Kõige paremini saab need vastused, kui ühe aasta proovida seda hoonet kirjeldatud otstarbel kasutada.Priidik kirjutas: 14 Okt 2026, 16:34 ...
Nagu ma ütlesin, vaja leida lahendused kahele küsimusele:
1. Kuidas saada õhk vahetuma (ja tekkiv niiskus välja) kuna hoones saab elatud nädalavahetusteti ja seda aastaringselt)?
2. Kas põrandat saaks alt-,(väljaspoolt) soojustada näiteks PUR-vahuga või oleks teisi lahendusi?
Täpsustuseks - tegemist on termohaagisest tehtud majakesega , kus nii seinad kui ka ilmselt põrand on nn sandwich -paneelidest. Seintele on pandud +100mm villa lisaks aga mida põrandaga teha?
...
Niiskus läheb välja kütmisega aururõhkude erinevuste mõjul, kui ruumis on õhutemperatuur õuetemperatuurist kõrgem. Kui hoone on tihe, siis vajadusel aken või uks aegajalt pilukile.
Niiskuse informatsiooni teadmiseks on heaks abiks näiteks:
https://www.bauhof.ee/et/p/774125/digit ... ugromeeter
Kui sees ei elata ja muul moel ruumi niiskust ei transpordita, siis enamus ajal ei pruugi üldse olla vajadust tuulutada. Kui suhtelise niiskuse tase hoida alla 80%, siis probleemi ei tohiks olla.
Soojapidavuse osas ma oletan praeguse informatsiooni põhjal, et väga suur osa Eesti inimestest elab aastaringselt elamutes, millel on pigem halvem soojapidavus. Et ei peaks oletama, on vaja teada välispiirdes olevaid konkreetseid materjale ja nende kihtide paksusi. Siis saab arvutamise abil numbriliselt võrrelda:
Mõned näited:
150 mm palksein - U = 0,7W/(m²K);
200 mm palksein - U = 0,54W/(m²K);
Puitkarkass sein, täidiseks 120mm Termoliit pulberlubjasisaldusega 8...10%, tihedusega 250...400 kg/m³ - 0,54W/(m²K);
50 mm PIR või PUR paneel - U = 0,41W/(m²K);
100 mm PIR või PUR paneel - U = 0,21W/(m²K);
Väiksem number tähendab väiksemat soojusjuhtivust ehk paremat soojapidavust. Viimane number sobib aastaringseks elamiseks ka kaasajal ehitataval uuel majal, kuigi uue või oluliselt renoveeritava hoone puhul oleks soovitav väiksem näitaja.