Sinu nn. arutluses on üks suur tühi (ütleks et mõistatuslik) koht, mille kohta juba küsisin:kunn24 kirjutas: 08 Sept 2025, 15:39 Ma oma arutluskäigud panin ja väidan veel kord, kui rikkis, vett pingestav boiler võib pidevalt olla võrgus, siis see lahendus on veemõõtja vahetaja jaoks ohtlikum. Rohkem ei näe mõtet seda juttu jätkata.
See vastus ütleb, et panid oma nn. arutlusega bambusessekunn24 kirjutas: 08 Sept 2025, 15:51 Su mõistatuslik koht on kabinetis jalga kõigutades põhjendatud, kuid pinge all oleva kostaga boiler ei tohi ka võrgus olla. Aga nüüd aitab küll jahust. Nagu ütlesin, TN juhistikul on palju muid ohte ja me ei arutlenud siin teemas 1. liigi paigaldise üle.
Loodetavasti saad aru, et "peab" ja "päris elus alati nii ei ole" vahel on erinevus.kunn24 kirjutas: 08 Sept 2025, 16:11 Bambusesse panin siis, kui sa ametlikult kinnitad, et selline boiler võib võrgus olla ja sa saadad sinna veemõõtjat vahetama asjaoludest ette hoiatamata töömehe ja isiklikult garanteerid ta heaolu.
Sinu selles teemas kõige suurem bambus (Sinu enda väide!!) on ikka vastuse ootel:kunn24 kirjutas: 08 Sept 2025, 16:11 Bambusesse panin siis, kui sa ametlikult kinnitad, et selline boiler võib võrgus olla ja sa saadad sinna veemõõtjat vahetama asjaoludest ette hoiatamata töömehe ja isiklikult garanteerid ta heaolu.
Paluks kirjeldust, kuidas paigaldajal pingestatud veeni õnnestub jõuda, kui veemõõtja konsool on maandatud?kunn24 kirjutas: 08 Sept 2025, 14:22 Aga tulles teemaossa, siis kui juhid pinge all oleva vee maandatud veemõõtja konsooli ja tuleb tehnik ning haarab käega maandatud konsoolist ja teine on kontaktis pingestatud veega- siis kas sina vastutad isiklikult tagajärje eest? Ehk sinu eelduste järgi, mida sa vapralt soovitad, on see kõige ohtlikum lahendus üldse. Järgmine oleks maandamata konsool ja pinge all sisenev vesi.
Sellisest terminist, nagu "vett pingestav boiler" kuulen ma küll esmakordselt. TN juhistikus ei saa ju "vett pingestav boiler" olla pidevalt võrgus, vee pingestamiseks peab olema boileril kereühendus, aga see võrdub teatavasti ühefaasilise lühisega ja kaitse rakendub.
juhtmepunt kirjutas: 05 Sept 2025, 14:14Eeldused:kunn24 kirjutas: 30 Aug 2025, 14:05
3. Sul on osaliselt õigus (LPÜ-d võib kruttida ka PÜ-ga ühendatud seadme külge või nende vahele), kuid kuidagi vastasin Madise tekitatud poleemikale, sest kuskilt ta tõmbas välja, et veemõõtjate vahetajate elu olevat ülimalt riskantne. Tsiteerin: "Veemõõtjat vahetav tehnik ei pea saama sirakat seetõttu, et kliendi boiler lekib voolu korpusesse."
Seda saab ta vaid olla juhul, kui kaitsejuht on boileril lahti (sisuliselt 0-klassi tarbija). Sa võid ju siia lisada oma nägemuse, kuidas konsooli maandamine seda lahendab eeldusel, et väljast külge tuleb isoleeritud toru. Konsooli koos veemõõtjaga võib lugeda selle toru jätkuosaks.
1. Kaitsejuht on boileril lahti või ühendamata jäetud
2. Boileri küttekeha on rikke tõttu pingestanud boileri metallkesta
3. Boileri ja veemõõtja konsooli vahel on plasttoru, nt DN20, pikkusega näiteks 1m
4. Konsoolist kusagile maja trassi suunduv veetoru on isoleeritud st plastist, torulõigu kaugus kuni metallist ja potentsiaaliühtlustusega ühendatud torustikulõiguni on 10 m ja enam
5. Isoleeritud (plastist) torustikus kasutusel olevad sulgekraanid on metallist korpusega
6. Vee-ettevõtjalt laekuva joogivee erijuhtivus on ca 500mikroS/cm
7. Veemõõtjat vahetav torumees puutub ühe palja käega veemõõtjat ja/või konsooli, teise käega aga toetab mingi tegelikult maandatud metalltarindi või toru vastu.
8. Veemõõtja konsool on potentsiaaliühtlustusega ühendamata.
Tulemus:
1. Torumees saab korraliku siraka, surma siiski ei saa
2. Saadava siraka voolutugevus on ca 4mA, mis on väga valus ja kindlasti korralikult ehmatav. Piisav, et torumees vandesõnade saatel uttu tõmbaks.
Kui konsool oleks olnud maandatud, jäänuks torumehele siraka näol ehmatusüllatus ära. Vastus: konsooli maandamine lahendab.
Demagoogia meistriklasskunn24 kirjutas: 08 Sept 2025, 16:30 Ma küsisin, kas kirjutad sellisele paigaldise lubatavusele alla, vastus 0. Sa ei taha nagu aru saada, et sa eeldad täiesti lubamatu paigaldise tööd, kuigi ma tõin sulle mustvalgelt reeglid, kuidas peab asi olema tehtud (rikkega asi kohe lahutatud, madalpingepaigaldise tegemise A ja O), lased pinge mööda torusid rahulikult laiali ja siis hakkad väitma, et maandatud veemõõtja või su eespool näiteks toodud hülsikesed lahendavad kõik ohud mis sellest jamast võib olla. No tere talv ja siis muudkui plõksid oma lollusi ja ei saa pidama? !
Lühidalt, naabruses võib ka olla ventiile, veemõõtjat vahetades ventiil võib lekkida jne.
Ma arvan, et ega me kindlat vastust arvamisega teada ei saa. Värvkatet üldiselt isolatsiooniks (el. ohutuse kontekstis) ei loeta, mis aga ei tähenda, et ta antud küsimuse kontekstis sellisena siiski toimida ei võiks.A23 kirjutas: 09 Sept 2025, 08:22 Puht huvist, kas teoreetiliselt on võimalik, tingimustel, et el boileri korpus on maandatud, aga kütteelemendi rikke tõttu vesi sattunud pinge alla. Kas boileri sisemus võib olla nii täiuslikult isoleeritud, et boileris olev pinge all vesi kusagilt maandusega ühendust ei saa? Kere ok, email vms on isolaator, aga kas see võib olla nii katkematult teostatud, et ka torude ühenduste jm väljaviikude kaudu maandusega galvaaniline kontakt puudub?
Ehk siis 4mA on selline tervistav surin, millele üks õige (bambuses) mees tähelepanu ei pööra!? Ja nüüd siis alles avastasid, et RVK sellise voolu väärtuse juures ei toimi?kunn24 kirjutas: 09 Sept 2025, 10:30 Vaatasin vee erijuhtivuse asja üle, 1 m dn20 toru sellisel juhtivusel (500mikroS/cm) oleks kuskil 64 kOhm. Kuna hr Juhe oli nii tubli ja arvutas ka mingi lekkevoolu välja (4 mA), siis võib hakata postuleerima, et veeboilerit pole mõtet kaitsejuhiga ühendada, 1 m plasttoru tagab ohutuse (palun seda tõsiselt mitte võtta). Küülalise püstitatud väide, et selline boiler lahutataks automaatselt- ei pea ka muidugi paika. 4 mA lekke- /rikkevoolu ei lahuta kumbki meil kasutatav kaitseaparaat. Ettevaatlik tuleb olla sooja vee osas, sest vee juhtivus soojenedes paraneb (ca 2 % /K). Samas arvutusnäitena veeboiler ühendatud plasttorudega oli hea.
Üldiselt loetakse inimesele ohutuks 10…20 mA
voolu. Suurem vool kutsub esile lihaste krampe,
hingamishäireid ja halvemal juhul ka südamelihaste
värelemise ehk fibrillatsiooni, mille tagajärjel võib
lakata vereringe ning aju verevarustus. Kui aju ei
saa umbes 5 minutit verd, võib järgneda surm.
Ohtlikkus sõltub voolu suurusest ja kestusest. Kõige
ohtlikumaks peetakse voolu läbi parema käe ja
vasaku jala, sest see läbib südame piirkonda.
Sry, ma ei saa ironiseerimata jätta. Sellist olukorda nagu maandamata boiler ei saa ju Eestimaal ometi olemas olla, ennekuulmatu? Kohe üldse ei saa juhtuda, kuna kõik kodused elektrikuliibinid on paigaldisenõuded endale selgeks teinud ja täidavad neid nõudeid 110%-liselt, tõmbavad oma nõuka aja renoveerimata elektrisüsteemiga kortermaja viiendal korrusel olevale boilerile kasvõi maandustraadi aknast õue murumulda. Veelkord, see oli iroonia kunn24 reaalsusest irdumise suunal.A23 kirjutas: 09 Sept 2025, 10:49 Omal on olnud kogemus, et dušši all olles "tuvastatakse" kõik värsked nahakahjustused, tunne umbes nagu nõelaga torgiks. Huvitav, mitu mA selleks vaja on? (Terve nahaga kohtades miskit erilist tunda polnud) Torud olid küll vasktorud ja boiler tõenäoliselt maandamata.
Mina ka mitte. Mis nüüd saab, kas kõik boilerid Eestimaal on nüüd maandatud?
Ja siit läheb klassikaline kunn24 stiilis demagoogia lahti, mis kasutab teisele sõnade suhu panemise ja teema mujale viimise metoodikat.
Ei võigi. Aga miks sa mulle seda osundad? EVS-ist hoolimata ikka ei eksisteeri Eestimaal boilereid, mis on kaitsejuhiga ühendamata jäetud? Ignoreerid reaalsust jätkuvalt.kunn24 kirjutas: 09 Sept 2025, 11:54 Kuid eespool sa näitasid, et said hoolega aru 0-klassi seadmetest, vaata nüüd hoolega EVS-i või kuhu iganes, kas neid võib kasutada paigaldiste juures inimese haardeulatuses, mis on maandatud.
Kui Sa oma fantaasial lennata lased, miks Sa minu suunal oma fantaasiaid osundad?kunn24 kirjutas: 09 Sept 2025, 11:54 Jutust kumasid veel lisaks läbi nagu oleksid ahtad juhtivad paigad.
Mina ei väida võimatust, paned jälle sõnu suhu. Veettevõtja soovib oma töötajate turvalisust sõltumata korteri muu elektripaigaldise või ka naaberkorteri elektripaigaldise korrasolekust.kunn24 kirjutas: 09 Sept 2025, 11:54 Sa oled muidugi selline kummaline ufoloog, et väidad selliste boilerite maandamise võimatust ja samas veemõõtja maandamise võimalikkust. Nagu oleks bipolaarne häire.
Ka siin paned iseendale diagnoosi. Kord peab veearvestit vahetav NB! torumees (mitte elektrik) kandma enesekaitseks isoleerkindaid ja kasutama indikaatorit, siis aga jälle on voolud niivõrd väikesed et ei kõssugi. Samas sõdid kümne küünega ja omaenese meetodite tagajärjel korduvalt bambusesse pannes sellise imelihtsa turvavöö nagu veearvesti potentsiaaliühtlustus vastu. Ütleks, et võitluses tuuleveskitega (antud kaasuses PÜ-ga) meeldib Sulle iseendale auku kaevata. Olen seda ka varem imestanud, et kas kohe meeldib haiget saada või mis see diagnoos on.
Walter2 kirjutas: 09 Sept 2025, 12:40 Kuulge kolige PS üle ja kakelge seal - see siin on kergelt öeldes juba natuke piinlik..
Aga ei muud, kui et avalikult üritatakse lolliks teha, siis tuleb ennast ka avalikult kaitsta ja peale lendajale peeglit näidata.Minu väide on, et kui boileril on kaitsejuht ühendatud, siis kereühenduse korral (õigesti valitud) liinikaitse rakendub hetkeliselt. Mis siin paika ei pea?kunn24 kirjutas: 09 Sept 2025, 10:30püstitatud väide, et selline boiler lahutataks automaatselt- ei pea ka muidugi paika
