - kust peaks erinevus tekkima...

kunn24 kirjutas: ↑24 Sept 2023, 12:12
@Hiid.
Kelle fanataasialend see selline ruumiraiskamine on? Vaatasin ja mul jäi karp lahti.

mida sa silmas pead?

Ilmselt peetakse silmas seda, et seda katusealust pinda ei võeta ekspluatatsiooni
Kuid siin on nüüd küll nö piirang ees - koormuste näol
Saan aru, et maja on ehitatud lamekatusena (või vähemalt projekteeritud) so need koormused pole võrreldavad nö vahelae koormustega

Hiid kirjutas: ↑24 Sept 2023, 14:49

kunn24 kirjutas: ↑24 Sept 2023, 12:12
@Hiid.
Kelle fanataasialend see selline ruumiraiskamine on? Vaatasin ja mul jäi karp lahti.

mida sa silmas pead?

Kui ise rahul oled (mis on kõige olulisem), siis ei pea midagi silmas ja ära pane mu jõminat tähele.

plaan oli vanainimeste maja, kel ülesse asja pole enam, seetõttu ei tee ka kahekordset elamist.
ühekordseid väikseid individuaale on ju terve ilm täis...

Üks lahendus oleks järsem katusekalle. Jah, kuulsin, sarikad juba valmis lõigatud, eks tuleks nüüd projekteerimisraha kokkuhoid koolirahasse kanda. Tegelt ei pea üldse seda pööningut kasutamagi ... Tulevikus kui pärid maja vanavanematelt, küll siis pööningule kasutuse leiaks...

OK. see eelnev oli muidujutt. Üks lahendus, mis aitaks küsijat oleks laetalaga hoopis 60 kraadine tugiposti kalle. See sobib just siis kui pööningut ei kasuta aga tõstab laetala kandevõimet, kuna koormuspunkt on nüüd just tugevamas kande osas. Väike materjalikulu kasv ei tohiks probleem olla. Põhimõtteliselt teed sarikast ja laetalast fermi...

@ Kalvis

Selle asja nimi mida pakud lahendusena on nivenditugi (vt google-st)
Ja antud olukorras ei tööta
Ja laetalad ka puuduvad...
"Fermi" moodustavad:
- Ülemine vöö - sarikad
- Alumine vöö - laepaneelid

Kalvis kirjutas: ↑24 Sept 2023, 15:59 eks tuleks nüüd projekteerimisraha kokkuhoid koolirahasse kanda.

Projekteeritud need on, seda et neid sel puhul kasutada ei saa, tuli mulle üllatusena.

@ Hiid

Kuidas ei saa...
Siin on pakutud mitmeid variante...