Üksinda suure keldripõranda jupp-jupi haaval valamise idee

[Algaja_nr.287]

Palun hinnangut ideele:
Mul on suure põrandapinnaga vana maja kelder, kus on savine, ebatasane (ent tihe) muldpõrand.
Mul puuduvad vahendid ja võimalus teha klassikalist täisarmeeringuga monoliitset betoonpõrandat ning samuti ei soovi/ei saa kogu savipinda käsitsi välja kaevata. Vaja oleks lihtsamat/odavamat lahendust

Minu idee on teha põrand osade kaupa, omas tempos, et töö oleks füüsiliselt jõukohane. Mõte oli järgmine:

• - siluda olemasolev savipõrand käsitsi venam-vähem ühtlaseks,
  - katta kogu põrand ehituskilega (PE-kile), et vähendada kapillaarniiskuse mõju,
  - jaotada põrand veekindla vineeri tükkidega madalaks ruudustikuks (nt 8-10 cm kõrgune 1 × 1 m ruudustik),
  - loodida see ruudustik ja,
  - valada betoon ruutude kaupa, kasutades kiudbetooni, et vältida eraldi armatuurvõrgu paigaldamise vajadust,
  - Veekindlast vineerist vaheseinad toimiksid valu ajal rakisena ja jääksid põrandasse sisse

Küsimused foorumlastele:

• - Kas ehituskile + kiudbetoon + minimaalne aluspinna ettevalmistus on sellises olukorras mõistlik “good enough” lahendus?
  - Kas püsivate veekindlast vineerist vaheseinte betooni sisse jätmine on mõistlik või pigem vältida?
  - Milline oleks minimaalne kiudbetooni paksus savisel alusel, kui põrand on vaid käidav?
  - Kas selliselt ruutudeks jaotatuna ja järk-järguliselt valatuna püsib põrand ühtlane ja pragudevaba?

Põrand ei pea kandma suuri koormusi (ainult käidav pind). Keldri suhteline õhuniiskus on umbes 70% (ventileerimine plaanis hiljem paigaldatavate ventklappidega.

Ootan kogemuspõhiseid soovitusi, eriti just vanade majade keldripõrandate puhul.

[Prill]

Kogemussoovitust ei ole jagada, segaseks jääb 1x1x0.1 meeter plaatide armeerimisvajadus, mis koorumus põrandale üldse tuleb..

[ping]

... Minu idee on teha põrand osade kaupa, omas tempos, et töö oleks füüsiliselt jõukohane. ...

100m2 x 0,1m=10m3 betooni = 22 000kg betooni.
Kui segumasinasse panna 50kg materjali, siis see teeb 440 masinatäit segu.
Kui panna ühte ämbrisse 15kg segu ja vedada betoon kahe ämbri kaupa keldrisse, siis tuleb teha 734 käiku.
Kui segu tuleb vedada masinast keskmiselt 25m kaugusele, siis tuleb vedamiseks kõndida maha 36 700m.
Kui keldrisse viib 15 trepiastet, siis tuleb trepil kõndides astuda 22 050 astmele.

Kui lisada juurde saalungite tegemiseks, segu segamiseks ja segu silumiseks kuluv aeg, siis saad ainult ise arvata, et kas selline võimlemine on üldse üksinda tegemiseks jõukohane ja kas selleks ka aega jagub.

Vast on mõistlikum ja füüsiliselt jõukohasem kui tellida pirniga valmissegu ja luristada abilistega betoon londist ühe päevaga maha?

[Urmas]

100m2 x 0,1m=10m3 betooni = 22 000kg betooni.
Kui segumasinasse panna 50kg materjali, siis see teeb 440 masinatäit segu....

Kus kohast sa esimeses postituses lugesid välja põranda pindala, et sellised hirmutavad numbrid? Ise ei suutnud?
Enda kogemus ca 12,5m2 keldripõranda valamisega enam-vähem loodi. Põrand piklik, 2,5x5m ja ühes otsas valu paksus ca 6cm ja eesotsas ca 10cm. Oli garaažis ja poest ostsin juurde mõned 10mm paksusega krohvisiinid ja pikkupidi loodisin põrandale mõlemast seinast ca 10-15cm kaugusele ja keset põrandat ka ühe. Umbes 60 kotti kuivsegu läks. Kui siinid põrandale looditud ja pätsid kivistunud olid, siis valama. Segu kallasin nii meetri jagu ühele poole ja latiga mööda siine siledaks siis samamoodi teine pool. Ei mäleta täpselt, aga üle poole päeva vist küll ei läinud. Segu tegin segutrelliga kaks 20l ämbrit korraga ja vee jaoks märgistatud ämber, et tuleks iga kord enam-vähem sama vee kogus, kuigi sellest mõnede kottide puhul kasu ei olnud. Lihtsalt kotide sisu kaal oli erinev, sest vahest jäi mõni ämbritäis vedelamaks ja mõni paksemaks. Ei armeerinud. Tassimisega oli seotud ainult segukottide keldrisse viimine. Ja kui ma ei oleks viitsunud põrandat ühe päevaga teha, ei oleks olnud ka midagi hullu kui jätkanud millalgi hiljem. Keskmise siini alt valgus kerge kaldega betooni ja järgmisel päeval olnuks see piisavalt ebatasane kivistunud, et värske betoon sinna taha nakkuks või oleks pistnud armatuurvarraste lühikesed jupid värske betooni sisse siini alt.

[RaJy]

Oleneb pindalast ja soovitud paksusest. Antud juhul ise teeksin - koormusi ei ole ja kuna vahed on niikuinii sisse plaanitud ( need saalungid teevad niikuinii praod ehk et nad töötaksid eraldi plaatidena) siis pigem ajaks aluspinna siledaks,geotekstiil, õrn liivakiht lõplikuks silumiseks ja unikivi või sobivas suuruses tänavakivi plaat maha. Plussiks on see, et kui mingi osa peaks mingil põhjusel rohkem vajuma siis võtad üles täidad - silud uuesti ja paned uuesti maha ja - Voilaa: nagu uus!
Muuseas, märja betooni erikaal on 1m3 - 2,4 t. Ei tea kuskohast Ping võttis 2,2 , samuti nagu ei tea põranda suurust ega valatava põranda paksust ja trepiastmete arvu.

[ping]

100m2 x 0,1m=10m3 betooni = 22 000kg betooni.
Kui segumasinasse panna 50kg materjali, siis see teeb 440 masinatäit segu....

Kus kohast sa esimeses postituses lugesid välja põranda pindala, et sellised hirmutavad numbrid? Ise ei suutnud? ...

Selgeltnägija võimed?
See on lihtsalt tavaline töö planeerimise näidisarvutuse plaan, kuhu igaüks saab omale sobivad numbrid panna ja arvutada, et kui palju kulud muutuvad mahtude muutudes.

Näiteks kui 60 kotti toob rendihaagisega kahe korraga poest ära, aga 600 koti toomist peab juba paremini planeerima, sest siis võib ka allahindlus kogusest sõltuvalt muutuda.