Koldevärk numbrites

[kaminahi]

Näiteks oleme hetkel ehitamas nelja glasuurpottidest küttekollet majja, kus saab olema maaküte ja mis on hästi soojustatud. Ja usu mind, need küttekolded saavad hakkama kogu maja kütmisega juhul kui maaküttega miskit juhtub(nt elekter läheb ära). Niisamuti saab neid küttekoldeid kasutada ka lisaküttekehana või niisama silmarõõmuks. Viimase all ei mõelnud seda, et külmana vaid, et teha lihtsalt tuld kaminarezhiimil.

Vaatame siis koos selle jutu ka üle.
Tore, et ilusad ahjud hästisoojustatud maja vajadusel ära kütavad, aga kas sellises jutuga ka kliendi juurde kohe mindi või tehti ikka korralikud koldevõimsuse ja salvestusvõime ning kasuteguri arvutused ja igale ahjule ka ahjupass? Vanad küsimused juba siin foorumis aga mul veel küsimata.

[Leevi]

Glasuurpottahju soojaandvus ikka suurem. Põhjus lihtne, sest glasuur, mis on siis pm klaas, on suurema tihedusega ja juhib sooja oluliselt paremini.

Nõus.
Järelikult ei tohiks rääkida pottahjudest. Tuleks eristada glasuurpottahje ja tavapottahje.
Järelikult läheb glasuurpottahi ka kiiremini külmaks.
Hästi soojustatud elamisse ta siis väga häste ei sobigi.

Glasuurpottahi ei pruugi minna kiiresti külmaks. Kõik oleneb ju salvestavast massist ja ahju välisseina paksusest ja muust. Ahi projekteeritakse kui tervik. Oluline on, et ta suudaks väljutada ettenähtud ajaühikus ettenähtud soojahulga. Ja seda nt standardis kehtestatud ajavahemikus.

Kõik oleneb massist ja välisseina paksusest....
Kui "minu" ahjud ei lähe kohe mitte , siis kas saan õigesti aru, et mida kergem ja õhema seinaga ahi seda olulisemalt ta suudab väljutada ettenähtud ajaühikus soojahulka ja seda nt. standardis kehtestatud ajavahemikus....Kui savipotid, st lihtpotid on kaetud glasuuriga, kas siis saviplaadid mis on kaetud glasuuriga on samuti kõige heamad soojendajad ?

Ei saanud küsimusest päris täpselt aru ehk. Fakt on see, et konkreetselt põhikütteahi peab tagama väljundvõimsuse üsna pea (standardis täpne aeg) peale kütmise algust ja seda teatud ajaühiku jooksul, mis ei tohi olla väiksem kui 8h. Ahju projekteerija ülesanne on valida õiged materjalid ja parameetrid, et see ahi saaks standardile vastav. Kõik saab alguse ruumi soojavajadusest.

PS Kui lihtpotid on kaetud glasuuriga, siis need on glasuurpotid. Kui küsimus puudutas glasuurplaate, mida sageli tellisahjude pinnaviimistluses kasutatakse, siis jah, ka need plaadid tõstavad ahju väljundvõimsust. Glasuur on glasuur, st alati tihedam materjal kui tellis.

[motamees]

Standardi järgi peab ahi, olenevalt konstrukstsioonist, püsima lubatud väljundvõimsuse tasemel 8-24 tundi.

Juba see standardi punkt ei kõlba kuskile. Võtame näiteks 8h. Kas ma pean siis kolm korda ööpäevas kütma?
12h alampiirina oleks põhikütteahjul kuidagi vastuvõetav.
Ja kas üle 24h vastupidav ahi ei vastagi siis standardile?

[Leevi]

Näiteks oleme hetkel ehitamas nelja glasuurpottidest küttekollet majja, kus saab olema maaküte ja mis on hästi soojustatud. Ja usu mind, need küttekolded saavad hakkama kogu maja kütmisega juhul kui maaküttega miskit juhtub(nt elekter läheb ära). Niisamuti saab neid küttekoldeid kasutada ka lisaküttekehana või niisama silmarõõmuks. Viimase all ei mõelnud seda, et külmana vaid, et teha lihtsalt tuld kaminarezhiimil.

Vaatame siis koos selle jutu ka üle.
Tore, et ilusad ahjud hästisoojustatud maja vajadusel ära kütavad, aga kas sellises jutuga ka kliendi juurde kohe mindi või tehti ikka korralikud koldevõimsuse ja salvestusvõime ning kasuteguri arvutused ja igale ahjule ka ahjupass? Vanad küsimused juba siin foorumis aga mul veel küsimata.

Ahjude ehitamisel on aluseks võetud eurostandardi eelnõus antud valemid.

[Leevi]

Standardi järgi peab ahi, olenevalt konstrukstsioonist, püsima lubatud väljundvõimsuse tasemel 8-24 tundi.

Juba see standardi punkt ei kõlba kuskile. Võtame näiteks 8h. Kas ma pean siis kolm korda ööpäevas kütma?
12h alampiirina oleks põhikütteahjul kuidagi vastuvõetav.
Ja kas üle 24h vastupidav ahi ei vastagi siis standardile?

Standard kehtestab miinimumnõuded. Kui seal on miinimumiks 8h, siis nii se on. Usun, et kui ehitad ahju, mis tagab ruumide kütmiseks vajaliku võimsuse standardiga kehtestatud ajavahemiku jooksul peale kütmise algust ja säilitab selle enam kui 24h vältel, siis see ei ole karistatav. Standard kehtestab miinimumnõuded, maksimumi ei määratleta.

[kaminahi]

Toon siia vaid ühe lingi ja soovimata, et hakataks arutama vana maailma ja teise maailma ning kolmanda maailma ja perifeeria erinevusi küsin:
Mis nendel ahjudel häda on?
http://www.pyromasse.ca/heaters1_e.html

Ei lähe soojaks või ei küta või ei vasta standardile?

[Leevi]

Toon siia vaid ühe lingi ja soovimata, et hakataks arutama vana maailma ja teise maailma ning kolmanda maailma ja perifeeria erinevusi küsin:
Mis nendel ahjudel häda on?
http://www.pyromasse.ca/heaters1_e.html

Ei lähe soojaks või ei küta või ei vasta standardile?

Vabandan, aga esimese hooga ei suutnud leida nende ahjude tehnilisi andmeid.

[kaminahi]

Näiteks oleme hetkel ehitamas nelja glasuurpottidest küttekollet majja, kus saab olema maaküte ja mis on hästi soojustatud. Ja usu mind, need küttekolded saavad hakkama kogu maja kütmisega juhul kui maaküttega miskit juhtub(nt elekter läheb ära). Niisamuti saab neid küttekoldeid kasutada ka lisaküttekehana või niisama silmarõõmuks. Viimase all ei mõelnud seda, et külmana vaid, et teha lihtsalt tuld kaminarezhiimil.

Vaatame siis koos selle jutu ka üle.
Tore, et ilusad ahjud hästisoojustatud maja vajadusel ära kütavad, aga kas sellises jutuga ka kliendi juurde kohe mindi või tehti ikka korralikud koldevõimsuse ja salvestusvõime ning kasuteguri arvutused ja igale ahjule ka ahjupass? Vanad küsimused juba siin foorumis aga mul veel küsimata.

Ahjude ehitamisel on aluseks võetud eurostandardi eelnõus antud valemid.

Vabandan, aga ei suutnud leida neid valemeid.

Eks paneme siis jälle lukku selle arutelu.
Milleks selline pudrutamine jälle kui ise kõike "millimeetri täpsusega" kaagutad.
Pyromasse ahjude tehnilised andmed on küll igalt pildilt kogenenud pottsepale loetavad. Loe ja arvuta või kivihaaval.

http://www.pyromasse.ca/Berry07_e.html
http://www.pyromasse.ca/articlee.html
Võta siis ükskord see aeg ja arvuta, kas see mees on need ahjud kõik p.se keeranud. Kõik , mis 184 pildil!

Ei ole sul Leevi ka mingeid standardeid, eelnõusid ega valemeid. Tavaline tühikargaja ärplemine käib edasi. Lubasid mõni tund tagasi 100 % oma jutust tõestada. Kas ise uskusid?
Tsau-pakkaaa

[kaminahi]

http://www.youtube.com/watch?v=lsINdcEM ... r_embedded

See link näitab kui tarvilik on selline asi nagu kolde kõrguski, sest puit põleb väga pika leegiga ja kui küpsetusahju lagi vastu ei tuleks ...ja madalas koldes jääb osa puugaasidest lihtsalt põlemata ja kui veel ....ja veel...,aga sellest kõigest olen pikalt ennegi diskuteerinud.

[juhan]

Tere!Eks ameeriklased ise ka ju avastavad selle ahjutüübi häid ja kehvemaid omadusi.Eelneva postituse videolõik näitab seda ilmekalt.Nimelt ülekütmist,sest muidu seda kivimassi kuumaks ei aja.Muuseas ameeriklased ehitavad juba õhemaseinalisi variante.Aga jah.5 aastat peale kasutamist http://www.pyromasse.ca/observations_e.html

[kaminahi]

Õhemaseinalisi ahjusi on ehitatud enne ja ehitatakse edasi ja ka mina teen seda kehtivate normide piires. Ülekütmine on mis? Kui ahi ei talu lihtsalt kütmist, siis on ikka vilets ahi. Ülekütmine tekib siis kui püütakse ahjus põletada rohkem kütust kui ahi on võimeline salvestama ja pinnatemperatuur tõuseb üle mõistliku temperatuuri, ebameeldivalt kõrgeks.
See viis aastat "üleköetud" ahi on säilinud täiesti korralikult ja kui see tuharest saab uuendatud, kolle tuhast puhtaks pühitud,saab pilt meeldiv ja kütab kindlasti edasi Prantsuse Alpides asuvat elamist.
Ahi kuulub sarja , kus meister ehitab ahju kolde ja löörid ning klient ise selle ümber meelepärase voodrikesta. http://www.pyromasse.ca/cores1_e.html

Autori tekstist ei oska küll välja lugeda ühtki negatiivset emotsiooni. Asjalik järelhinnang lihtsalt.
Selles kaustas on erineva massiga, vähem ja rohkem testitud ahjude projektid.
http://mha-net.org/html/bookstore-portfolio.htm

[kaminahi]

Pöördudes veelkord Tulikivi pööriskolde ( whirl box) juurde tagasi, lisan lingi, millelt võimalik tõdeda sellise kolde tutvustamist ja ehitamist MHA praegu toimuval kokkusaamisel. Peatselt seega oodata ka tulemusi fotodena ja värviliselt. Mina küll ootan sellest müürimeeste ( masonry) varianti ja ehk mõnigi saab selgust. http://mha-net.org/docs/temp/WildacresAgenda09.pdf

[pottkivi]

Väiksed täpsustused.
Me motamees rääkisime üksteisest vist veidi mööda. Edaspidi pakuks selguse huvides Austria koolitusega seonduvalt välja terminid:
1.Nn. proppelleri laadsete avadega ümarmoodulitest ladumisel tekkivad lõõrid on spiraallõõrid.
2. Kolle , milles suitsugaas ei lähe üles vaid väljub kas horisontaalselt või väikse kaarega alla , on pöördkolle.
Terminid pööriskolle ja kamber jäägu kasutusele meie põhjanaabrite ahjude puhul.

[kaminahi]

Näiteks oleme hetkel ehitamas nelja glasuurpottidest küttekollet majja, kus saab olema maaküte ja mis on hästi soojustatud. Ja usu mind, need küttekolded saavad hakkama kogu maja kütmisega juhul kui maaküttega miskit juhtub(nt elekter läheb ära). Niisamuti saab neid küttekoldeid kasutada ka lisaküttekehana või niisama silmarõõmuks. Viimase all ei mõelnud seda, et külmana vaid, et teha lihtsalt tuld kaminarezhiimil.

Vaatame siis koos selle jutu ka üle.
Tore, et ilusad ahjud hästisoojustatud maja vajadusel ära kütavad, aga kas sellises jutuga ka kliendi juurde kohe mindi või tehti ikka korralikud koldevõimsuse ja salvestusvõime ning kasuteguri arvutused ja igale ahjule ka ahjupass? Vanad küsimused juba siin foorumis aga mul veel küsimata.

Ahjude ehitamisel on aluseks võetud eurostandardi eelnõus antud valemid.

Neid ahjude ehitamisel aluseks võetud eurostandardi eelnõus antud valemeid teisendades oleks võimalik arvutada sellise ahju http://www.pyromasse.ca/servicese_ru.html küttenäitajad ja oleks palve nende valemite valdajatel aidata see arvutus kõigile ametivendadele ja potensiaalsetele klientidele nähtavaks teha. Oleks must-valge tõestus ahju tõelistest euroomadustest ja ka koguni ehk varjatud ning näiteks Eestis ehitamist välistavatest omadustest. Selline palve siis , palun.

[kaminahi]

Õhemaseinalisi ahjusi on ehitatud enne ja ehitatakse edasi ja ka mina teen seda kehtivate normide piires. Ülekütmine on mis? Kui ahi ei talu lihtsalt kütmist, siis on ikka vilets ahi. Ülekütmine tekib siis kui püütakse ahjus põletada rohkem kütust kui ahi on võimeline salvestama ja pinnatemperatuur tõuseb üle mõistliku temperatuuri, ebameeldivalt kõrgeks.
See viis aastat "üleköetud" ahi on säilinud täiesti korralikult ja kui see tuharest saab uuendatud, kolle tuhast puhtaks pühitud,saab pilt meeldiv ja kütab kindlasti edasi Prantsuse Alpides asuvat elamist.
Ahi kuulub sarja , kus meister ehitab ahju kolde ja löörid ning klient ise selle ümber meelepärase voodrikesta. http://www.pyromasse.ca/cores1_e.html

Autori tekstist ei oska küll välja lugeda ühtki negatiivset emotsiooni. Asjalik järelhinnang lihtsalt.
Selles kaustas on erineva massiga, vähem ja rohkem testitud ahjude projektid.
http://mha-net.org/html/bookstore-portfolio.htm

Lisan siis ka antud ahju autori selgituse tekstist , et ta seletab miks on kolderest selliseks muutund. Ikka sellest ,et tuhka ei eemaldata tuharuumist ja rest ei ole saanud piisavalt jahutuseks õhku.

[motamees]

Väiksed täpsustused.
Me motamees rääkisime üksteisest vist veidi mööda. Edaspidi pakuks selguse huvides Austria koolitusega seonduvalt välja terminid:
1.Nn. proppelleri laadsete avadega ümarmoodulitest ladumisel tekkivad lõõrid on spiraallõõrid.
2. Kolle , milles suitsugaas ei lähe üles vaid väljub kas horisontaalselt või väikse kaarega alla , on pöördkolle.
Terminid pööriskolle ja kamber jäägu kasutusele meie põhjanaabrite ahjude puhul.

Rääkisime jah mööda, kuna ma arvasin spiraallõõridega ahju olevat pööriskoldega asjandus. Nüüd aga asjasse selgust saanud ja vähemasti praegu katsusin kasutada õigeid nimetusi.
Kaminahju guruks olemise osas pole me veel kokkuleppele jõudnud. Ikka veel lööb ta teisi pika puuga algajatele selgituste andmisel. Me oleme nagu väiksed lapsed, kellele meeldib vaadata pildiraamatuid. Lugeda (Nagu selle pööriskoldega) ma veel hästi ei oska (veerin). Oleks olnud pööriskoldest mingi piltlik seletus, poleks eksitust tulnud.
Siiski on foorum informatiivne. Peab ainult soravamalt lugema õppima.

[kaminahi]

Aga seegi ahi on ...mingilgi määral pööriskoldega ja kes oskaks seda paremini seletada kui koolituse korraldaja ise.
Ühes läbuks muudetud teemas oli Leevilt üks tõeline ,Kesk-Euroopa, valmis moodulitest pööriskolde link. Seda oleks hea uuesti esitada siin teemas. Mina sain mainitud lingist suure osa tuge oma tegemisele.

[Annes]

Sellise ahju välimuse põhjal saab rääkida ainult kogu ahju võimsusest. Ahju külgpindala on 13,7 m2. Milline on aga ahju soojenev külgpindala? Soome ja Venemaa autorid loevad tellisahju ruutmeetrilise külgpinna keskmiseks võimsuseks 340 W. See tähendab, et ahju välispinna temperatuur on 55 kraadi ja toa temperatuur on 20 kraadi. 55 kraadiline pind, s.o pind mille peal hoiate kätt ca 5 sek. Kui oletada, et soojenevat külgpinda on 10 m2 siis, sellise ahju võimsus on 3,4 kW. Samasugust arvutust tehes on samasuure pottkivi ahju koguvõimsus 7.5 kW, arvestasin, et pottahju pinnast soojeneb 85 % ja ahju lubatud pinnatemperatuur on max 80 kraadi. Mis aga puutub kasutegurisse, siis peaksime teadma vähemalt temperatuuri kolde lae all ja temperatuuri siibri taga. Siis saaksime rääkida ka palju ahi salvestab sooja.

[kaminahi]

Sellise ahju välimuse põhjal saab rääkida ainult kogu ahju võimsusest. Ahju külgpindala on 13,7 m2. Milline on aga ahju soojenev külgpindala? Soome ja Venemaa autorid loevad tellisahju ruutmeetrilise külgpinna keskmiseks võimsuseks 340 W. See tähendab, et ahju välispinna temperatuur on 55 kraadi ja toa temperatuur on 20 kraadi. 55 kraadiline pind, s.o pind mille peal hoiate kätt ca 5 sek. Kui oletada, et soojenevat külgpinda on 10 m2 siis, sellise ahju võimsus on 3,4 kW. Samasugust arvutust tehes on samasuure pottkivi ahju koguvõimsus 7.5 kW, arvestasin, et pottahju pinnast soojeneb 85 % ja ahju lubatud pinnatemperatuur on max 80 kraadi. Mis aga puutub kasutegurisse, siis peaksime teadma vähemalt temperatuuri kolde lae all ja temperatuuri siibri taga. Siis saaksime rääkida ka palju ahi salvestab sooja.

Tere Annes.
Tänan sind vastamast aga...
Ma nüüd küsiks ja vaidleks ka sinuga.

Millest tuleb see erinevus, et tellisahi soojeneb sinu numbrites 73 % ulatuses aga pottahi 85 % ulatuses? Pealegi loetakse külgpinna keskmist temperatuuri kogu külgpinda rehkendades nagu.Teine asi, mis ikka veel arusaamatu, kuidas see pottahi siis ikka võib soojeneda vabasti 80 kraadini aga tellisahi mitte, vaid 55 kraadini? Millisest materjalist potte sa mõtled kui need ei ole savipotid ja tellised ei ole savitellised. Selliselt andmeid sobitades on võimalik saada alati omale sobilik vastus. Pean sellist arvutusmeetodit väga suvaliseks joonistamiseks. Kui see pottahi kaalub võrdselt selle tellisahjuga, kas siis jääb kõik samaks ? Kas tõesti pottahjud salvestavad soojusenergija just pottide materjalis aga no seegi on ju savi üldjuhul ja kui inimesele meeldivaim temperatuur on nii 60 kraadine ahjupind siis miks just pottahi kõetakse üle?
Kena köik
.PS millal mu MTÜ-le esitatud avaldusele vastus valmib? Keegi ei tee vajalikuks vastata.

[motamees]

Kui juba pottidest jälle juttu... , siis miks eelistavad oma jutus nn vanakooli mehed sooja andvuse poolest pottahje?
Mina loen Arvo Veski raamatust lk 14, et pott- ja tellisvoodriga ahju pinna ühiku soojaandvus on üks ja sama.

Esitan siis sama küsimuse ka Annes'ele.
Ja tõepoolest, kuidas on pottahju pinnatemperatuur äkki kõrgem?

[Annes]

Püüan koheselt vastata. Ahju välispindala on 13,7 m2. Alt ahjul 40 cm ehk 7 tellise kõrgust on külm tsoon, vaevalt selle temp. üle 45 kraadi tõuseb. Seda loetakse Euroopa standardis min temp. millest hakatakse arvestama reaalset küttevõimsust. See annab aga ca 2m2 pinda. Palju me võtame ülevalt maha ? 3 tellist ja veel tekstis seisab, et ahju taga või küljel paikneb korsten. See muidugoi ei soojene nagu ahju pind, vastasel korral loeme ta ahjuks. Kust on võetakse, et pottkivi ahjul on soojenev pind 85 %. Seda näeb ette jällegi standard.Viletsemat ahju ei soovita kelleile. Kust tuleb, et pottkivi ahju välispinna temperatuur võib olla 80 kraadi. Selle aluseks on eeldus, et kui ahju kolde seina paksus ületab 12 cm siis sellisel ahjul lubatakse pinna keskmiseks temperatuuriks 80 kraadi. Õhema kolde seina korral on see muidugi kõrgem. Näit 6,5 cm 110 kraadi. Kust on võetud,et tellisahju pinnavõimsus on 340 W. Ei tea, ise kasutan mitut allikat vene keeles ja soome keeles ja need arvud on sealt saadud. Arvan,et selle aluseks on ikka ahju lõhki kütmine, pole kohanud, et välismaised meistrid telliseid seova klambrite või traadiga. Mis aga puutub sama kaaluga pottkivist ahju ja tellisahju soojustehnilistesse samasusse, siis see on nonsenss. Sellest võiks edaspidi pikemalt kirjutada.

[Leevi]

http://www.youtube.com/watch?v=lsINdcEM ... r_embedded

See link näitab kui tarvilik on selline asi nagu kolde kõrguski, sest puit põleb väga pika leegiga ja kui küpsetusahju lagi vastu ei tuleks ...ja madalas koldes jääb osa puugaasidest lihtsalt põlemata ja kui veel ....ja veel...,aga sellest kõigest olen pikalt ennegi diskuteerinud.

Kolde kõrgus on hell teema, sest, Kaminahi, palju, st. tõesti palju olulisem on kolde ruumala. Seda kinnitavad erinevad uuringud, sedasama väidab ka Heikki Hyytiäinen. Mind on alati hämmastanud tõsiasi, et Hyytiäise raamatut või tema poolt sellele järgnenud kirjutisi lugedes loeks nagu hingesugulase teksti. Kui aga põkkun tema nn jüngritega, siis tekib tõsine kahtlus, kas räägime ikka samast mehest. Kolde kõrgus on muidugi valemitega määratletav, aga otsustavaks faktoriks on siiski kolde ruumala. Kallid insenerid, saage aru, et kolle võib olla püstine, kuubikuline või lamav. Saage aru, et puhas põlemine on võimalik ka siis, kui kogu põlemisõhk suunatakse koldesse primaarõhuna. Kõike seda väidab meile kaasaegseim ahju- ja koldeteadus. Nüüd, see, et Tulikivi pööriskolle jaotab õhku omal (ja kahtlemata efektiivsel viisil), ei tähenda, et muud võimalused on mõttetud või loodusele ja hingamisõhule ohtlikud. Tehke rahulikult oma asja ja muidugi arvestage teie ja Tulikivi poolt kasutatavate materjalide erinevustega. Vastasel korral lähevad proportsioonid lihtsalt paigast ära.

Kui nüüd veel rääkida mõne sõnaga Heikki Hyytiäisest, siis tema on tõesti Suurmees, inimene, kes seisab hää selle eest, et meiesugused nii Soomes kui kaudsemalt Eestiski saaksid käsitööna ahjusid ehitada. Tema ehitatud katsekoda ja sealne tegevus teenib kõik seda eesmärki. Hyytiäinen ei ole üheski lõigus vastuolus ei füüsikaseadustega, ega ka nn austria-saksa -koolkonnaga. Kusjuures, üsna hea uudisena on tal katsetamiste tulemusena olemas päris ehtne ja toimiv käsitööna valmistatav puhta põlemise kolle. Sekundaarõhud ja muu säärane kenasti paigas. Võtke vaid härraga ühendust ja uurige asja.

PS See http://muhaaha-net.org ei ole tõsiseltvõetav. Vähemalt piltide tasandil. Pakkuge ikka valemeid ja arvutusi.

[Leevi]

Ainult pisut teemavälisena... ...liiklesin täna Tulikivi kodulehel. Jäi silma midagi äärmiselt inetut ja jälki. Nimelt, vaadake, härrased genialistid, seda linki: http://www.tulikivi.com/www/kotiEE.nsf/ ... ent&id=TE2 Kui see ei ole ebaeetiline reklaam, siis mis see on? Olgu, võrdlevad salvestavat kaminat ehk kaminahju tavalise kaminaga. See selleks, kuigi korrektsem oleks võrrelda oma salvestavat kaminat analoogidega teistelt valmistajatelt.... Kuid eriline alatus mu meelest on see, et nad lammutavad teaduse ühe põhisamba ehk siis selle, et kaht objekti võrreldakse sarnastes tingimustes. Tulikivi aga tõstab toa nö ümber. Isegi laelambi teise kohta. Iga idioodistki pottsepp teab kui oluline on küttekeha asukoht ruumis. Nemad aga paigutavad nö tavalise kamina ruumi nurka. Ime veel, et ei ehitanud sellele tavalisele kaminale putkat ümber...

Kui ollakse tegijad, siis ei peljata konkurente. Võrrelgu end parem nt http://www.leda.de/cmsde.nsf/public/C0B ... 3E0059B51E lehel olevaga. Mõlemad firmad samast klassist, valmistavad speicherofen -tüüpi ahjusid. Speicherofen on siis salvestav või salvestusahi. Põhikütte- ehk põhiahi on grundofen. Muide, Kaminahi, su poolt antud pdf nn Soome riigi ametliku ettekande kohta... Panid tähele, et Tulikivi oli esitletud kui secondary heater? Lisaküttekeha siis... Soomlased on arendanud oma küttefilosoofia väga ja väga kõrgele tasemele. Aga... Nad on keskendunud segaküttele ehk kombineeritud küttesüsteemidele. Õpi keel ära ja saad aru, millest nad huvituvad ja mille nimel töötavad.

[motamees]

Lihtpottahju ehk glasuurimata pottidest ahju ja tellisahju soojandvus on ligilähedaselt sama.

Mis aga puutub sama kaaluga pottkivist ahju ja tellisahju soojustehnilistesse samasusse, siis see on nonsenss. Sellest võiks edaspidi pikemalt kirjutada.

Ähhh, kes teist aru saab. Üks ajab ühte ja teine teist ja Tuuliku Arvu on päris loll. Kirjutas raamatu niisama, pensioni sambaks.

[kaminahi]

Püüan koheselt vastata. Ahju välispindala on 13,7 m2. Alt ahjul 40 cm ehk 7 tellise kõrgust on külm tsoon, vaevalt selle temp. üle 45 kraadi tõuseb. Seda loetakse Euroopa standardis min temp. millest hakatakse arvestama reaalset küttevõimsust. See annab aga ca 2m2 pinda. Palju me võtame ülevalt maha ? 3 tellist ja veel tekstis seisab, et ahju taga või küljel paikneb korsten. See muidugoi ei soojene nagu ahju pind, vastasel korral loeme ta ahjuks. Kust on võetakse, et pottkivi ahjul on soojenev pind 85 %. Seda näeb ette jällegi standard.Viletsemat ahju ei soovita kelleile. Kust tuleb, et pottkivi ahju välispinna temperatuur võib olla 80 kraadi. Selle aluseks on eeldus, et kui ahju kolde seina paksus ületab 12 cm siis sellisel ahjul lubatakse pinna keskmiseks temperatuuriks 80 kraadi. Õhema kolde seina korral on see muidugi kõrgem. Näit 6,5 cm 110 kraadi. Kust on võetud,et tellisahju pinnavõimsus on 340 W. Ei tea, ise kasutan mitut allikat vene keeles ja soome keeles ja need arvud on sealt saadud. Arvan,et selle aluseks on ikka ahju lõhki kütmine, pole kohanud, et välismaised meistrid telliseid seova klambrite või traadiga. Mis aga puutub sama kaaluga pottkivist ahju ja tellisahju soojustehnilistesse samasusse, siis see on nonsenss. Sellest võiks edaspidi pikemalt kirjutada.

See jutt on ebausutav, pehmeltväljendudes.
1.Mis jätab just antud tellisahjule alt 40 cm külma tsooni? Aga pottahjul kütab seda eurostandard?
2. Seda 45 kraadi standardit tahan näha must-valgel.
3. Millise suvaga võtad ülevalt maha 3 tellist? Sellise konstruktsiooniga soojeneb ka ahjulagi.
4. Ahju taga asetsev korsten ei ole ahju pinnaga seotud.Ära seo seda ahjuga meelevaldselt sinagi.Räägime ikka ahjust.
5. Minu andmetel ei luba täna keegi ehitada 6,5 cm koldeseinaga ja ka 110 kraadise pinnatemperatuuriga ahju. Tahan näha lubavat standardit.
6. Kui ei tea kust on konkreetne suurus võetud, ära kasuta.Kasuta vaid eurostandarde ja näita neid teistelegi.
7.Savi ja savi soojustehnilised omadused on ka siis samad kui neist erineva kujuga kivid vormitakse. Kus on nonsess? Poleks vaja pikemalt vaid lühidalt ja konkreetselt.
8. Pottahjudest foorumis rääkides tuleks unustada oma potivabrikandi staatus
PS. Unustasid minu küsimusele selle avalduse kohta vastata.