Kliimapoliitikate elluviimisel võib sarnane anarhia olla, kus usinad ametnikud päevast-päeva loovad uusi õigusakte, millega kaasnevad kohustused ja kulud, ent ametnikud vorbivad formaalselt adumata suuremat pilti, mida, miks ja millal oleks eesmärkide saavutamiseks mõistlikum rakendada.
Midagi sarnast kogeti toidutöötlemise ja söögikohtadega, kus Eesti bürokraatia suutis EL-i nõudeid rakendada täie rangusega, lausa nii kus väiketootmised ja söögikohad pidid äri lõpetama ja kohaliku kultuuriga seotud toimetamise jätma ajalooks. Toona küll leidus hääli kes küsisid, kuidas euroopas teistes riikides kohalikud väike juustu- v samakatootjad saavad samade direktiividega eksisteerida aga Eestis ei saa. Vaikselt leiti ja mugandati, tegelikult on võimalusi kuidas saab, kui riik arvestab ja tahab.
Kolmas pool "jaburustel" tuleneb juriidikast, kui Eesti riik on võtnud EL-i ees juriidiliselt siduva kohutuse mingeid poliitikaid edendada, vastavad õigusaktid juurutada - on täiesti relevantne kas tegu on jaburusega või mitte - võetud kohustus on täitmiseks.
Laiendusena, Eestis vohab suur demokraatia ja rahva tahe, väidetavalt Eesti võetud rohepöörde kohustused on samuti igati korrektselt rahva tahtel sh ka siinsete foorumlaste loovutatud mandaadi alusel teostatud - kes tegi, ise tegin
Nii nagu ehituses vm tellija ja töö teostaja leping on võetud kohustus ja sellest taganemist mistahes põhjusel (nt ehitusfirma hindas valesti ja ei teeni objektiga äritulu) me pigem ei aktsepteeri.
24/7 "pidev päev" ei tarvitse olla lahenduse ega see mida tegelikult tahetakse.