Klaasfiiber armatuur VS klassikaline

[kris+jan]

Tere

Millised on kogemused klaasfiibrist armatuuriga, kas odavam hind tasub ennast ära? Kas tasub kombineerida nurkades klassikalist armatuuri ja võrguna kasutada klaasfiibrit?

Teemas on plaatvundamendi ehitus.

[EH.INS.]

Unusta ära

[vuuk]

Minu ettekujutuses saab plaatvundament olla ka täiesti ilma armatuurita.
Oleneb aluse tugevusest, mõjuvatest koormusest ja koormuste jaotusest. Samuti ehitise suurusest.
Mul oli aastal 1014 üks 150 m² ehtisealuse pinnaga elamu ehitus, mille projektis oli lintvundament projekteeritud fiiberarmatuuriga. Tagasiside probleemidest puudub.
Aga jah, fiiberarmatuuril on mõned olulised omadused teised ja sellega on vaja projekteerimisel arvestada.
Samas, kuna aasta oli 2014 ja aastal 2015 lasti välja uus Ehitusseadustik ning selle alamaktid, võibolla see asjaolu tõi mõningaid takistusi projekteerimisel ja mõnede materjalide projekti lisamisel, mida seni ei olnud... .

[EH.INS.]

Minu ettekujutuses saab plaatvundament olla ka täiesti ilma armatuurita.

Ega ikka ei saa küll...

...projektis oli lintvundament projekteeritud fiiberarmatuuriga...

1, Pakun, et terasfiiber
2. Hoopis teine tööskeem

[vuuk]

Ega ikka ei saa küll...

Kui plaatvundamendi definitsiooniks on: "plaatvundamendiks nimetatakse kogu hoonealust pinda katvat ühtset monoliitset raudbetoonplaati, mis jaotab maja raskuse ühtlaselt aluspinnale", siis tõesti ei saa.
Kui ma endale ehitaksin väikese hoone kõvale ja kindlale pinnasele, näiteks kaljupinnasele, siis julgeksin sellele alla valada betoonplaadi ilma igasuguse armatuurita või klaasfiiberarmatuuriga. Iseasi, kas seda betoonplaati insener saab tõlgendada plaatvundamendina, kuna selle sees puuduks raud. Aga kuna see on plaadi kujuline ja tegemist hoone aluse plaadiga, ehk vundamendiga, siis miks mitte. Vanasti pandi maja nurkade alla kivid ja nimetati ka seda vundamendiks.

1, Pakun, et terasfiiber
2. Hoopis teine tööskeem

Ei, tegemist oli klaasfiibriga.
Väidetavalt militaarobjektide ehitustel olevat seda materjali kasutatud üksjagu... .

Aga mis siis inseneri jaoks takistab klaasfiiberarmatuuri kasutamist mistahes hoonete vundamentides, mistahes vundeerimisetingimustel? Kas seadused, nende alamaktid, standardid, plaatvundamendi kui sellise definitsioon... ?

[EH.INS.]

Märksõnad:

- Elastsusmoodul
- Haprus
- Plastne jõudude jaotus
- Painutused
- Normatiivne baas puudulik

[Prill]

Kunagi inimkonna "normatiivid" teadsid, et ainult puidust laevad saavat vee peal püsida, ainult opakas üritaks rauda ujutada
Kas seda klaasfiiber armatuuri ei ole mitte uuritud, ka meite koolide helgete peade poolt (vbl ajan sassi selle kiudbetooniga). Meelde jäänud kuidas klaasfiibri suurim puudus olevat murdumisel eelhoiatuse puudumine. Kui terasarmatuur konstruktsiooni kandevõime ületamisel hakkab venima, betoonkonstruktsiooni tekivad praod ja need praod ongi hoiatuseks, et midagi on valesti.
Klaasfiibri puhul pidavat piiri ületamisel toimuma varisemine koheselt, pikemaajaliste pragudeta ja hoiatusteta.
Selle puuduse jaoks olla lahendusi:
- vahelagede ja katuslagede puhul klaasfiiber armatuuri vältida
+ mis omakorda tähendab, et põrandates-vundamentides on see ohutu, sest ei ole kuskile kiiresti variseda, maakera on ees
* vahelagede ja nö rippuvate konstruktsioonide korral saavat sinna lisada teatud kohtadesse terasarmatuuri, mis likvideerib ohutusmure ja ka klaasfiibriga armeeritu hakkab lagunemisel enne kukkumist samuti "venima".

Klaasfiibri suurim eelis terase ees on vist korrosioonikindlus, kus raudbetoon konstruktsioonide üks murekohti ajas olla niiskusest roostetavad-kahjustunud armatuur. Sildade jm puhul on mõnel juhul kahjustused osutunud ka suuremateks kui ekspertiis on suutnud tuvastada - betooni sisse ju ei näe, näha on ainult pindmised praod ja võimalikud kahjustuse kohad.
Klaasfiiber on vist rahaliselt odavam. Juba materjali kaalult võib tulla kokkuhoidu, kus raske terase transport armatuuri tootmisest, ladudesse-poodidesse, kuni kraanaga objektile/korrusele on juba ise kulu.
Samas keskkonnahoiu poolest vist terase taaskasutus lihtsam kui klaasfiibrit betoonist kätte saada ja kas taaskasutada/utiliseerida.

Ma ise plaatvundamendi või põranda korral klaasfiibri valiku pärast ei muretseks, eriti veel kui spetsialist-insener on projektiga töötanud.

[ping]

... Klaasfiiber on vist rahaliselt odavam. Juba materjali kaalult võib tulla kokkuhoidu, kus raske terase transport armatuuri tootmisest, ladudesse-poodidesse, kuni kraanaga objektile/korrusele on juba ise kulu. ...

Olen omale vedanud veokaga raualatte ja sõiduautos klaasfiibri rõngaid.
"Väikse hoone" aluse plaadi tegemisel on klaasfiibri kasutamine palju mugavam.
Transport on lihtsam (odavam), rõngast saab lõigata kohe vajaliku pikkusega jupid ning oluliselt väheneb kadu ülekatetele.
Kui on kahtlus, et "äkki jääb nõrk", siis saab kohe kasvõi topelt rõngaid autosse visata.
Kui ikka jääb kahtlus, siis saab tellitavale betoonile lasta kiudusid lisada.

Ja muidugi hoones asuv, "ilma raudarmatuurita kuiv betoon" ei ole "hoone elektrit juhtiv" osa, milles kahtlejad võivad ise mõõta betooni takistust.

[kunn24]

Ja muidugi hoones asuv, "ilma raudarmatuurita kuiv betoon" ei ole "hoone elektrit juhtiv" osa, milles kahtlejad võivad ise mõõta betooni takistust.

Primitiivne jutt. Kuid siin pole see teema.

-----------
Kui jutt vähevastutusrikkast betoonivalust ja ikkagi tahtmine sinna mingit armatuurilaadset kraami tekitada, võiks kaaluda juba kiudusid armatuuri asemel. Jääb 1 etapp nürit tööd ära.

[EH.INS.]

Teemaalgatajale - ise otsustad millist arvamust kuulad...

[ping]

.....
Kui jutt vähevastutusrikkast betoonivalust ja ikkagi tahtmine sinna mingit armatuurilaadset kraami tekitada, võiks kaaluda juba kiudusid armatuuri asemel. Jääb 1 etapp nürit tööd ära.

Kiudbetooni kiudude külge on põrandakütte toru või kaablit vist päris keeruline ja tülikas kinnitada?

[EH.INS.]

.....
Kui jutt vähevastutusrikkast betoonivalust ja ikkagi tahtmine sinna mingit armatuurilaadset kraami tekitada, võiks kaaluda juba kiudusid armatuuri asemel. Jääb 1 etapp nürit tööd ära.

Kiudbetooni kiudude külge on põrandakütte toru või kaablit vist päris keeruline ja tülikas kinnitada?

Vundamenti ei pandagi...
Järjekordselt ei saada aru mis asi on plaatvundament...

[kunn24]

Näiteks betoonist lillevaasidesse armatuuri punumine oleks päris tüütu. Kiudbetoon lahendab probleemi.

[RaJy]

klassikaline lillevaas on keraamikast või klaasist või kristall. Raudbetoonist ilmselt harva.

[Hiid]

Vundamenti ei pandagi...
Järjekordselt ei saada aru mis asi on plaatvundament...

Neid tehakse ju tänapäeval nii ühe kui kahekihilisi.
Plaat on vundamendiks, põrandaks kui ka kütteelemendiks

[kunn24]

klassikaline lillevaas on keraamikast või klaasist või kristall. Raudbetoonist ilmselt harva.

https://www.google.com/search?q=betooni ... b&ie=UTF-8

[EH.INS.]

Vundamenti ei pandagi...
Järjekordselt ei saada aru mis asi on plaatvundament...

Neid tehakse ju tänapäeval nii ühe kui kahekihilisi.
Plaat on vundamendiks, põrandaks kui ka kütteelemendiks

Millise VUNDAMENDI sees on põrandaküttetorustik?
Millise KANDVA vahelae sees?

[EH.INS.]

Lillevaase (väljas nii terrassil kui aias) betoonist on mul mitmeid ja muud ei tahagi...

[RaJy]

Lillepott ei ole lillevaas - natuke erineva funktsiooniga asjad. Vaasi pannakse üldiselt lõikelilled vette.

[Hiid]

Millise VUNDAMENDI sees on põrandaküttetorustik?

Tänapäeva eramaja plaatvundamendi sees. Vbla on erandeid, kus ei ole ja valatakse põrand veel lisaks
Esimene suvaline näide, mis google pildiotsinguga andis.
https://kodu.postimees.ee/8466402/plaat ... tugisammas

[Prill]

Kiudbetooni kiudude külge on põrandakütte toru või kaablit vist päris keeruline ja tülikas kinnitada?

Selle tarbeks ostetakse suvaline armatuurvõrk: https://online.depo.ee/products/7315

Neid tehakse ju tänapäeval nii ühe kui kahekihilisi.
Plaat on vundamendiks, põrandaks kui ka kütteelemendiks

Sama näen ka praktikas mina, kus rajatakse plaatvundamendi soojustus, armatuur, torustikud sh põrandaküttekontuur + seejärel üks betoonivalu ja saab nulltsüklist välja, hulk etappe tehtud.

Millise VUNDAMENDI sees on põrandaküttetorustik?
Millise KANDVA vahelae sees?

Ei tasu selles nii kinni olla, vundament, kui sein võivad mõlemad olla kandekonstruktsioonid, ent see ei välista, et ei võiks omada ka muid omadusi alates viimistlusest soojustuseni.
Näiteks klaaspakett akende tulekuga hakati paketi vahele soojapidevauseks gaasisegusid lisama - saaks samuti räusata kuidas akna sisse ei käi soojustus, aken on ava seinas ja klaas ruumi valgustamiseks või välja nägemiseks aga mitte soojustus!
Miks mitte võrrelda nt 'sandwitch" seinapaneelidega, mis nt betoonelemendina võivad endas sisalda nii kandeunktsiooni, soojustuskihti, kuni viimistluskihini - saaks samuti röökida kuidas kandevsein on kandekonstruktsioon vundamendi ja lae/katusekonstruktsiooni vahel ning soojustus ega viimistluse segamine sinna pühaduseteotus. Kes nii teevad on ketserid, amatöörid ja muidu petised..

Miks põranda puhul ei peaks olema võimalik projekteerida/ehitada plaatvundament+põrand+küttetorustik kõik ühes. Kas sellepärast, et konstruktsiooni insener ei mõista küttetoru dimensioneerida teeb selle võimatuks..

[EH.INS.]

Ma ei viitsi ega soovi vaielda
Ehitage oma pinnasel ujuvaid põrandaid ja nimetage vundamentideks
Kasutage selle all ka EPS plaate / L-plokke jms
Ning kiitke takka
Võimalusel tooge ka viiteid a-la "nii ju tehakse"

PS
Võimalusel lisage ka sellised näited

Miks mitte võrrelda nt 'sandwitch" seinapaneelidega...

[kunn24]

Kiudbetooni kiudude külge on põrandakütte toru või kaablit vist päris keeruline ja tülikas kinnitada?

Küttetorustiku jaoks pole armatuuri vaja https://www.facebook.com/share/r/1G4cSz ... tid=wwXIfr

[alarpiirfeld]

Tere. Analoogselt paljude muude mõistetega ei ole akadeemiline ringkond ära defineerinud mõistet "vundament" , "plaatvundament" ning tehnilised nõuded selleks. Vana aja insenerid (kes töötasid GOST/SNIP-tingimustes) pööravad hauas ringi kui näeksid 21.saj ehitus"innovatsiooni" Eestis. Kuna akadeemiline ringkond ei ole suutnud GOST/SNIP asemele paljudes valdkondades midagi mõistlikku produtseerida (märkus: ehitustava ei kuulu inseneeria valdkonda), siis akadeemiline ringkond ja ka paljud pagunitega loengupidajad võtavad eeskuju mitte kolleegidelt Kesk-Euroopast vaid kohaliku konnatiigi optimaatoritelt ja õpetavad seda tehnilist jama oma loengutes ja täiendõppekursustel tervele Eestile edasi (money talks). Kurb, aga nii on. Statistiliselt suurema osas pinnasel põrandaga ei juhtu ka midagi (vähemalt senise praktika kohaselt) . Esimese 10 aastaga esineb jamasid võib olla 10-15% "plaatvundamentidest". Mis juhtub 30-50 aasta pärast veel ei tea, liiga vähe aega möödas. Ehk nii nagu paljudes muudes valdkondades visatakse ujuva põrandaga kulli/kirja (keegi ei tea kas jama tuleb või ei tule). Ja kui tuleb, siis pole reeglina enam ehitajat ega arendajat, projekteerija ja järelvalvejaoks on JOKK-skeem.
P.S. Mapri case on muidugi harukordne erand, millele enamus loota ei saa.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[ping]

Kiudbetooni kiudude külge on põrandakütte toru või kaablit vist päris keeruline ja tülikas kinnitada?

Selle tarbeks ostetakse suvaline armatuurvõrk: https://online.depo.ee/products/7315

See on ju raud ning miks peaks raua veoga jamama, kui küttekaablit on võimalik fikseerida klaasfiibri külge lihtsamalt ja odavamalt?