Gaasikulu on suur - palun abi!

[muremees]

Tere!

On 6-st boksist koosnev ridaelamu -boksi suurus 103 m2- vedelgaasil töötav katel ja põrandaküte+veesoojendus. Kõigi bokside gaasikulu on meeletu ca 10m3 ööpäevas (ca 300m3 kuus). Käinud on erinevad spetsialistid ja kehitavad õlgu. Nüüd on tekkinud mingi uus variant, et põrandakütte juures on puudu mingi segusõlm???? Ma ei tea enam - naeran ainult irooniliselt iga uue mõttemõlgutuse ülem, mida arendaja ja ajukääbikust n.ö. ehitusjärelvalve vend seletavad (vabandan väljenduse eest aga närvid hakkavad läbi minema)- äkki leian siit profesionaalset abi.

Ettetänades

utsar@hotmail.com

[xil]

Mees ära tee nalja.
Vedelgaas maksab ca 8 kr/liiter. 10m3 päevas oleks küttekulu 80 000 EEK/päevas.

[Külaline]

1m3 vedelgaasi maksab 11,50 eek/kg - ja seda arvestatakse üldse kilogrammides, mitte liitrites kulla mees ja arvuta ise edasi kg-s 1kg = 0,5m3 st 23 kr maksab 1m3 vedelgaasi külasta propaani kodulehte ka kui aega on

[ants_a]

Kulla Külaline!

Majakütteks kasutatavat vedelgaasi arvestatakse loomulikult kg-des. Aga 1m3 gaasi on ca 420 kg (mitte 2 kg nagu väidad). Seda loomulikult ka Propaani kodulehe andmetel. (50 l = 21 kg =>1000l =420 kg)

[muremees]

Eh ma ei tahtnud vaidlust tekitada - kas mu mõõdik on siis vale sest, see näitab kulutatud gaasi m3-d Pigem otsin lahendust, miks kulu nii suur on... mu eelmise kuu arve oli 4300 eeku (103m2 pinda+vee soojendus) gaasi katel on veerand võimsuse peal ja ikka selline kulu.

Ehk siis nii esitaks oma küsimuse uuesti

[Kalvis]

Hi!
Nalja nabani. Kõigepealt tutvu energia jäävuse seadusega. Siis vasta küsimusele - kuhu kaob energia segusõlme puudumisel? Ja siis mõtle mis määrab maja küttekulu. Vastus -> maja soojustuse soojapidavus ja katla kasutegur. Katla kasutegur on gaasikateldel üsna kõrge ja seda paremaks suurt ei tee. Maja teeb soojemaks küll, kuid praegu on hilja seda teha.
Veel tasuks sul majandusarvutus teha kumb on odavam kas elektriga kütta või vedelgaasiga. Enamus arvutuse läbiteinust on mulle kinnitanud et elektriga on odavam. (Näiteks maagaas on jälle palju odavam kui elekter)

Vastus ette - ei kuhugi -> segusõlme olemasolu ei aita energiat kokku hoida. segusõlme vajatakse teatud erandjuhtudel muuks otstarbeks (tavaliselt kaitseotstarve või müügimeestel vaja üks tarbetult kallis asi kliendile pähe määrida).

[mhm]

Segusõlm ei ole üldse mitte mõtetult kallis vidin mis vaja maha müüa. Segusõlm eesmärk ju ikkagi valmistada ette sobiva temperatuuriga vesi kas siis põrandakütte ringide,kaloriifrite jne. jaoks. Kui katlas väljuv küttevesi on nt. 60 C siis seda ei saa ju otse põrandasse juhtida vaid vaja on enne alandada sobiva temperatuurini. kuid see läheb pikaks kui hakata kõike lahti kirjutama,lihtsalt sõnavõtu mõte see, et ei ole mõtetu vidin

[Kalvis]

Radikad, akupaagid, veesoojendajad seda ei vaja. Nende seisukohast on, et mida kuumem vesi katlast seda parem. Ses mõttes on sul õigus, et kivipõrandakütte kontuur vajab veega segamist. Kuid see on erijuht ja seda segamissõlme saab asendada termostaatse segamissõlmega (maksab vaid umbes 500 krooni). Kahjuks meie müügimehed justnimelt müüvad seda segamissõlme (seda kõige kallimat) radikatega küttesüsteemile kaasa põhjendusega, et on hea asi ja aitab energiat säästa jne. - ühesõnaga valetavad teadmatusest või teadlikult.
Paljud katlad (gaas ja kondensaatkatlad, soojuspump) annab juba ise otse põrandaküttekontuurile sobivat vett, kusjuures, mida madalam on väljuv temperatuur, seda parem on kütteallika kasutegur. Need katlad ei vaja mitte kunagi segamissõlme.

Kuna antud teemal oli justnimelt tegemist gaasikatlaga siis see katel ei vaja segamissõlme.

[Ventiil]

Mul on selline vidin pandud põrandaküttekontuuri ja radikate kontuuri eraldamiseks nagu 3D ventiil, millele saab ette anda millise temperatuuriga vett läbi lastakse. Tööpõhimõte nagu automaatsel segistil. Neid vist on erinevate vahemikega, endal on kasutusel 35-60 kraadi ja nupp on suht kinni keeratud ehk põranda kontuuri läheb ca 35 kraadi. Pole mingit segusõlme vaja

[Koristaja]

me külas selline legend:
gaasi kulu oli suht kõrge, sattus siis üks gaasispetsialistist pensionäär (litsensid, eksamid tehtud) mahutite järelvaatajaks ja gaasi kulu kukkus 1/3 võrra. Nimelt asi oli vist nii: külmaga ei taha autopaagist gaas hästi mahutisse voolata, alguses voolab, aga pärast aina aeglasemini, autojuht ei viitsi oodata kuni oma paagi lõpuni tühjaks laseb või mingi plaan paagi põhja jääva gaasiga, papi aga jagas neid nõkse ja passis kõrval kuni auto täiesti tühi ...