Mis on ikkagi tulevikuküte?

[Urmas]

Niipalju kui ma olen oma tähelepanekutest järeldusi teinud, siis tavaliselt on "uudse ja innovaatilise" energia esialgne hind turu sissesöötmise ajaks(1-2-3-4-5 aastat) alati odavam ning kui turg on sisse söödetud, siis saab see "uudne ja innovatiivne" kütus automaatselt olema samas hinnaklassis teiste hetkel turul olevate kütuse liikidega, olenemate sellest, et see on roheline, seda on odavam toota, seda on nii palju, tasuta saadud ja piiramatult, et võiks sellise kütuse tarbimise eest lausa peale maksta jnejne .... Ma isegi ei viitsi enam jahuda oma teadliku elu jooksul nendest nähtud tähelepanekutest.

[EH.INS.]

Vesiniku odavusest ei saa rääkida - seda ei ole ega tule
Vesinikust pajatajetele võiks tuttav olla nt nimi Michael Liebreich
Soovitus lugemiseks: https://about.bnef.com/blog/liebreich-c ... trillions/

[EH.INS.]

Isiklikult ei tea mis on tulevikuenergia...
Kui vaatan kuidas "turg hindab" siis tuumaenergia
Aga kindlasti mitte PV ega tuuleveskid ega nende salvestus
Ja erilist "sõitu" tuumaenergiale pakuvad just suured energiatarbijad nagu nt kõikvõimalikud suurte "andmemahtudega tegelejad" (AI)

PS
Sel aastal on suurt tähelepanu saanud Nvidia oma AI lahendustega ja väga suure tõusuga
Oluliselt vähem tähelepanu on saanud aga nt tuumaenergiatootjad Vistra ja Constellation kellest esimese tootlus ületab tunduvalt Nvidia oma ja teine jääb natuke alla...

[küttevahetaja]

Ühe variandina on kasutada CHP süsteemi. Kui el hind 10+s, siis müüd võrku ning soojusega kütad paaki. Ega ta odav ei tule ning gaasihind võib muutuda. Aga kui olemas näiteks biogaasi tootmine, siis ju suurepärane variant. Tagab ka autonoomsuse. Näiteks mõni laut võiks ju täitsa nii töötada.
https://www.viessmann.co.uk/en/products ... em920.html

Mudugi siin võib saatuslikuks saada dokumentatsioon ja load. Biogaasi kasutamata ei ole ju tegu “rohelise” energiaga

[trebla]

Miks peaks see ahistatud olema? Ikkagi kasulikum kui lihtsalt gaasiküte. Aga Viessmann Vitotwin vidinale on siin viidatud juba oma 15 aastat tagasi ning minuarust poleks selle paigaldamist ka meil siin keegi keelanud . Kuid tänaseks on justkui pildilt kadunud. Ju ei saadud hinda piisavalt alla?
Kas on mõni konkureeriv toode olemas eramaja jaoks?

Mul tuttav flaamihispaanlane paigaldas küll miskipärast Vitovalori - kuskil aastal 2020. See on vidin, mis gaasiga küttes teeb vist veidi elektrit kütuseelemendiga otse gaasist. Arvatavasti tööab tal see siiani, võin uurida.
Tänaseks on tal küll ikkagi ka päikesepaneelid ja miskitmoodi elektri peal liikuv auto.

Viesmanni kodulehel kolades jäi tulevikumaja ka ette
https://www.viessmann-climatesolutions. ... mberg.html
Seinu katvad paneelid võiks olla vabalt hooneintegreeritud päikesepaneelid minuarust...?

[ping]

Ühe variandina on kasutada CHP süsteemi. Kui el hind 10+s, siis müüd võrku ning soojusega kütad paaki. Ega ta odav ei tule ning gaasihind võib muutuda. Aga kui olemas näiteks biogaasi tootmine, siis ju suurepärane variant. Tagab ka autonoomsuse. Näiteks mõni laut võiks ju täitsa nii töötada.
https://www.viessmann.co.uk/en/products ... em920.html

Mudugi siin võib saatuslikuks saada dokumentatsioon ja load. Biogaasi kasutamata ei ole ju tegu “rohelise” energiaga

Mind hakkas huvitama, et mis seade see on ja otsisin välja kõige väiksema, kasutus ja paigaldusjuhised
(Vitobloc 200 tüüp EM-6/15) kohta:
https://www.viessmann.co.uk/en/products ... em615.html
2020 aasta hinnakirjas oli hinnaks 63 000eur+KM.

Muidugi soovitab tootja kasutada lisaks nende toodetud komplektset siseosa, kus on pumbad, boiler, paisupaak, automaatika, jne. mille hinda otsima ei hakanudki.

Selles ca 450kg kaaluvas kastis kasutatakse vabalthingavat, 0,95L, 3 silindrilist Toyota tööstusliku gaasimootorit.

Seadme tehnilised andmed on antud normaalse, +25C ümbritseva õhutemperatuuri juures, millest saab aru, et seda talveks suvalisse kuuri paigaldada ei saa.

Planeeritud eluiga vähemalt 10 aastat.
Hooldada tohib ainult volitatud esindaja ja seda tuleb teha iga 6000 (250 päeva) töötuni järgi või 1 kord aastas.
Õli on spets gaasimootori õli ja selle kogus seadmes on 35L, mida tuleb vahetada iga korralise hoolduse ajal.
Kui jätta seade 3 kuuks seisma (näit. suveks), siis tuleb tellida volitatud esindaja poolt konserveerimise teenus.
Tagastuva küttevee temp tohib olla max +60C ja seega suvel kasutades tuleb eralduva soojusega ilma kütta.

Siit saab umbes arvutada sellise seadme soetus- ja omamiskulud (spetsialisti tülitamine) ning sellest tuletada, et kui suur peaks olema elektri hind võrgus, et sellega tasuks kaugelt maalt toodud gaasist ise energiat toota või võrku müüa ja kui suur peaks olema oma energiatarve, et üldse sellist seadet osta.
Kusjuures küttegaasi maksustamine tulevikus, CO maksuga sõltub poliitilisest otsusest.

[EH.INS.]

Iga nädal midagi analoogset

https://www.investors.com/news/nuclear- ... src=A00220

[A23]

Sellele andis "hoo sisse" infotehnoloogifirmade hiljutine (üksteise võidu ) "energia varumine tulevikuks". Võtmesõnaks AI "farmide" eeldatav hüppeline energiavajaduse kasv.

[EH.INS.]

Sellele andis "hoo sisse" infotehnoloogifirmade hiljutine (üksteise võidu ) "energia varumine tulevikuks". Võtmesõnaks AI "farmide" eeldatav hüppeline energiavajaduse kasv.

Ega ma selle vastu ei vaidle
Aga mingil "imelikul" põhjusel suuremahulised tarbijad sinna jõuavad

[trebla]

Ei teagi kohe kuhu rubriiki panna see uudis
https://www.pv-magazine.com/2026/04/23/ ... akthrough/
Kas lihtsalt vaiksem soojuspump?

[ping]

Ei teagi kohe kuhu rubriiki panna see uudis
https://www.pv-magazine.com/2026/04/23/ ... akthrough/
Kas lihtsalt vaiksem soojuspump?

Juba neli aastat tagasi oli ilus pilt olemas.
https://www.pv-magazine.com/2022/06/29/ ... lications/

[trebla]

Jah, neli aastat tagasi oli pilt olemas, nüüd ähvardavad, et ka pump saab olema.

Meie seletamine soojuspumpade ümber ja ka kasutamine käib juba foorumi algusest alates. 20 + aastat.
Lugege esimesi postitusi - á la et kas ikka tasub paigaldamist. Skandinaavias neid juba kasutati.
Kesk-ja Lääne Euroopas algas alles nüüd. Reklaame tuleb uksest ja aknast.

[RaJy]

Jah, neli aastat tagasi oli pilt olemas, nüüd ähvardavad, et ka pump saab olema.

Meie seletamine soojuspumpade ümber ja ka kasutamine käib juba foorumi algusest alates. 20 + aastat.
Lugege esimesi postitusi - á la et kas ikka tasub paigaldamist. Skandinaavias neid juba kasutati.
Kesk-ja Lääne Euroopas algas alles nüüd. Reklaame tuleb uksest ja aknast.

Mul pumbad enamasti suvel jahutuseks - kütmiseks on soodsamad seadmed - elektriga ei küta normaalse majandusliku mõtlemisega inimene. Enamus ajast aastas kaitsmest välja lülitatud - muidu põhjasoojendus ikka tarbib rohkem kui pump ise. Esimese ostsin, teise andis tuttav niisama (et ei peaks utiliseerimise eest maksma) - maksin vaid ühenduse eest.
Kesk-ja lääne euroopas samuti pigem kliimaseadmena mitte põhiküte

[ping]

Jah, neli aastat tagasi oli pilt olemas, nüüd ähvardavad, et ka pump saab olema.

Meie seletamine soojuspumpade ümber ja ka kasutamine käib juba foorumi algusest alates. 20 + aastat.
Lugege esimesi postitusi - á la et kas ikka tasub paigaldamist. Skandinaavias neid juba kasutati.
Kesk-ja Lääne Euroopas algas alles nüüd. Reklaame tuleb uksest ja aknast.

...
Kesk-ja lääne euroopas samuti pigem kliimaseadmena mitte põhiküte

Kesk- ja Lääneeuroopas müüdavatest soojapumpadest enamik ongi vastavasse kliimavööndisse toodetud kliimaseadmed, mitte hoonete põhikütteseadmed.

Kui lõunapool kohalik seadmepaigaldaja põhikütteks sobivat soojapumpa ei müü, siis ei saa inimesed neid ka osta.
Ise kasutan soojapumpi põhikütteks juba pea 20 aastat.

Valdav osa inimesi ostab tehnilised seadmed (kütteseadmed, auto, jne.) subjektiivse hinnangu alusel, mõistmata ise hinnata nende tehnoloogilisi omadusi, mis tegelikult määravad seadme kasutatavuse.

[trebla]

Mõte oli selles, et nüüd nügitakse soojuspumpade kasutamist tsentraalselt tagant.
Seega on põhjust just põhikütteks kasutatavaid pumpi edasi arendada.
Muu maailm teatavasti (Hiina, Jaapan jt) on kah seal ekvaatorile lähemal ja ei vaeva ennast sellega ...
https://energy.ec.europa.eu/topics/ener ... refLang=et

[kunn24]

Ei teagi kohe kuhu rubriiki panna see uudis
https://www.pv-magazine.com/2026/04/23/ ... akthrough/
Kas lihtsalt vaiksem soojuspump?

Pista viisakalt öeldes ufoloogia rubriiki. Aga kui tahad ilusaid multikaid juurde, siis palun: https://www.youtube.com/watch?v=3O0QpZnkfJM

[Prill]

Kui juba ufoloogia peale läks, peaks laiemalt "tulevikukütte" teemat vaatama. Telekas näidatakse neid jaburaid "Iidsed Tulnukad" jm asju kus vana kunsti ja mineviku müstilisi ehitisi jm tõlgendatakse tulnukate sekkumise ja abiga Ainuke mis mind natuke kõnetas või painama on jäänud, oli käsitus inimese DNA mudimisest tulnukate poolt, kus varased inimesed arenesid pikalt väga aeglaselt, umbes nagu me ei näe loomariiki ligilähedaseltki inimesega sarnast arenguhüpet tegemas. Nimelt kuskil 50 000..200 000 aastat tagasi toimus inimese arengus hüppeline muutus, mille järel inimene hakkas kiiresti arenema - sellele ei ole head seletust leitud, et miks ja mis muutus, et inimene hakkas mõistusliku olendina muust evolutsioonist kiiremini edenema.
Tulnuka entusiastid pakuvad maaväliste jõudude sekkumist, kus geneetikas midagi muudeti ja inimene sai eelise.
Üheks kõrvalveidruseks sellele teooriale on inimeste karvkatte puudumine, mis klassikalise evolutsiooniteooriaga ei sobitu, kus loomad-linnud-inimahvid jt - kõigil on kehasoojuse säilitamiseks tihe karvkate, ent eelpool mainitud ajaperioodil toimunud arenguhüppe järelmina inimloom "loobus" karvkattest, hakates loomadelt nahka võtma, et nende abil end soojas hoida, kuni tuletegemise oskuseni.
Keeruline on mõelda vastupidi, kuna inimene mõistis tuld teha ja endale kehakatteid saada - polnud oma karvkatet vaja, ja jäi palja nahaga..

Mitte soojuspumpasid ei pea edendama, vaid geene tuleb suskida, muuta inimene külmataluvamaks, või tuua karvastik tagasi - see oleks tõeline rohepööre!

[trebla]

Nüüd tegi keegi valmis juba üheksa-ühes soojuspumbaviguri...
https://www.pv-magazine.com/2026/06/12/ ... nergy-hub/

[vuuk]

Juhtumisi sattusin lugema kehtivat määrust: "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused".
Hakkas silma,et:
§ 12 Soojusallika liigid

1) Soojusallika liigid on:
1) katel;
1¹) kaugküte;
[RT I, 14.05.2024, 1 - jõust. 17.05.2024]
1²) tõhus kaugküte;
[RT I, 14.05.2024, 1 - jõust. 17.05.2024]
2) soojuspump;
2¹) soojaveeboiler;
[RT I, 14.05.2024, 1 - jõust. 17.05.2024]
3) päikesekollektor;
4) ahi, kamin või pliit;

...
Selline huvitav järjekord...

§ 13. Energiaallika liigid
[Kehtetu - RT I, 14.05.2024, 1 - jõust. 17.05.2024]
§ 13¹. Energiakandja liigid
Energiakandja liigid on:
1) elekter;
2) maagaas;
3) vedelgaas;
4) biogaas;
5) puitpellet;
6) segapuit;
7) kütteõli;
kivisüsi;
9) turvas.
10) muu energiaallikas.

Selline huvitav järjekord...
Tekkis mõte, et kas määruses oleva teksti järjekord võiks olla meile tähenduslik või pigem juhuslik?
Ahi, pliit, kamin soojusallikana alles neljas, soojuspump, soojaveepoiler ja päikesekollektor ees pool.
Energiaallika liikidena segapuit kuues, elekter ja gaas kõige ees.
Energiajulgeolekut arvestades, (eriti tänast seisu vaadates) kas kõhedaks ei tee?

[kunn24]

§ 12 on pikem, kui tsiteerisid.
https://www.riigiteataja.ee/et/akt/1100 ... iv=#para12
Kui asi teeb kõhedaks, sõida Krimmi, harjud ära.

[kaimagk]

Ma küsiks, kuda musta, lasna, õis- mäed ja ka teised suuremad linnad( alevikud) ahiküttele panna et oleks hea ja turvaline.

[RaJy]

Urbaniseerunud 4 põlve linnas elanud põlvkond ei tea sedagi mismoodi lehm välja näeb. Ahiküte põhiküttena on neile utoopia, samuti nagu enam kui 48 h kestvad elektrikatkestused - maapiirkondades paraku igapäeva elu ja oma kütet kindlasti ei saa millelegi muule planeerida kui segapuit - gaasitrassi ei ole ja elekter liiga ebakindla varustusega. Linnad ja suuremad asulad on kindlasti paremini varustatud, aga samas kes mäletab eelmise sajandi 90.ndaid siis oli ka seal probleeme ja need kel gaasipliit või puiduga kütmine olid ikka oluliselt paremal positsioonil. Lasnamäel piisab paaritunnisest veekatkestusest, et sünniks esikaaneuudis - kui meie külas elekter kaob nädalateks siis on see lihtsalt elu.

[kaimagk]

Siin oli pigem küsimus kuda need 'mägede' inimesed omale ahjud peaks ehitama et tagada see julgeolek? See et mõnel ahiküte on ei tähenda seda et teistel ka peaks olema.

[RaJy]

Mägede elanikele tagatakse energiatarned oluliselt kindlamalt kui maaelanikele - seega "mägede"elanikel pole ahjusid vaja. Küll aga on neid vaja maapiirkondades kus energiakandjate varustuskindlus on puudulik. Neljanda põlve tallinnlase jaoks muidugi täiesti arusaamatu probleem, aga maainimestele igapäevane ellujäämine.

[kaimagk]

“ Energiaallika liikidena segapuit kuues, elekter ja gaas kõige ees.
Energiajulgeolekut arvestades, (eriti tänast seisu vaadates) kas kõhedaks ei tee?”
Jutt oli ka julgeolekust mitte saadavusest ja stabiilsusest.

Minu mõte oli selle lause peale mida ‘ vuuk’ oletas. Kui leidis sellise järjekorra energia allikatest. Ja pakun, et kõhedust ei tekitanud ahujenergia vaid just see elekter….
Kui riigi tasandil jutt siis vist need ahjud pole teema, või saan vakesti aru.