Maaküte energiapuurkaevuga

[Külaline]

Lahjalt esinete! Ootaks rohkem kommentaare!

Unustasid lisada, et ikka kiitvaid...

[Külaline]

Krt juba maaküte paigaldamisega maksad nii palju raha välja, et saaks päris palju aastaid kasvõi el.radiaatoritega kütta. Kusjuures ega maakütegi pärast õhust ja armastusest ei tööta, tarbib ikka päris korralikult elektrit, puidu kütmisega võrreldes elektriarved suurenevad kordades.

[Coolhouse]

Krt juba maaküte paigaldamisega maksad nii palju raha välja, et saaks päris palju aastaid kasvõi el.radiaatoritega kütta. Kusjuures ega maakütegi pärast õhust ja armastusest ei tööta, tarbib ikka päris korralikult elektrit, puidu kütmisega võrreldes elektriarved suurenevad kordades.

Paluks mitte risustada foorumit alusetu jutuga. Kui on midagi öelda siis võiks oma väidet ka põhjendada.
Kindlasti on energiapuurkaevud (soojuspuuraugud) üks kallimaid küttelahendusi kuid puuraukude kasutuseaks loetakse vähemalt 50 aastat. Selle ajaga kulub ikka päris palju puuklotse või mitu elektriradiaatorit.
Kahju on et osadele inimestele koolitarkus külge ei hakka sest nii kummaline kui ei tundu siis on erinevat tüüpi soojuspumpasid ostmas nii metsatöötlejad kui finantstegelased.

[kÜlaline2]

Lehitsesin mõni aasta vanu ajakirju ja Tehnikamaailmas oli lugu ühest soomlasest, kes õlikütte maasoojuspumba vastu vahetas. Vana maja (seinas 10cm saepuru, 150 ruutu elamist ja natuke muud ruumi, radiaatorid). Viimane õliost oli 3000 eurot, pump ja puurkaev läksid maksma 17000 eurot, säästab 2000 eurot - järelikult kulub elektri peale u. 1000 eurot aasas. Pump 10 kw. Pump pidi võtma maast u. 2/3 energiat. Tulemused umbes samasse aukku kui teemaalagatajal. Soomlane elab enamuse ajast üksi ja sooja vett kulub tal sellevõrra vähem. Asukoht Lõuna-Soome.

[Külaline]

et soomlane saab siis 9 aastaga nulli.

Mul plaan teha nii 120 ruutu maamaja (palkhoone) ja saunahoone, põrandaküttega.
See hakkab ka pikalt talvel tühi olema - seega vaja hoida üle nulli töökindla küttesüsteemiga.
Korralik ahi tuleb muidugi samuti.

Krunti saab mõõta hektaritega.

Õhk-vesi on lihtsam, aga töökindluse seisukohalt ilmselt tuleks eelistada maakontuuri ?
Puurida tuleb ka puurkaev... sellegipoolest ilmselt ei õnnestu puurkaevukütet maakütte hinda ajada ?

Või on nullist ehitades miskeid võimalusi soodsamalt teha.. ?

[Külaline]

Joogivee puurkaev sai 85 meetrit ja 250 diameetriga, aga kui puurida vähe suurema diameetriga ja ka sügavam, kas sinna ei või lisaks pumbale ka maakütte kontuuri panna?


Ametlikult vist mitte aga.....

[miksik]

Mida see arvestamine annab, ega sooja vett sellepärast vähem tarbima ei hakka.

See hoiab veel veidi aega kõva ja püüab tähelepanu.

Mõnusalt vajutab kadedus külalistel lonti ...

Mul on 140m2 talveaiaga maja oma veekogu kaldal. Seda kütab Nibe maasoojuspump maakontuuriga. Talveaia osa talvel toetab ja suvel jahutab Daikin õhkpump. Elektriga varustab neid täielikult aastaringselt 10kw päikesepaneelid. Ütle kallis laps , miks ma peaksin sind kadestama??? Mina ei kerja siis kiitmist ,aga ütlen ,et teises kohas on mul pelletiküte ja see on maaküttega võrreldes paras tüütus.
Lohutuseks võin öelda ,et pikapeale tulevad uued huvitavad tegemised ja see maapump enam nii kõva ei hoia ja siis on hea ja mõnus ja soe olla.

[meelis11]

Krt juba maaküte paigaldamisega maksad nii palju raha välja, et saaks päris palju aastaid kasvõi el.radiaatoritega kütta. Kusjuures ega maakütegi pärast õhust ja armastusest ei tööta, tarbib ikka päris korralikult elektrit, puidu kütmisega võrreldes elektriarved suurenevad kordades.

Loogiline ju et elektriarved suurenevad kordades, kui pump näiteks 25eur kuuarve tõstab 75eur peale.
Aga peabki tõusma ju - sest küte tuleb ikkagi 1/3 jagu elektrist, puuküttel aga 100% puudes siaalduvast energiast.
Väga naiivne peab küll olema arvates, et paigaldades soojuspumba elektriarve ei muutu

[Külaline]

Kindlasti on energiapuurkaevud (soojuspuuraugud) üks kallimaid küttelahendusi kuid puuraukude kasutuseaks loetakse vähemalt 50 aastat. Selle ajaga kulub ikka päris palju puuklotse või mitu elektriradiaatorit.

A mis mulle sellest kasu on, olgu kasutusiga või 200 aastat, egas ma terve elu ühte kohta paigale naelutatud ei taha olla, elukoht muutub ikka.

[Fram]

Tegin väikse vahekokkuvõtte, kus sain küttele kulutatud 24h peale keskmiselt 9 kWh (pumba tarbitud elekter). See teeb 130 m2 maja kehva soojustusega (puukuur) kütmine minul 4,3 korda odavamaks kui enne õliga. Oktoober - detsember!!!
See on ainult küte! Tarbevee sain siit välja arvutada.

Tundub, et külaliste üks tegevus foorumis on sitta toota ja õlut juua, mis muidugi mind põrmugi ei koti, aga risustab teemat.

Ma panen siia veel infot oma kütmise ja pumba kohta kuna ma ainuke, kes viitsib seda teha, ja Super külaliste sitta lugeda.
Muidugi kahju, et asjast huvitatud külaline peab ridade vahelt õiget infot lugema. Eestlane on harjunud ridade vahelt lugema nagu ENSV ajal, mis muidugi jube häiriv, aga lubatud.

Kõige tähtsam ikka see, et meil ikka toad soojad ja lapsed rõõmsad

Rõõmsaid jõule soovides kõigile!

[Külaline]

Talve pole veel ju olnud....

[miksik]

Teen siis ka oma vahekokkuvõtte. Kuna mina raha maa sisse ei puurinud vaid panin selle raha eest päikesepaneelid, mis suvel teenitud raha eest kütavat maasoojuspumpa siiani, siis elektriarveid siiani pole ja ei tule ka.
seega mul on ikka pikem kui sul

[Külaline]

panin selle raha eest päikesepaneelid, mis suvel teenitud raha eest kütavat maasoojuspumpa siiani, siis elektriarveid siiani pole ja ei tule ka.

Teised kütavad oma elamist, sina kütad hoopis soojuspumpa. Geniaalne, Watson! Miks ma ise selle peale pole tulnud

[pisutmurelik]

.....
425 kWh (küte ja soe vesi),
toa temp 23.5 ja kütte pealevool 37 C, keskmine.

Põrandakütte seadistus on teinud mulle veits peavalu. Kuna nii madala pealevoolu tembiga soovib ju põrandaküte suuremaid vee hulkasi. ...

Kui 37 °C nimetatakse madalaks temperatuuriks, siis mina kütan lausa külma veega...
Mul pole õ/v pumbast üle 29 °C põrandasse kunagi läinud. 28 °C, 27 °C , 26 °C
Asi selles, et see eraldi hoones, milles pidevalt ei elata ja hoian seda ainult soojas. Aga ka selle 27 °C laskmisega põrandasse on õhutemperatuur 18 °C.
Madalamaks ei saa, sest 25 °C peal hakkab pump juba lolliks minema.

Samas pumba COP ei taha üle 3 kerkida...

Kas küsimus ongi selles, et väljuv temperatuur liiga madal... ?

[Coolhouse]

Vastan mõned tekkinud küsimused. Küsige uuesti kui ei saa otsest vastus.
1. Õhk-vesi soojuspump hakkab lolliks minema kui küttevesi keerata 25C.
Sellel ei ole otsest pistmist antud soojuspuuraukude teemaga. Igal seadmel on oma kaitselülitused ja uuematel õhk-vesi soojuspumpadel on ka kaitselülitus madalale küttevee temperatuurile. Loogiliseks peab soojuspump et toas on 22C ja küttevesi 5C kõrgem sest põrand peab olema soojem et soojus tuppa kanduks.
Kaitselülitus kaitseb aga soojuspumba välisosa et sulatuse ajal vesi oleks piisavalt soe ning sulatus saaks normaalselt toimuda. Variant on ikkagi paigaldada puhverpaak või siis möödajooks kontuuridest.

2. Kas 85 m sugavusse kaevu saab paigaldada soojuspumba kontuuri?
Üldisem vastus on et saab kui veevõttu ei toimu ehk kaevu ei kasutata. Eestis on läbi aegade puuritud kaevusid, mis praeguseks enam ei tööta. Nt on tehtud kinnisvara arendus linna saunast kuid kaev enam ei tööta. Usun et selliste kaevude kasutamise ja miks mitte ka tamponeerimise (kinni betoneerimise) vastu ei ole üldjuhul ametnikel midagi.
Töötavasse kaevu soojuskontuuri lisada on väga teoreetiline sest soojuspumba kontuuris voolab piirituse segu, mis võib olla ka miinuskraadidel.
Seda saaks välistada automaatika lisamisega kuid paraku annavad igasugused eksperimendid (nt raketikatsetused) nii diplomaatilisi kui ka võimalikke tehnilisi probleeme.
Olulisem viga on see et kontuuri võimekus soojust maapinnast võtta tuleb arvutada. Kui panna ühte 85m kaevu soojuskontuur ning tarbijaks on elamu siis on arvutamata selge et tarbevesi külmub.

3. On kulunud 2 kuud ning külma ei ole olnud.(On esitatud nii väide kui ka vastuväide).
Soojuspuuraukude soojuse ülekande võime arvutatakse aastakümneteks, seetõttu ei ole 2 kuud tõesti mingi näitaja.

4. Mis puudutab soomlast, 3 tonni kütust ja kokkuhoidu.
2 kordse kokkuhoiu saab ka õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumbaga, maaküttega vähenevad kulud veelgi ning viimase kahe kuu kokkuhoid 4 korda soojuspuuraukudega on lihtsalt varem teadlaste, teistes riikides ning Eestis teada oleva asjaolu kinnitamisega.

5. Asjaolu et mingi asi võiks vastu pidada "200 aastat" omab väga suurt tähtsust. Nimelt on kinnistu müügil oluline energiamärgis. Kui energiamärgis on parem siis on kinnistu hind suurem. Seda muidugi juhul kui kinnisvara asukoht on hea.

[miksik]

Vastan mõned tekkinud küsimused. Küsige uuesti kui ei saa otsest vastus.
1. Igal seadmel on oma kaitselülitused ja uuematel õhk-vesi soojuspumpadel on ka kaitselülitus madalale küttevee temperatuurile. Loogiliseks peab soojuspump et toas on 22C.
5. Nimelt on kinnistu müügil oluline energiamärgis. Kui energiamärgis on parem siis on kinnistu hind suurem. Seda muidugi juhul kui kinnisvara asukoht on hea.

1.Maja on polüfunktsionaalne. Füüsiliseks tegevuseks garaazis või töötoas sobib temp. 17-18 C. Samuti ajutiselt mittekasutusel olles. Magamiseks sobib 18-20C. Teleka ees vedelemiseks 19-21C. Toas ,kus on 22Csooja, kisun ennast riidest lahti ja lõpuks põgenen üldse minema. Sellist loogikat ,et majas peab olema vähemalt 22C sooja ,muidu seade keeldub töötamast, pean mina pigem puuduseks.
5. Märkimisväärne osa inimestest soetab ja omab kinnisvara elamiseks , mitte müümiseks. Mul on kolm korralikku objekti, korter (ostetud), maja (üle võetud), majaga kinnistu (pärand). Kõik need olen teinud soetamise järel seest tühjaks nelja seinani ja uuesti üles ehitanud (elekter, küte,kanalisatsioon, soojustus, viimistlus,mööbel). Pole kunagi tõsiselt mõelnud nende müümisest ja märgisest. Selline taasülesehitamine võtab parajalt raha, ikka päris paljudes tuhandetes. Seda raha ei saa iial müües tagasi. Ja kui on tuldud ütlema, et mhmh...investeerid?, siis on vaja ikka päris head enesevalitsemist, et sellist ärimeest mitte karu p.rse mustikale saata.

[miksik]

panin selle raha eest päikesepaneelid, mis suvel teenitud raha eest kütavat maasoojuspumpa siiani, siis elektriarveid siiani pole ja ei tule ka.

Teised kütavad oma elamist, sina kütad hoopis soojuspumpa. Geniaalne, Watson! Miks ma ise selle peale pole tulnud

Paistab jah ,et oled pisut kõva peaga. Ekstra ja eraldi sulle selgitan, et pump peab olema kindlasti toas, mitte väljas. Vastavalt energia jäävuse seadusele jääb soojaks köetud pumba sees olev soojus üksiti ka tuppa. Kui pump oleks väljas ,siis jääks soojus koos pumbaga välja. Kui aru ei saanud ,küsi kindlasti üle, ära ise mõtlema hakka.

[miksik]

Selle märgisejutu kohta veel niipalju,et minu päritud maja esimene korrus on täisbetoonist ja vahelagi valatud maja pikkuselt koos rõduga ,mis tähendab parandamatut külmasilda. Kogu maja elekter pandi 40aastat tagasi karbist karpi raudtorudesse, et vajadusel saaks juhtmeid vahetada. Paraku on torud täpselt nii peenikesed, et tänapäeva juhtmed sealt läbi ei mahu. Teine korrus 100m2 on kõik ühe liiniga veetud ühe kaitsme alla. Seintes on suured akumulatsiooni paagid seinapaksusega 3-4mm. Kas need on tänaseks läbiroostetamise piiril või mitte,ei tea.
Tolle aja kohta oli see väga innovatiivne ja hea maja, mis vastas kõigile normidele. Täna on selle maja põhiprobleem see, et linnas õhkida ei lubata ja ükski teine hammas talle peale ei hakka.
Jutu moraal siis see,et selleks ajaks kui müümiseks peaks kunagi minema ,siis pole nendest märgistest enam mingit tolku, oluline on vaid see kui palju vaeva peab uus omanik lammutamisega nägema.

[Külaline]

Kinnisvara hind sõltub asukohast.
Mul 36-nda aasta maja, ei vasta tänastele normidele, aga õnneks pole renoveerimisega ära rikutud...
Pigem käiakse noolimas, et saaks täielikult restaureerida vanal kujul.
Samal krundil teine maja samast ajast aga on rikutud.

Kui kogu värk kunagi oli pool miljonit krooni siis täna vast samapalju eurides...
Nii palju pole vahepeal raha sisse pandud.

[Külaline]

panin selle raha eest päikesepaneelid, mis suvel teenitud raha eest kütavat maasoojuspumpa siiani, siis elektriarveid siiani pole ja ei tule ka.

Teised kütavad oma elamist, sina kütad hoopis soojuspumpa. Geniaalne, Watson! Miks ma ise selle peale pole tulnud

selgitan, et pump peab olema kindlasti toas, mitte väljas. Vastavalt energia jäävuse seadusele jääb soojaks köetud pumba sees olev soojus üksiti ka tuppa. Kui pump oleks väljas ,siis jääks soojus koos pumbaga välja.

Järjest põnevamaks läheb

[rokikas]

5. Asjaolu et mingi asi võiks vastu pidada "200 aastat" omab väga suurt tähtsust. Nimelt on kinnistu müügil oluline energiamärgis. Kui energiamärgis on parem siis on kinnistu hind suurem. Seda muidugi juhul kui kinnisvara asukoht on hea.

Kas tõesti mõjutab küttesüsteemi mõne elemendi vastupidavus 50+ aastat energiamärgist?
Seleta palun lahti kuidas?

[Coolhouse]

Mõeldud oli et energiamärgise andmine mõjutab küttesüsteemi valikut ehk seda kas teha investeering küttesüsteemi või mitte.
See et mingil juhul kaasneb kaalumistegurite arvestamisel element, mille vastupidavus on 50+ aastat on üks valikuvõimalustest.
See teeb mulle küll nalja aga riik võib alati määrust parandada kui on asjakohaseid mõtteid.
Häid pühi!

[Kalvis]

Riik lähiajal seda minuteada parandada ei plaani. Kaalumistegurid just nimelt olevatki mõeldud lollidele mütsi pähe tõmbamiseks, et sundida eelistama teatud küttelahendusi. Sellise info sain just hiljuti.

[Fram]

Tervitus!
Kuu möödunud detsember suht soe jälle.
Nüüd on siis sellised numbrid:

489 kWh (küte ja soe vesi), toa temp 23.3 C

[Külaline]

nüüd kus aastavahetus läbi, oleks huvitav teada, kuidas puurkaevuvee temperatuur sügisest alates on muutunud ?

ja kuhu see kevadeks välja jõuab ? kuidas see on võrdluses horisontaalse maaküttega ?