Abihoone elektrikilp, maandus

[mottleja]

Tervist!

Plaanis on uuendada nõukaaegse garaažihoone juhtmestikku ja sooviksin täpsemalt aru saada töö iseloomust ja nõudmistest. Paraku on internetiavarustest Eestile spetsiifilist infot kohati raske leida ja seega oleksin väga tänulik, kui keegi saaks kinnitada/ümber lükata mu põhimõttelist arusaama.

Elektrifirma kilp on väljas asuva posti küljes. Karbi sees arvesti, mille seest tuleb kliendi poole L1+L2+L3 ning neljas juhe neutraal/KORE ühildatuna. Sealt need juhtmed tulevad kummikaablis omakorda postist üles ning õhuliini kaudu garaaži sisse (õhus vist 10mm2, garaaži katusel lähevad üle 6mm2).

Peamine küsimus oleks järgnev: kuidas võiks esmast elektritarbija-poolset (garaaži sees olevat) elektrikilpi lahendada?
1. Kas olen õigesti aru saanud, et tegemist siis vanemapoolse TN-C maandussüsteemiga kus korralikku maandusühendus praktiliselt ei olnudki?
2. Kas süsteemi kaasajastamiseks korrektne oleks garaaži kõrvale paigaldada maanduselektrood, millest toob 16mm2 KORE juhtme garaaži peakilpi? Ning siis hoiaks garaaži elektrikilbis N ja KORE eraldi?
3. Kas antud lahendusega saab peakilpi paigaldada siis L1+L2+L3 jaoks 3P pealüliti, mille järel L1+N läheks 30mA 16A RVK kaudu C10 ja C6 kilpidesse (pistikud ja valgus, tegemist väikse kuuriga).

Ette tänades

[jyrikg]

1. TNC-s on PEN maandatud kilpides ,alajaamas ja õhuliini kordusmaandustega.
2. Jah maanduselektrood ning teha ehitades mõõtmised, mitte suvaline 2m metalljulk müüri ääres. Maanduse ühendad PE klemmile, tuleva PEN soone ühendad PE klemmile, PE ja N vahele teed silla
3. Võtadki vaid ühe faasi kasutusse? kui juba tegema hakkad pane 3f 16A kombi rikekas ja 3F 16A pistikupeas ka .
Mõtle tulevik läbi: oma vajadused, olemasolevad kaablid(nende sobivus), kas valgustus on ehitatud TN-S - na. rikkevoolukaitse järel ei saa kuskil esineda TN-C ühendusi.

[Küülaline]

neutraal/KORE ühildatuna ... vanemapoolse TN-C maandussüsteemiga kus korralikku maandusühendus praktiliselt ei olnudki ... paigaldada maanduselektrood, millest toob 16mm2 KORE juhtme garaaži peakilpi ... garaaži elektrikilbis N ja KORE eraldi

1. Tegelikolt lühend on KORO, st kolla-roheline
2. TN-C ei ole sugugi "vanemapoolne" vaid meie jaotusvõrgus kasutatav
3. Maanduse võib sinna muidugi panna, aga see ei ole kohustuslik
4. See sissetulev neljas juhe on PEN, mille lahutad neutraaliks N ja kaitsejuhiks PE, mis enam kolkku saada ei tohi
5. Rikkevoolukaitse pistikupesade grupile, valgusele pole vaja (kuigi mitte keelatud)

[kunn24]

Igaks juhuks 5. kohta, et eluruumides tuleb kasutada RVK-sid valgustuse ees (411.3.4). Antud juhul on jutt garaazhist, siis su vastus õige.
Teema autorile, kaitsejuhte hõlmavas paigaldises te ise midagi näppida ei tohiks. Kui ajate midagi segi või enne käikulaskmist jäävad asjad üle mõõtmata, siis võib juhtuda paha- paha.
https://www.riigiteataja.ee/et/akt/105012024010

[Urmas]

Igaks juhuks 5. kohta, et eluruumides tuleb kasutada RVK-sid valgustuse ees (411.3.4). Antud juhul on jutt garaazhist, siis su vastus õige.

Nädalavahetusel lugesin tagantjärgi Maalehte ja sinu kommentaar eluruumi ja garaaži erinevusest tuletas kohe meelde ühe maja tüübi mõiste- elamisgaraaž.

Maja oli garaaži nime all – see tegi müümise veelgi keerulisemaks...
Ukraina ajal valitses lõbus anarhia, siis oli kama kaks, kas hoone seisis paberites maja või garaaži nime all. Aga venemaalased kartsid garaaži osta. Majal oli soklikorrus, mille peale oli veel kaks korrust ehitatud. Selliseid hooneid kutsuti жилой гараж’iks – elamisgaraaž. Leidus ka nelja- ja viiekorruselisi elugaraaže.

Tsitaadi päritolu- https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12059 ... nende-ouel

[mottleja]

Tänud vastuste eest!

1. TNC-s on PEN maandatud kilpides ,alajaamas ja õhuliini kordusmaandustega.
2. Jah maanduselektrood ning teha ehitades mõõtmised, mitte suvaline 2m metalljulk müüri ääres. Maanduse ühendad PE klemmile, tuleva PEN soone ühendad PE klemmile, PE ja N vahele teed silla

2. TN-C ei ole sugugi "vanemapoolne" vaid meie jaotusvõrgus kasutatav
3. Maanduse võib sinna muidugi panna, aga see ei ole kohustuslik

Tundub, et iseenesest see praegune TN-C lahendus iseenesest nö kohutav lahendus ei olegi. Siiski nende õhukaablite ümbrust (puud, oksad) ja õhuliinide üleminekute seisukorda arvestades kohalik maanduselektrood tundub olevat mõistlik lahendus. Olen lugenud, et peamine TN-C puudujääk oleks PEN katkemise risk, mistõttu lõpp-seadmete pinnale võib tõusta liinipinge nullreferentsi puudumise tõttu.

Ehk kas olekski põhimõtteliselt kahe alternatiivina:
- Teha TT maandussüsteem, kus PEN-st tuleb ainult neutraal ja maandus tuleb eraldi kohalikust maanduselektroodist.
- Teha TN-C-S süsteem, kus kohalik maanduselektrood läheb MET-terminali, mis ühendub PEN juhtmega. Sealt siis N ja KORO eraldi ning sellest punktist alates hoida need kaks eraldi.

Mõlema puhul loomulikult kasutaks korralikke standardseid vask-vardaid ja klemme. Maanduselektroodis paigaldamisest veel uuriksin targemate arvamust. TT maandussüsteemist nii palju olen välja lugenud, et selle paigaldamisega kaasnevad arusaadavalt kõrged nõudmised paigaldamisele ja mõõtmistele spetsiaalaparaatuuriga, et takistused oleksid piisavalt madalad. Kas standardi nõudmiste kohaselt TN-C-S süsteemiga need nõudmised oleksid leebemad või muud moodi töö praktikas teostamine oleks kergem (kuna maanduselektrood on nö tagavaravariant)?

5. Rikkevoolukaitse pistikupesade grupile, valgusele pole vaja (kuigi mitte keelatud)

3. Võtadki vaid ühe faasi kasutusse? kui juba tegema hakkad pane 3f 16A kombi rikekas ja 3F 16A pistikupeas ka .
Mõtle tulevik läbi: oma vajadused, olemasolevad kaablid(nende sobivus), kas valgustus on ehitatud TN-S - na. rikkevoolukaitse järel ei saa kuskil esineda TN-C ühendusi.

Prooviksin natukene veel oma õnne ja küsiksin ka kaitsekilpide kohta. Internetis leiduvas rahvusvahelises (eeskätt siis USA-keskses) materjalis kõige rohkem räägitakse rikkevoolulekke kaitsega kilpidest, mis loomulikult oleks asjakohane paigaldada. Paraku üpris keeruline on leida head ülevaatliku infot uuemate lahenduste, s.h kombikaitselülitide kohta ning nt liigpingepiirikute kohta. Sooviks oleks kilpi lahendada korrektselt ja turvaliselt kuid ilma ülemääraselt raha raiskamata. Siin kohal hinnavahed erinevate lahenduste ja spetsifikatsioonide vahel on märkimisväärsed ning paari kaitselüliti hinnad kõrgemad kui garaažis potentsiaalset vooluvõrgus olevate asjade kogumaksumus. Garaažis oleks soovina paigaldada pistikutele 3G2.5mm2 kaabel. Nendest siis tööriistade laadimine, töökohavalgus ja muud väiksemad tarbijad. Valgustusele tõenäoliselt 3G1.5mmg2 kaabel. Üle ühe faasi ei näe põhjust kasutada.

Võimalik, et tulevikus nt elektriauto laadimine jms plaanis paigaldada. Selle jaoks oleks niikuinii minu arusaamise kohaselt vajalik katuse kaabel välja vahetada 10mm2 vastu (arvutuste kohaselt ka kuumadel suvepäevadel katusel peaks selle koormustaluvus piisama et lahjemat 11kW autolaadijat jooksutada).

1. Mis oleks mõistlik lahendus kilbile? On juba olemas RCBO 1P+N C16 ja tavalised 1P C10 ja C6 rikkekaitselülitid. Kas nendest piisaks (lisaks veel pealülitile, et mh kaks kasutamata liini turvaliselt lõpetada)?
2. Mis lisaväärtus oleks kombikaitselülitist?
3. Kas oleks vajalik paigaldada liigpingepiirik? Tegemist madala kuuriga, ümbrus tihedamalt asustatud ja ka kõrged puud asukoha ümbruses. Kas õige liigpingepiirik oleks nt kombineeritud T1+T2 3P+N?

Tänan abi eest

Teema autorile, kaitsejuhte hõlmavas paigaldises te ise midagi näppida ei tohiks.

Lisaksin veel igaks juhuks, et huvi on valdavalt akadeemiline ja ülejäänud oleks soov mõista mille peale on otstarbekas raha kulutada (ja mis olemasolevaid asju oleks võimalik ära kasutada). Kui töö teostamiseks läheb, siis seda plaanis teha litsenseeritud inimest vajaminevates kohtades kaasates et mh. korrektsed paberid tööga kaasa saada.

[Küülaline]

huvi on valdavalt akadeemiline ... töö teostamiseks läheb, siis seda plaanis teha litsenseeritud inimest vajaminevates kohtades kaasates

Kui huvi on akadeemiline, siis kaasagi elektrialal pädev inimene juba nüüd. Kogu see TT-süsteemi, USA standardite jne jutt on ilmselt AI-st kopeeritud ning ei kannata kriitikat selle garaaži elektrisüsteemi uuendamise puhul.

[kunn24]

TT-d võib teha küll, kuid siis tuleb TEADA, mida teha nii, et materjali raiskamisega hoogu ei läheks. Ka kõrgelennuliste maandustega. Kuid TT puhul Küülalise punkt 5 muutub ära ja RVK-sid tuleb kasutada KÕIGIS ahelates nii, et tema rakendusvoolul (30 mA jääb üldkasutavate ja kantavate tarvitite PP-dele, mujal võib ka suurem) nii, et maaandustakistus korda rikkevool jääks alla 50 V. Samuti tuleb hakata mässama korraliku pot ühtlustusega. Lühidalt, kulukas lõbu. Pigem garaazhi puhul soovitaksin sellest hoiduda.

Kuid hetkel on ju näha, et töötab ka nii ja paari pistikupesa lisamiseks hakata arutult siblima- kas eesmärk on kooskõlas võimalike kulutustega?

[jyrikg]

Vanasti hakati rikkefvoolukaitsmeid siis ostma kui elekter lehma maha lõi või moor "tundeliseks läks", hakkas kuskil ahelate vahel vähesel määral voolu juhtima. Nüüd siis veel akadeemiline põhjus ka.

[mottleja]

TT-d võib teha küll, kuid siis tuleb TEADA, mida teha nii, et materjali raiskamisega hoogu ei läheks. Ka kõrgelennuliste maandustega. Kuid TT puhul Küülalise punkt 5 muutub ära ja RVK-sid tuleb kasutada KÕIGIS ahelates nii, et tema rakendusvoolul (30 mA jääb üldkasutavate ja kantavate tarvitite PP-dele, mujal võib ka suurem) nii, et maaandustakistus korda rikkevool jääks alla 50 V. Samuti tuleb hakata mässama korraliku pot ühtlustusega. Lühidalt, kulukas lõbu. Pigem garaazhi puhul soovitaksin sellest hoiduda.

Kuid hetkel on ju näha, et töötab ka nii ja paari pistikupesa lisamiseks hakata arutult siblima- kas eesmärk on kooskõlas võimalike kulutustega?

Tänan sisulise vastuse eest! Tundub, et tõesti TT süsteem läheks liiga komplekseks. Meelerahu huvides siiski päris praegust lahendust ei jätaks ning kasvõi tagasihoidlikuma kohaliku maanduselektroodi paigaldaks.
Elektriskeemi mõtete koondamiseks tegin ka ära (tingmärgid ja kaabli värvused kohati tasuta tarkvara piirangutest tingituna loominguliselt lahendatud).

Natukene jäi ebaselgeks PE-N lattide ühenduse nõue. Kas sellele kehtib maandusjuhi miinimumristlõike nõue 6mm2?

[kunn24]

Mis 8-jalgne asi on kombikaitsete ees? Miks sealt N läbi jookseb?
Kui N-PE ühendus segaseks jääb (skeemil õnneks tundub õige), siis jäta see teema üldse.
Maanduse usk on tore, kuid milline peab olema maandustakistus, et lühisel korpusesse rakenduks 16 A kaitselüliti Eeldusel, et PEN-is on katkestus. Ohmi seadus R=U/I. Kui teeme elu keerulisemaks, siis kaitse peaks rakenduma 0,2 s jooksul.

[mottleja]

Mis 8-jalgne asi on kombikaitsete ees? Miks sealt N läbi jookseb?

Esimene must plokk seal mõeldud esindama 3P+N kombikaitset, ülejäänud 1P+N kombikaitsed. Paraku tarkvara korralikult neid joonistada ei võimaldanud. Tõenäoliselt oleks olnud kergem käsitsi teha või uurida mis tarkvara oleks mõtekas kasutada..

Kui N-PE ühendus segaseks jääb (skeemil õnneks tundub õige), siis jäta see teema üldse.

Põhimõte on selge küll. Ei suutnud vaid standardist välja lugeda, et kas sellele ühendusele rakendatakse 6mm2 miinimumristlõike nõuet. Kaitseühendustele peaks olema miinimum 6mm2. Antud juhul kohaliku maanduselektroodi miinimumsuurus antud PEN juhtmega oleks 10mm2 ja PEN juhe mehhaanilise vastupidavuse kaalutlusel alati vähemalt 10mm2 (ehk teoorias tuleks katusel olev 6mm2 kaabel välja vahetada).

Maanduse usk on tore, kuid milline peab olema maandustakistus, et lühisel korpusesse rakenduks 16 A kaitselüliti Eeldusel, et PEN-is on katkestus. Ohmi seadus R=U/I. Kui teeme elu keerulisemaks, siis kaitse peaks rakenduma 0,2 s jooksul.

Tegelikult see p on seal roo ning mõeldud ongi maandustakistus = pinnase eritakistus (ohm x m)/L (püstelektroodi pikkus). Seda peaks niikuinii koha peal üle mõõtma litsentsiga ja spetsaparatuuriga inimene, aga kui pinnase eritakistus ootuspärane siis ka tagasihoidlik maanduselektrood peaks piisama (ka 1m lisa pinnase külmumise ohtu arvestades).

[ping]

... p on seal roo ning mõeldud ongi maandustakistus = pinnase eritakistus (ohm x m)/L (püstelektroodi pikkus).
Seda peaks niikuinii koha peal üle mõõtma litsentsiga ja spetsaparatuuriga inimene, ....

Ja mida selle "üle mõõdetud numbriga" teed?
Kas leidsid mõne kehtiva normi mis määrab "kuuri jaotuskilbi" maanduri maanduse takistuse?

[mottleja]

Ja mida selle "üle mõõdetud numbriga" teed?
Kas leidsid mõne kehtiva normi mis määrab "kuuri jaotuskilbi" maanduri maanduse takistuse?

Maanduse usk on tore, kuid milline peab olema maandustakistus, et lühisel korpusesse rakenduks 16 A kaitselüliti Eeldusel, et PEN-is on katkestus. Ohmi seadus R=U/I. Kui teeme elu keerulisemaks, siis kaitse peaks rakenduma 0,2 s jooksul.

Ehk siis 230V vooluringis 30mA kombikaitsega lühisel korpusesse peaks maksimaalne maandustakistus olema kuni 7667ohm (noark andmelehe kohaselt see siis oleks 300ms rakendusaeg)? Ja nt 5x30mA (ehk 40ms rakendusaeg) oleks kuni 1533ohm? Siinkohal läheb asi üpris segaseks, ehk küsiks igaks juhuks üle kas üldse tüürin mõttega õiges suunas..

Kas tegelikus praktikas TN süsteemis maandussüsteemi piisavus siis valideeritakse kombikaitsmete kilpide rakendusaegade mõõtmisega?

Kombikaitsme MCB komponent ja selle rakendumist iseloomustav graafik eeldatavasti maandusühenduse osas rolli ei mängi?

[Volt]

mottleja. Mida sa jaurad siin asjaga, mida sa ei jaga? Kui sa ütled, et on plaan kaasata spetsialist ehk siis kutsuda pädev elektrik, siis teegi seda. Tema vastab su küsimustele ja tutvub olemasoleva paigaldisega ning soovitab vajalikke muudatusi. Praegune selgituste jagamine sarnaneb hambaraviga läbi alakeha õõnsuse.