Katlamaja soojustamine

[Martinr]

Tere

Võibolla natuke pseudoprobleem aga ehk viitsib keegi siiski midagi arvata. Kui oluline on katlamaja soojustus?

Soovin kõrvalhoonesse ehitada katlamaja, hoone on vana 60cm paksuste savimüüridega endine laut/tall. Käepärast on ka nõukaaegset tuhaplokki. Kas sellest plokist laotud seintega katlamaja vajaks ka mingit lisasoojustust seina? Heameelega paneks kivid püsti, ehk siis sein tuleks 20 cm. Ruum ise tuleks umbes 12m2, põranda alla paneks 10 cm peno. Lakke saaks talade vahele panna u 25cm villa. Põhimõtteliselt saaks ka rohkem kui lage allapoole tuua aga siis rohkem tööd ja madalam ruum.

Ehk siis, kas u 12m2 katlamaja (haluküte) puhul oleks selline konstrui (20 cm tuhaplokki seinas, 10 cm peno põrandas, ja 25cm villa laes piisav? Ja see katlamaja asuks siis ise omakorda selles saviseintega hoones. Või läheb sealt ikka niipalju soojust kaduma, et annab ka kütmise tulemuslikuse osas tunda?

Akupaak ja torud siis ikka isoleeritud.

Katlamaja seina ei tahaks eriti paksemaks ajada (tuhaplokk näiteks lapiti+soojustus) kuna sooviks katlamajast üle jäävat ruumi võimalikult maksimaalselt töökojana kasutada.

Ja kui juba, siis ka selline küsimus, mis ma tuleohutuse asjus lakke peaks panema? Kahekordne kips? Kas kogu lae ulatuses, või ainult katla kohal?

Ette tänades
Martin

[Prill]

Ei tea vastust aga arvan, et ei vajaks lisasoojustust. Katlaruumi soojustamise teoreetiline mõte tuleneks ehk juhustest kui külmal perioodil mingil põhjusel katelt ei köeta, ja külm pääseb katlale ja vett täis torudele ligi.
Selline rohkem kontrollimatu hädaolukorra stsenaarium, kus nt pead lahkuma ja ei saa naasta, a'la riik meelitab kuskile "infopäevale", pistab püssi näppu ja rindele, või ajutiselt evakueerud aga osutub pikemaks.
Kontrollitud juhul saaks katla ja veesüsteemid kahjude vältimiseks tühjaks lasta.

On veel variante aga need lisakulu.

[Kalvis]

Ikka on vaja - torud ära ei külmuks ja katlamaja seintest läheb soe samamoodi välja. Võib õhem olla kui piirdud +10 kraadiga.

[Maaks]

Kui torud/ seadmed isoleeritud, siis tundub täiesti piisav konstruktsioon olema.
Katla põlemisõhuga lahkub ruumist ma pakun kordades suurem soojushulk kui et jõuaks läbi seinte minna @Kalvis

[Martinr]

Tänud, kes seni vastanud.

Täpsustan veidi küsimiust. Minu ettekujutuses oleks hea variant kui sellise keskmise talvega ehk nii 0 ja -10 vahel saaks ülepäeva kütmisega hakkama. Et kas sellise eesmärgi puhul akupaak selles 20 cm tuhaplokist seinaga ruumis kestaks ära?

Ma saan aru, et on veel rida tegureid asja juures (maja suurus, soojustus jne, jne) aga nii väga laias laastus? Ehk on kellegil mingi päriseluline kokkupuude sarnase asjaga olnud.

See kivide ritta tõstmine ikka jupp tegemist ja päris tühja tööd nagu ka teha ei tahaks. Kuna katlamaja tuleks olemasoleva hoone sisenurka siis hiljem kahte seina mis jäävad vastu olemasolevaid saviseinu enam soojustada ei saaks ning sissepoole paksemaks laduda oleks ka jabur.


Kas lappiti kive ladudes see lisa 10 cm kivipaksust muudaks midagi sisuliselt?
Kas 20 cm kivi + 10 cm villa oleks kindla peale minek? 30cm kivi + 10cm villa?
Või pigem tegeleda laega ja eeldada, et seinapaksus eriti ei mõjutagi?

Ma selle nõuka tuhaploki kohta eriti mingit sisulist infot ei leidnud, et kuidas soojajuhtivus võrreldes fibo, aerociga. Ja samas ega ma selle u teadmisega ise eriti midagi peale ka ei oskaks hakata just selles kontekstis, et kuidas see suhestub akupaagi soojussalvestuse kestvusega.

Ja kas kips katlamaja laes on hea lahendus? Või on muid variante?

Tervitades
Martin

[Vko]

Minu ettekujutuses oleks hea variant kui sellise keskmise talvega ehk nii 0 ja -10 vahel saaks ülepäeva kütmisega hakkama. Et kas sellise eesmärgi puhul akupaak selles 20 cm tuhaplokist seinaga ruumis kestaks ära?

Ma saan aru, et on veel rida tegureid asja juures (maja suurus, soojustus jne, jne) aga nii väga laias laastus? Ehk on kellegil mingi päriseluline kokkupuude sarnase asjaga olnud.

Maja suurus (köetava pinna m2) ja soojustus on asja juures A ja O, antud juhul ka akupaagi suurus, ilma selle infota pole mõtet mitte midagi rääkida. Umbes nagu küsimus "kui palju mul kuus autokütust kulub kui sõidan iga päev tööle ja tagasi?" ja seejuures ei maini kui palju kilomeetreid tööle on ning millise mootoriga auto on. Kas radiaatorid või põrandaküte- sellest sõltub millises temperatuurivahemikus akupaak peaks töötama, näiteks 30 C vesi kütab põrandakütte korral veel kenasti, radiaatoreid aga eriti mitte.

[Kalvis]

Minu ettekujutuses oleks hea variant kui sellise keskmise talvega ehk nii 0 ja -10 vahel saaks ülepäeva kütmisega hakkama. Et kas sellise eesmärgi puhul akupaak selles 20 cm tuhaplokist seinaga ruumis kestaks ära?

See kivide ritta tõstmine ikka jupp tegemist ja päris tühja tööd nagu ka teha ei tahaks. Kuna katlamaja tuleks olemasoleva hoone sisenurka siis hiljem kahte seina mis jäävad vastu olemasolevaid saviseinu enam soojustada ei saaks ning sissepoole paksemaks laduda oleks ka jabur.

Ma selle nõuka tuhaploki kohta eriti mingit sisulist infot ei leidnud, et kuidas soojajuhtivus võrreldes fibo, aerociga.

Ja kas kips katlamaja laes on hea lahendus? Või on muid variante?

Tervitades
Martin

akupaagi maht arvutatakse põhikooli valemiga, kuid kahjuks on maja soojapidavus vaja arvutada (aknad, uksed, seinad jne kõik loeb). Keskmiselt soojustatud majas saab tonnise mahuga kuni 24 h hakkama, teoorias kui lubad temperatuuri langemist +5 kraadile ka ülepäeva. Klassikalises küttelahenduses käsikütmisel inimene elab majas ja saab kütta iga päev. Kui ei olda või iga päev ei saa, pead automaatkütet vaatama pellet ju sobib või soojuspump lisaks. automaatküttel pole tonnist akupaaki vaja.

Maja soojustatakse väljast ja ka olemasolevate majade soojapidaust saab parandada. N:lisad karkassi väljapoole villaga või kleebid vahtplasti seinale ja krohvid. Kui maja laiendad siis tasub need tööd koos teha - saab kenama lõpptulemuse.

Narva ploki soojusjuhtivus on sama mis silbet, fibo jne. aerokist on poole viletsam.
Kips miks mitte laes.

[Martinr]

Tere

Lisan siis infoks, et majas põrandakütte all 100m2 ja lisaks teisel korruse redikatega 45m2.
Majal 17cm palkseina, seespool lubikrohv, väljas 10-15 cm tselluvilla+25mm tuuletõkkeplaat. Laepeal 40-50 cm tselluvilla.
Aknad ühekordne pakett seespoo + tavaklaas väljaspool. Aknapinda kokku u 15m2.

Akupaak 2t, Molle katel 40kw. Katlamajast majja läheb eelisoleeritud toru, õuesolev trassi pikkus u 10m.

Senimaani elu toiminud ahju/pliidi pealt ja toatemperatuuri osas ülemäära nõudlikud ei ole, kuskil 17c teisel päeval peale kütmist oleks ka täitsa ok.

Kas selle info pealt tuleb välja kas on tuntavat vahet kui panna tuhaplokk katlamajas püsti või lapiti? Soojustusega või ilma?

Selge, et ma küsin natuke sellist poolkõva asja aga ehk oskab keegi kogemuse pealt öelda kas nö suurusjärgud on õiged või ei tasuks selle tuhaplokiga üldse jebida ja et sealt ei tule toimivat asja. Mul lihtsalt selline ettekujutus tekkinud, et siin foorumis on hulga inimesi kes on päriseluds üksjagu torusid ja kivisid näinud, ise ka neid kokku ladunud ja eripidist kogemust saanud.

Tervitades
Martin

[Kalvis]

Tegu on keskmiselt soojustatud majaga. akupaak, katlasõlm kütab katlamaja ära ka sinu küsitud juhtumil. ei lisa soojustust - lahtised torud katlamajas kütavad ruumi vabalt 40 kraadini. ainus kadu on soojakadu läbi katlaruumi seinte. Kui väljast soojustada ei taha, kleebi 50 mm sissepoole EPSi ja krohvi ära. Nüüd on katlaruum piisavalt soe. Kord päevas kütmisest piisab sellisele majale ühest küttekorrast päevas. Kevad sügis lausa kord 3 päeva takka. Keskküttega ongi nii, et temp on kogu aeg 21 kraadi kuniks akupaagis sooja jätkub.