Ehitusfoorum

Imelik kirjutas:... Raske on seda sealt puude seest kätte saada. Vähemalt mina arvan nii.

Aga milleks on praeahjul ikkagi auru väljumiseks eraldi toru? Mispärast ei aita lohaka perenaise küpsetatud liha süüa? Hoolikal perenaisel on see mahlane.
Ükskõik milline ahju unustatud praad on puine. Vähemasti nii õeldakse saaremaal üleküpsetatud maitsetu toidu kohta. Puude puiseks tegemise kogemus puudub.

stupiduser kirjutas:

Imelik kirjutas: Kuis Sa siis nüüd niimoodi aru said (välja lugesid)? Ütlesin, et avatud süsteemist (mida see Sinu oma on) ei saa ainet välja viia kui midagi asemele ei tule (rõhkude tasakaal), vastasel korral väheneks ühelpool aine hulk ja see viiks lõpuks vaakumi (aine puudumise) tekkimiseni (teoreetiliselt).

OT, kusjuures tegelikult nii ongi. Sellel põhineb näiteks vaakumimmutus (süvaimmutus).

Andeks, ei saanud aru millel põhineb? Mõtled autoklaavis immutamist, kus vaakumi ja kõrgsurve abil viiakse kemikaal puitu? Ausalt ei tea täpset tööpõhimõttet.
To motamees. Kulinaarias ei ole kodus. Ilmselt mingi soojusjuhtivuse ja "pooride sulgemise teema"-
vale temperatuur äkki?

Ardi!
Uuri, millise meetodiga tehakse neid kuumkuivatatud põrandalaudu, aga millede kuivatamisel viiakse seal temperatuur vist liiga kõrgele võrreldes küttepuudega kuivatamisega.

Korstnapühkija vaatevinklist aastate jooksul: töötan aastaringselt ning see teema puudutab ka mind igapäevaselt töötades-hooldades. Tavaelu elav inimene ei pruugi aru saada puidu niiskusastmest (on tavaline, et inimene(klient) väidab mulle (korstnikule), et talle müüdi täiesti kuivad küttepuud ning egas enne klient ei hakka aru saama, kui ma tõmbeprobleemi lahendades juhin tähelepanu sellele, et miskipärast kütmise algusfaasis toimub koldes nn.sisin ja koldeust avades teinekord suisa tilgub mingisugust "jama" halgude kolde uksepoolsest otsast. Aga klient vaatab mulle suurte (väga suurte) silmadega otsa, "et ma ju panin oma viimase raha puude taha magama".
Seda meediamula kokkuvõtvalt: Dear Ardi=neid inimesi, kes kuivast küttepuust lugupeavad (seda ostes, selle kvaliteedist aru saades), on minu praktikas niivõrd VÄHE. Sest müügijura on niivõrd superior: kui ikka tuleb kalluriga(tõstukiga) vend Sulle (tavainimesele)hoovi pääle (seda enam, massina külje pääl SUUR kiri KÜTTEPUUD), siis tavaliselt Sa ju usud (eriti Tallinna Nõmme linnaosa pensionärid), et tegu kvaliteet.kraamiga. PS! Märja kasepuuga keerab eramaja pl-sm-i ca 3 kuuga puhta peeeeeessssseeee!!!!(ei ole loba, lihtsalt praktika)

Siit järeldus, et lollide käest tulebki raha ära võtta ja reklaam (kallurikastil) maksab ka midagi
Ardi aga kuivatab puud 10 % mahus kokku, et saada 10% lisahinda.

Ega tegelt kortsnikuna mul pole midagi selle vastu, kui inimsed "pasaga"kütavad: mina õppinud ja orienteerunud aastaid ainult hooldamisele( pottseppadega käin kaasas selleks, et mitte ise lolliks jääda)olev mees: "mida rohkem tahma, seda rohkem pappi". Aga lihtsalt halb on vaadata, kui mat.mittekind penskar ostab suure raha eest: vab väljendust "PUHAST PASKA". Ei pea abso silmas kasutaja "ARDI"t, Tallinn on märja saepurumüüaid täis.

Imelik kirjutas:Andeks, ei saanud aru millel põhineb? Mõtled autoklaavis immutamist, kus vaakumi ja kõrgsurve abil viiakse kemikaal puitu?

Väga vabandan, oli suht vale näide minu poolt.

Tahtsin ütelda, et aine puudumine on väga ajutine nähtus (minu näide oli väga halb selle poolest, et vaakumimmutuse puhul on väga olulised veel vaakum ja surve all aine sisse pressimine).
Selleks ajaks kui puud kliendini jõuavad on loodus juba tühja koha uuesti veega täitnud.

Btw, kas 2 protsendini saab üldse puitu ilma vaakumita kuivatada?

Kusjuures pean mainima, et liiga kuiv puit on tegelikult praktikas pigem halb. Mulle vähemalt ei meeldi.
Kütsin ühe hooaja pliiti eksportkaminapuuga (loomulikult mitte 0 liitristes võrkudes Statoilist ostetuna ).
Mõttetult kiiresti põlesid.
Parim on vist üleeelmisel talvel lõigatud (2 suve varju all riida kuivanud).
Ise kütan ühe suve kuivanuga olen peaaegu rahul.

tont kirjutas:Ega tegelt kortsnikuna mul pole midagi selle vastu, kui inimsed "pasaga"kütavad: mina õppinud ja orienteerunud aastaid ainult hooldamisele( pottseppadega käin kaasas selleks, et mitte ise lolliks jääda)olev mees: "mida rohkem tahma, seda rohkem pappi". Aga lihtsalt halb on vaadata, kui mat.mittekind penskar ostab suure raha eest: vab väljendust "PUHAST PASKA". Ei pea abso silmas kasutaja "ARDI"t, Tallinn on märja saepurumüüaid täis.

Nagu ma ennist mainisin,on küttepuumüüjate prioriteet müüa puid toorena,tööd vähem ja raha tuleb kiiremini kätte.Talveks puid tehakse alles siis kui toore puu ostuhuvi on vaibunud.Samamoodi on ka minu küttepuudega.Tõsi minu poolt pakutavad küttepuud(50cm segapuit) on saetud 2008 suvel kuid halutatud ja riita laotud 2009 suvel,seega pole samuti just kõige kuivamad,kuivadest on mul praegu pakkuda 1,5a kuivanud kaske,kuid millest paraku on hinna tõttu huvitatud vaid välismaalased ja eksportöörid.Kask sai saetud siis,kui kase paberipuu maksti eest 1000kr/tm,see on ca 800kr/rm 3 meetrisena,nii,et kaske müün ma tublisti alla omahinna,tollal maksis kase küttepuu halupuu.ee lehel 1300kr/rm.
Nii,et korstnikuna soovita ka kliendil,talvepuud ostku juba varakevadel valmis.Kui on kuur,kus puu ei saa hästi kuivada,siis hoidku puid poole suveni lihtsalt hunnikus,tuule käes,või ostku kevadel,peale kütteperioodi lõppu,kuivi puid(ehk saab ka mõningast hinnasoodustust) ja ladugu kuuri.Kui pole hoiustamisvõimalust,kuid tahab kindlalt iga aasta 1,5a kuivanud puid,siis otsigu kindel puumüüja,tehku temaga leping ja maksu pool puuderahast kinni,siis müüja tooks talle vastavalt vajadusele.Kui minuga keegi sõmiks lepingu,maksaks suvel pool puuderahast ehk 250kr/rm,siis võiksin ma küll talle 2011/2012 talvel viia kuivi puid,siis on kliendil maksta teine pool+ transpordiraha.

Sinu ärimehevaist on ikka täiega naljanumber. Kas said päranduseks maad ja metsad?

sashaobrok kirjutas:Sinu ärimehevaist on ikka täiega naljanumber. Kas said päranduseks maad ja metsad?

Pole pärida olnud kusagilt mitte ühtki m2.Küll aga olen saanud erastada,piiratud enampakkumistel 4 metsamaatükki kokku ca 18ha ja ühe põllutüki ca 16ha,mille eest pidin tasuma vaid maa väljamõõtmise ja kinnistamise kulud.Tõsi see kõik sai võimalikuks seetõttu,kuna mul on 7 last ja riigi poolt pakuti hinnavähendamist 25 000kr lapse kohta ja need maatükid kokku maksidki 175 000kr,seega maksis maa 0 krooni ja erastamiskulud vist ca 5500kr kinnistu kohta.
Tõsi,põllumaatükist ma ühe 2,8ha killu müüsin kinnisvarabuumi tipus ühele elamukrundiks 230 000kr eest.Ja nüüd on ostetud veel lisaks metsa ca 30ha.
Ja metsatöö praegu põlvini lumes pole just lõbus,käisin metsatööd tegema ja lähen jälle.
Mis puutub ärimehevaistu,siis tileb igas asjas tasuvust kalkuleerida ja mitte tegeleda sellega,mis turuolukorras pole kasumlik või on vähese kasumiga.

Tore!

Ardi kirjutas:Kui pole hoiustamisvõimalust,kuid tahab kindlalt iga aasta 1,5a kuivanud puid,siis otsigu kindel puumüüja,tehku temaga leping ja maksu pool puuderahast kinni,siis müüja tooks talle vastavalt vajadusele.

Ilus jutt küll, võtab lausa silma märjaks

Miks küll tegelikus elus ei ole ükski puudetooja 90-te keskpaigast saati vaevunud mu telefoninumbrit koorma (alla 10 ruumi on väga harva olnud) kõrval üles kirjutama, et järgmisel aastal ise näiteks helistada?

Ettepaneku omapoolset initsiatiivi üles näidata olen vist teinud iga kord (võib olla viimasel korral juba loobusin - kaua võib inimestele raha vägisi tasku toppida).

madis64 kirjutas:

Ardi kirjutas:Kui pole hoiustamisvõimalust,kuid tahab kindlalt iga aasta 1,5a kuivanud puid,siis otsigu kindel puumüüja,tehku temaga leping ja maksu pool puuderahast kinni,siis müüja tooks talle vastavalt vajadusele.

Ilus jutt küll, võtab lausa silma märjaks

Miks küll tegelikus elus ei ole ükski puudetooja 90-te keskpaigast saati vaevunud mu telefoninumbrit koorma (alla 10 ruumi on väga harva olnud) kõrval üles kirjutama, et järgmisel aastal ise näiteks helistada?

Ettepaneku omapoolset initsiatiivi üles näidata olen vist teinud iga kord (võib olla viimasel korral juba loobusin - kaua võib inimestele raha vägisi tasku toppida).

Aga sellepärast,et kliendid ostavad puid siis,kui neil on raha ja aega puudega tegeleda ja niisama pidevalt kliente ,,telefonimüügiga,,pommitada,ei mahu meie põhjamaisesse natuuri.Loodame vaid,et rahulolev klient ostab ka tulevikus toodet just minult ja just siis,kui ta seda ise vajab.

madis64 kirjutas:Ettepaneku omapoolset initsiatiivi üles näidata olen vist teinud iga kord (võib olla viimasel korral juba loobusin - kaua võib inimestele raha vägisi tasku toppida).

Et siis mägi võiks muhhamedi juurde tulla. Jama ilmselt selles, et muhhamede palju aga mägesid üks. Lisaks kardab mägi et muhhamedil on selle initsiatiivi näitamise jutuga mingi tagamõte.
Vanasõna ütleb - "kel janu sel jalad".

1. Nn. "absoluutkuiv" hakkab kohe väljas niiskuma, seega keegi teda suures koguses ei osta.
2. Kuivatamine on mis? Vee välja viimine (diffusiooniga).
3. Diffusioon ei toimu hetkeliselt, hetkel, mil sa puidu temperatuurile 103 C tõstsid. Sa pead seda gradienti säilitama teatava aja jooksul. Diffusiooni aeg sõltub halu mõõtudest. Seega sa pead pidevalt halu kõrgel temperatuuril hoidma. See toob kaasa paratamatult energia kao. Kuidagi pead sa ju ka ümbritsevast keskkonnast niiskuse eemaldama - kondenseerima, ventileerima. 1m3 70 C õhuga saad sa välja 200 g vett.
4. 1 kG vee aurustamiseks vaja ca 2,3 MJ. = ca 0,64 kWh
5. puidu erisoojus on 1, 7 kJ/kg, õhul 1 kJ/kg (0,8 kJ/m3)
6. http://en.wikipedia.org/wiki/Wood_drying

Ardi kirjutas:Aga sellepärast,et kliendid ostavad puid siis,kui neil on raha ja aega puudega tegeleda ja niisama pidevalt kliente ,,telefonimüügiga,,pommitada,ei mahu meie põhjamaisesse natuuri.

Kui sulle klient ütleb, et võiksid järgmise aasta maikuus helistada ja küsida, kas puid on vaja, siis loomulikult on ju parem mitte helistada - äkki tahabki osta

Maamaksu makstakse regulaarselt, autokindlustust makstakse regulaarselt, korstnapühkija käib heal juhul ka regulaarselt, mis imeasjad siis need küttepuud on, et nende jaoks raha kõrvale ei panda?

Seda enam, et ilma autota saab ka kuidagi läbi, korstnast/lõõridest on võimalik ka ise midagi kätte saada, kuid ilma puudeta hakkab ju talvel KÜLM...

Imelik kirjutas:Jama ilmselt selles, et muhhamede palju aga mägesid üks. Lisaks kardab mägi et muhhamedil on selle initsiatiivi näitamise jutuga mingi tagamõte.

Mäel on ilmselt probleeme ka raha riiulitesse äratoppimisega - voolab teine uksest ja aknast välja ja ei taha kuidagi majas sees püsida

Kuri Tagamõte - jah, ehk saaks puud "inimese moodi koju" ilma erinevatesse küttekontoritesse päev otsa helistamata?

renke kirjutas:1. Nn. "absoluutkuiv" hakkab kohe väljas niiskuma, seega keegi teda suures koguses ei osta.
2. Kuivatamine on mis? Vee välja viimine (diffusiooniga).
3. Diffusioon ei toimu hetkeliselt, hetkel, mil sa puidu temperatuurile 103 C tõstsid. Sa pead seda gradienti säilitama teatava aja jooksul. Diffusiooni aeg sõltub halu mõõtudest. Seega sa pead pidevalt halu kõrgel temperatuuril hoidma. See toob kaasa paratamatult energia kao. Kuidagi pead sa ju ka ümbritsevast keskkonnast niiskuse eemaldama - kondenseerima, ventileerima. 1m3 70 C õhuga saad sa välja 200 g vett.
4. 1 kG vee aurustamiseks vaja ca 2,3 MJ. = ca 0,64 kWh
5. puidu erisoojus on 1, 7 kJ/kg, õhul 1 kJ/kg (0,8 kJ/m3)
6. http://en.wikipedia.org/wiki/Wood_drying

Aeg ei too kaasa energiakadu,kui kuivati on hästi soojustatud ja väditud niiskuse sattumine soojustusse.Energiakulu toob halgude viimine 110 kraadini ja puudes sisalduva vee sulatamine,soojendamine 100kraadini ja auruatamine.Ventileerima ei pea,aur väljuks ise,aurutoru kaudu.
Aga jah,kui 1kg vee aurustamiseks on vaja 0,64kwh,siis 1500kg vee aurustamiseks juba pea 1000kwh,mis rahaliselt teeb ca 1500kr,lisnduks vee ja puidu viimine vastavalt siis 100 ja 110 kraadini.
Seega rahaliselt mõtetu,kuna niisuure hinnavahega ei ole keegi nõus ostma.
Seetõttu teen hoopis sellisise lihtsa kuivati,kus alla tuleb 400l raudahi,ja raudahju kohale euroalused,kuhu laon puud.Nagu vanasti oli parsil kuivatamine.Ventilaatorit ei tule,põhimõte on selles,et soojendatud õhk liigub alt üles ja kuivatab laotud puud.
Panus on sellele,et talvine õhk on vähese õhuniiskusega

madis64 kirjutas:

Ardi kirjutas:Aga sellepärast,et kliendid ostavad puid siis,kui neil on raha ja aega puudega tegeleda ja niisama pidevalt kliente ,,telefonimüügiga,,pommitada,ei mahu meie põhjamaisesse natuuri.

Kui sulle klient ütleb, et võiksid järgmise aasta maikuus helistada ja küsida, kas puid on vaja, siis loomulikult on ju parem mitte helistada - äkki tahabki osta

Maamaksu makstakse regulaarselt, autokindlustust makstakse regulaarselt, korstnapühkija käib heal juhul ka regulaarselt, mis imeasjad siis need küttepuud on, et nende jaoks raha kõrvale ei panda?

Seda enam, et ilma autota saab ka kuidagi läbi, korstnast/lõõridest on võimalik ka ise midagi kätte saada, kuid ilma puudeta hakkab ju talvel KÜLM...

Nojah,see eeldab korraliku kliendiandmebaasi.Vot see klient tahab siis võib-olla niipalju puid osta.
Aga jah,vana kliendi hoidmine pidavat olema 6x odavam,kui uue kliendi leidmine.Paraku näitab tegelikkus siiski seda,et klient ostab siiski puid kui tal on raha ja aega sellega tegeleda.Ja kui tal need võimalused on olemas,siis ta helistab,ning esimesel võimalusel varustame teda kaubaga.Mulle endale isiklikult ka ei meeldi kauba pidev pakkumine,see teeb asja eemaletõukavaks ja tekitab küsimuse,miks seda nii intensiivselt pakutakse,kas on hind üldisest hinnatasemest kõrgem,või on kvaliteet kehvem,või on müüja rahahädas ja viimasel juhul saaks teise hädast võib-olla kasu lõigata hinnakauplemise teel.
Aga jah,kliendiandmebaasi,koos kliendi tulevikusoovidega peaks siiski tegema.

Soovitan veelkord õppida näppudel rehkendama (saab ka käsi taskus hoides salaja rehkendada) ja üks kursusepäev müügikoolitust oleks parim investeering.

kena köik

"Ventileerima ei pea,aur väljuks ise,aurutoru kaudu" - see väide on sul peaaegu õige, tuleb tunnistada. 1kg vett aurub ca 1,6 m3 auruks. Seega - lõviosa vett tõesti läheb trubast välja, see, mis kuivati vabasse õhuruumi jääb, on vähene, ja selle ventileerimine protsessi lõpus ei oma eriti olulist tähtsust võrreldes muuga.
Auru, kui sa torujuhtme hästi isoleerid, võid tõesti tuppa juhtida ja ta mingis torus, näiteks põrandaküttetorus (mille mõõte ja asetust peaks kaalutlema) või... ära lasta kondenseeruda, saad selle aurustamiseks kulunud energia puhtalt tagasi. Tõenäoliselt peaks siiski kuivatis pisut kõrgem T kui 110 C olema, et aur torujuhtmes enne tuba ära ei kondenseeruks.
Aga 1000 kWh toa soojaks? Kui üritad kuivati seinte läbi soojuskadu vähendada, siis peaks see protsess sul ca mitte üle nelja päeva võtma, aga 250 kWh päevas tuba kütta? Suured toad?
"Aeg ei too kaasa energiakadu,kui kuivati on hästi soojustatud" on vale väide. Läbi kuivati seinte läheb sul nelja päevaga, kui dT on 120 deg mitu kWh?

Ardi kirjutas:Nojah,see eeldab korraliku kliendiandmebaasi.Vot see klient tahab siis võib-olla niipalju puid osta.

Saab ka täiesti käepäraste vahenditega elementaarsel (s.t. tulemust tagaval) tasemel asju aetud.
Veebipoe pidamine nõuab küll natuke rohkem pühendumist ja ilmselt ka finantsi (teenuse ostmiseks), kuid see ei ole ju kohustuslik - piisab ka mobiili toksitud meelespeast..

Ardi kirjutas:Aga jah,vana kliendi hoidmine pidavat olema 6x odavam,kui uue kliendi leidmine.

Nii nad räägivad, kuid tundub, et uskujaid on ikka vähevõitu.

Ardi kirjutas:Paraku näitab tegelikkus siiski seda,et klient ostab siiski puid kui tal on raha ja aega sellega tegeleda.

Osale inimestest on (mõistliku hinnaga) küte siiski mitte erilise huvi ja eneseteostuse objekt, vaid lihtsalt olemise infrastruktuuri üks hädavajalik osa (ei midagi enamat) ja mingi rahuldust sellega tegelemises (sellele oma vähese vaba aja kulutamises) on raske leida.
Ja suur osa inimesi on siiski võimelised oma rahasid üsna täpselt planeerima, kui ainult konkreetne märk maha saab.
Kui märki maha ei pane, siis nii mõnigi asi võib üsna venima jääda.

renke kirjutas:"Ventileerima ei pea,aur väljuks ise,aurutoru kaudu" - see väide on sul peaaegu õige, tuleb tunnistada. 1kg vett aurub ca 1,6 m3 auruks. Seega - lõviosa vett tõesti läheb trubast välja, see, mis kuivati vabasse õhuruumi jääb, on vähene, ja selle ventileerimine protsessi lõpus ei oma eriti olulist tähtsust võrreldes muuga.
Auru, kui sa torujuhtme hästi isoleerid, võid tõesti tuppa juhtida ja ta mingis torus, näiteks põrandaküttetorus (mille mõõte ja asetust peaks kaalutlema) või... ära lasta kondenseeruda, saad selle aurustamiseks kulunud energia puhtalt tagasi. Tõenäoliselt peaks siiski kuivatis pisut kõrgem T kui 110 C olema, et aur torujuhtmes enne tuba ära ei kondenseeruks.
Aga 1000 kWh toa soojaks? Kui üritad kuivati seinte läbi soojuskadu vähendada, siis peaks see protsess sul ca mitte üle nelja päeva võtma, aga 250 kWh päevas tuba kütta? Suured toad?
"Aeg ei too kaasa energiakadu,kui kuivati on hästi soojustatud" on vale väide. Läbi kuivati seinte läheb sul nelja päevaga, kui dT on 120 deg mitu kWh?

Ok,palju on siis soojuskadu läbi 40cm kivivilla,mis on seest hüdroisoleeritud plekiga ja väljast,ütleme tuuletõkkeplaadiga?

Kuulge mehed, see 1000 kW on siis ülejääv energia, mis tuleb ei millestki Selleks on ju vaja ära põletada ruum puid, et see üldse saaks tekkida Mingis tünnis märgade puude põletamisega läheb ikka veelgi rohkem või hakatakse neid puid kuivatama elektriga kuivatatud puudega

kaminahi kirjutas:Kuulge mehed, see 1000 kW on siis ülejääv energia, mis tuleb ei millestki Selleks on ju vaja ära põletada ruum puid, et see üldse saaks tekkida Mingis tünnis märgade puude põletamisega läheb ikka veelgi rohkem või hakatakse neid puid kuivatama elektriga kuivatatud puudega

1kg küttepuid sisaldab 3,5kwh energiat,seega 1000kwh saamiseks tuleks põletada ca 300kg,ehk siis ca 3/4rm kuivi puid(leppa).
Tõsi,kuna ohutuse mõttes kõrgemal temperatuuril,tuleks kuumutada viimane lõpp elektriga,vältimaks ohtlikku ülekuumutamist,sest elektriga saab temperatuuri reguleerida.