Vana plaatvundamendi kohendamine

SuvitajaX
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 4
Liitunud: 08 Jaan 2025, 22:20
On tänanud: 13 korda

Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas SuvitajaX »

Soovin nõuka-aegse 5x6m kuuri betoonist plaatvundamendile püstitada 4x5m pooleteisekordse suvemaja. Betoon on heas seisukorras aga kergelt kumer, keskelt ca 3cm kõrgem kui äärtest. Kuna suvemaja raam ja laagid saaavd betoonile toetuma, on seda liiga palju. Hetkel olen kaalunud
1) paarisentimeetrise betoonist tasanduskihi peale valamist
2) prusside ja laakide toetamist plastmassist vaheliistude või -klotsidega, et raam tervikuna loodis oleks

Kas on veel mingeid võimalusi ning kas kellelgi on sarnase probleemi lahendamise kogemusi mida jagada soovib?
Ette tänades
Armin
T25
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1054
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 16 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Ma kardan, et see ei ole väga hea mõte. Puitkarkass tahab tuulutust, õhk peab alt läbi käima.
A23
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 991
Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
On tänanud: 18 korda
On tänatud: 32 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas A23 »

Ma soovitaks kõigepealt välja mõelda, kuhu vesi läheb, nt lume sulamisest ja vihmast.
tabarabarap
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1310
Liitunud: 27 Mai 2019, 23:02
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 54 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas tabarabarap »

T25 kirjutas: 10 Jaan 2025, 08:38 Ma kardan, et see ei ole väga hea mõte. Puitkarkass tahab tuulutust, õhk peab alt läbi käima.
Ma kardan, et sul ei ole mõistusega kõik korras. Kuidas kõik puitehitised meil vundamendile toetuvad , kõik ripuvad õhus ja tuulduvad või on lihtsalt hüdroisolatsiooni lint vahel? Kogu Eesti on üks väike puust linn ...
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11108
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 307 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Kõik sõltub kui kõrgel on betoonplaat maapinnast. Oli hea vihje - kui kõrgemal ja vesi voolab ära siis on ideel jumet. Kui on madalamal siis teeksin vähemat 20 cm (max 30 cm) fiboringi (võib ka L kujulis vahtplast, samuti betoonist valada jne). sisse min 10, tõenäoliselt 15 cm vahtplasti ja sellele 5 (-10 cm) betooni põrandaküttega. Seinteks võid nüüd panna puitkarkassi villaga kuid kindlasti fibo/betooni kokkupuutekohta hüdrotõke (tõrvapapp ja muud variandid)
Põranda plaadid või paned parketi, maitseasi.
Kui betoonplaat on maapinnast piisavalt kõrgel, võid otse seinad panna ja sama põrandaga kuid see jääks külm. Seega paneksin igal juhul 10 cm vahtplasti + 5 cm betooni armatuuiga - soojem põrand on vaeva väärt. See lahendab ka maapinnalt tuleva vee ohu.
T25
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1054
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 16 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

tabarabarap kirjutas: 10 Jaan 2025, 10:31
T25 kirjutas: 10 Jaan 2025, 08:38 Ma kardan, et see ei ole väga hea mõte. Puitkarkass tahab tuulutust, õhk peab alt läbi käima.
Ma kardan, et sul ei ole mõistusega kõik korras. Kuidas kõik puitehitised meil vundamendile toetuvad , kõik ripuvad õhus ja tuulduvad või on lihtsalt hüdroisolatsiooni lint vahel? Kogu Eesti on üks väike puust linn ...
Loe teema algatus uuesti läbi. Plaanis on laagid. Laagide all peab olema tuulutus. Muud midagi.
T25
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1054
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 16 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

https://www.mycology.ee/wp-content/uplo ... hjused.pdf

Tsitaat:
Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid.
Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub
betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu
korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks.
tabarabarap
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1310
Liitunud: 27 Mai 2019, 23:02
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 54 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas tabarabarap »

T25 kirjutas: 10 Jaan 2025, 11:56
Loe teema algatus uuesti läbi. Plaanis on laagid. Laagide all peab olema tuulutus. Muud midagi.
Ei pea seal olema tuulutus
T25
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1054
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 16 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

tabarabarap kirjutas: 13 Jaan 2025, 01:14
T25 kirjutas: 10 Jaan 2025, 11:56
Loe teema algatus uuesti läbi. Plaanis on laagid. Laagide all peab olema tuulutus. Muud midagi.
Ei pea seal olema tuulutus
Ei pea, aga siis mingi aja( suht lühikese) pärast on laagid ja põrand mäda. Muud midagi.
netmaster
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 224
Liitunud: 07 Dets 2013, 11:36
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas netmaster »

Ei pea, aga siis mingi aja( suht lühikese) pärast on laagid ja põrand mäda. Muud midagi.
nagu siin juba eelnevalt mainiti, sõltub see asjaoludest. Kui betoonplaat on maapinnast meetri kõrgusel, vahed täidetud kergkruusaga ja põrandaks on hõre laudis, pole sinna mingit tuulutust vaja. Kui plaat on maapinnaga tasa, siis on tuulutuse puudumine kõige väiksem mure.
Urmas
autodidakt
Postitusi: 11781
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 361 korda
On tänatud: 416 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

netmaster kirjutas: 14 Jaan 2025, 10:03 Kui betoonplaat on maapinnast meetri kõrgusel, vahed täidetud kergkruusaga ja põrandaks on hõre laudis, pole sinna mingit tuulutust vaja.
Kas sa oled juhtunud nägema kuuri, mille betoonplaat on maapinnast 1m kõrgusel? Mina ei ole, aga huvitav oleks vaadata. Vaata teema esimest postitust. ;)
NB! Ei võta materiaalset vastutust oma kommentaarides soovitatu kasutamise eest! ;)
netmaster
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 224
Liitunud: 07 Dets 2013, 11:36
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas netmaster »

Kas sa oled juhtunud nägema kuuri, mille betoonplaat on maapinnast 1m kõrgusel?
Kuigi see 1m oli minupoolne liialdus, siis midagi võimatut selles ju pole. Miks ei võiks kuur olla vesisel pinnasel näiteks mätta otsas, vms. Point on selles, et kui plaat on täiesti kuivas kohas, pole seal tuulutada midagi.
Urmas
autodidakt
Postitusi: 11781
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 361 korda
On tänatud: 416 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

netmaster kirjutas: 14 Jaan 2025, 16:35 Kuigi see 1m oli minupoolne liialdus, siis midagi võimatut selles ju pole. Miks ei võiks kuur olla vesisel pinnasel näiteks mätta otsas, vms.
Las see 1m olla. ;) Huvi pärast kiikasin pilte, et kuidas vesisesse kohta on ehitatud maju ja kuure näiteks Soomaal. Isegi vanal ajal sinna ehitatud puukuuris käidi puude järel kanuuga(haabjaga). Vanarahvas olevat ikka tark olnud, kuid sealkandi ehitajad tarkusega just küll ei hiilga. Või olid ehitajad Setomaa kõrgustikelt, kelledel kodukandis Soomaa probleemidest ei olnud õrna aimuga. Vähemalt minu arvates. Noh, aga ega tol ajal ei olnud kiiret infovahetuse netti kah nagu tänapäeval kui Ruhnus Õlepõllu Ruudi peeretas, siis 4 minuti pärast Mäekülje Mati Setomaal tundis feissbuukis muret ruhnlase seedeprobleemide pärast ja saatis muresõnumi Kliimaministeeriumi infotelefonile, et Õlepõllu Ruudi saastab õhku ja talle tuleks metaanimaks peale panna. ;)
NB! Ei võta materiaalset vastutust oma kommentaarides soovitatu kasutamise eest! ;)
SuvitajaX
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 4
Liitunud: 08 Jaan 2025, 22:20
On tänanud: 13 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas SuvitajaX »

Suur tänu kommentaaride ja nõuannete eest. Natuke lisateavet.
1) Vundament on kuivas kohas, ca 10 cm ümbritsevast maapinnast, lihtsalt veidi tuulisevõitu ehk vahetevahel ;-)
2) Betoonplaadile toetuva alusraami ventilatsioon tundub kõige rohkem mõtteainet andvat.
3) Laagid ulatuvad ühest seinast teise ning nende vahele on plaanis panna soojustuseks XPS plaat. 7cm plaat täidaks kogu ruumi, 5cm plaat võimaldab betooni kohale jätta 2cm õhuriba. Põhimõtteliselt oleks võimalik alusraami sisse iga laagivahe kohta mõned ventilatsiooniaugud puurida, et õhuvahetust soodustada aga ma ei tea, et keegi seda teinud oleks.
Kõike head, Armin
tabarabarap
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1310
Liitunud: 27 Mai 2019, 23:02
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 54 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas tabarabarap »

SuvitajaX kirjutas: 19 Jaan 2025, 17:15 Suur tänu kommentaaride ja nõuannete eest. Natuke lisateavet.
1) Vundament on kuivas kohas, ca 10 cm ümbritsevast maapinnast, lihtsalt veidi tuulisevõitu ehk vahetevahel ;-)
2) Betoonplaadile toetuva alusraami ventilatsioon tundub kõige rohkem mõtteainet andvat.
3) Laagid ulatuvad ühest seinast teise ning nende vahele on plaanis panna soojustuseks XPS plaat. 7cm plaat täidaks kogu ruumi, 5cm plaat võimaldab betooni kohale jätta 2cm õhuriba. Põhimõtteliselt oleks võimalik alusraami sisse iga laagivahe kohta mõned ventilatsiooniaugud puurida, et õhuvahetust soodustada aga ma ei tea, et keegi seda teinud oleks.
Kõike head, Armin
milleks sinna laagid? hüdroisolatsiooni materjaliga kogu suvemaja alune, kui soojustus laagide vahele veel läheb (st seespoolt soojustamine)
Urmas
autodidakt
Postitusi: 11781
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 361 korda
On tänatud: 416 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

Aga mis või kes takistab mööda perimeetrit laduda 20cm kõrgune rida näiteks fibost ja kogu 0 tasapinda. Ploki sisse kannatab enne paigaldust(mugavavam kui pärast) puurida 50mm tuulutusaugud, milledele kevadel lükkad ette võrguga punnid ja talveks täiesti suletud punnid. Sees saad laagide alla panna toed ja ei jää ka senine keskelt kõrgem segama. Ja natuke rohkemat lund ka ei tekita enam nii suuri probleeme.
Lihtsalt üks järjekordne uitmõte. ;)
NB! Ei võta materiaalset vastutust oma kommentaarides soovitatu kasutamise eest! ;)
SuvitajaX
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 4
Liitunud: 08 Jaan 2025, 22:20
On tänanud: 13 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas SuvitajaX »

tabarabarap kirjutas: 19 Jaan 2025, 18:20
SuvitajaX kirjutas: 19 Jaan 2025, 17:15 Suur tänu kommentaaride ja nõuannete eest. Natuke lisateavet.
1) Vundament on kuivas kohas, ca 10 cm ümbritsevast maapinnast, lihtsalt veidi tuulisevõitu ehk vahetevahel ;-)
2) Betoonplaadile toetuva alusraami ventilatsioon tundub kõige rohkem mõtteainet andvat.
3) Laagid ulatuvad ühest seinast teise ning nende vahele on plaanis panna soojustuseks XPS plaat. 7cm plaat täidaks kogu ruumi, 5cm plaat võimaldab betooni kohale jätta 2cm õhuriba. Põhimõtteliselt oleks võimalik alusraami sisse iga laagivahe kohta mõned ventilatsiooniaugud puurida, et õhuvahetust soodustada aga ma ei tea, et keegi seda teinud oleks.
Kõike head, Armin
milleks sinna laagid? hüdroisolatsiooni materjaliga kogu suvemaja alune, kui soojustus laagide vahele veel läheb (st seespoolt soojustamine)
Laagid tulevad koos suvemaja komplektiga.Paar vaheseina toetuvad ka neile. Tootja soovitab maakruvidel vundamenti aga betoonist plaatvundament on juba olemas. Tundub otstarbekam seda lihtsalt nii palju kohendada kui vaja-põhiliselt tasapinda viia. Hektel kohati 3cm ulatuses õnarusi.
SuvitajaX
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 4
Liitunud: 08 Jaan 2025, 22:20
On tänanud: 13 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas SuvitajaX »

Urmas kirjutas: 19 Jaan 2025, 18:41 Aga mis või kes takistab mööda perimeetrit laduda 20cm kõrgune rida näiteks fibost ja kogu 0 tasapinda. Ploki sisse kannatab enne paigaldust(mugavavam kui pärast) puurida 50mm tuulutusaugud, milledele kevadel lükkad ette võrguga punnid ja talveks täiesti suletud punnid. Sees saad laagide alla panna toed ja ei jää ka senine keskelt kõrgem segama. Ja natuke rohkemat lund ka ei tekita enam nii suuri probleeme.
Lihtsalt üks järjekordne uitmõte. ;)
Asjalik soovitus, suur tänu :)
vuuk
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2113
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 60 korda
On tänatud: 113 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Urmas kirjutas: 19 Jaan 2025, 18:41 ...
50mm tuulutusaugud ....
Alttuulduvate põrandate puhul tuulutusavade suurus ja kogus, vahekaugused - neid ka tegelikult määratakse arvutuslikult - kui päris tahta, et tuulutus oleks küllaldane.
Urmas kirjutas: 19 Jaan 2025, 18:41 ... milledele kevadel lükkad ette võrguga punnid ja talveks täiesti suletud punnid. ....
Nii jah, tüüpiliselt arvatakse, et on õige.
Aga kui süüvida teooriasse, siis tuleks toimida vastupidiselt.
Selles osas leiab põhjalikku infot näiteks Tiit Masso raamatust "Ehitusfüüsika ABC".
Asi selles, et sooja ilmaga on aururõhk üldjuhul õuest läbi tuulutusaukude jahedasse keskkonda põranda alla.
Ja talvel külmaga vastupidi, aururõhk põranda alt õue.
Kuigi jah, külmaga esineb läbi avade põranda aluse külmumise oht.
Teoreetiliselt, isegi kui õues on õhuniiskust 100%, aga jahedam temperatuur ja põranda all on õhuniiskust vähem, kuid soojem, ikkagi liigub niiskus õue suunas, mitte vastupidi.
Tegin oma kodukale selle teemalise õhu niiskusekalkulaatori:
https://vuuk.ee/kalkulaator_niiskus2.php
Selle "näppimise" abil peaks saama asjast sotti.
Jah, võib tunduda ebaloogiline see niiskuskäitumine, aga nii on.
Ja seda teooriat eirates võib teha oma kinnisvarale karuteene.
Urmas
autodidakt
Postitusi: 11781
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 361 korda
On tänatud: 416 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

vuuk kirjutas: 20 Jaan 2025, 09:56 Asi selles, et sooja ilmaga on aururõhk üldjuhul õuest läbi tuulutusaukude jahedasse keskkonda põranda alla.
Ja talvel külmaga vastupidi, aururõhk põranda alt õue.
Kuigi jah, külmaga esineb läbi avade põranda aluse külmumise oht.
Ei vaidle vastu selle teooriale. Oma kirjeldatu oli kui üpris palju nähtu. Kas vanarahvas oli siis loll omal ajal ja ei teadnud niiskuse liikumisest mitte essugi? :scratch:
NB! Ei võta materiaalset vastutust oma kommentaarides soovitatu kasutamise eest! ;)
vuuk
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2113
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 60 korda
On tänatud: 113 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Küllap "lolle" ja "tarku" on olnud igal ajal ja on edaspidigi.
Samas, mina ei üldista. Igal inimesel on omad tarkused ja ka miski, mida ei tea. Kõiketeadjaid ei ole olemas.

Inimeste teadmised ajas täienevad, teadused arenevad.

Siin foorumis oli mäletatavasti mitte kaua aega tagasi teema, kus ise kirjutasid, kuidas suvel keldris pappkastid kokku vajuvad, kuna kelder suvel niiskub.
Ehk mäletad?
Tavapäraselt ei osata seostada suvel keldrite niiskumist sellega, et niiskus tuleb õuest õhuniiskusest. Õues näiteks suhtelist niiskust 50%, keldris 100%. Avad akna, peaks nagu ju kuivama...
Inimene tajub SUHTELIST niiskust ja seda enam, mida jahedam või soojem temperatuur inimesele harjumuspärasest temperatuurist. Nii on ka otseselt tunda, et keldris on rõske, aga õues kuiv.
See, millest oleneb ühest keskkonnast teise niiskuse liikumise suund, ei olene üldjuhul inimese poolt tajutavast suhtelisest niiskusest vaid aururõhust. Aga selle suurus on otseses seoses ABSOLUUTSE niiskusega.
Mida jahedam temperatuur, seda vähem saab niiskusegramme õhu kuupmeetris olla ja vastupidi. Seetõttu soe niiskust sisaldav õhk kohates alla kastepunkti madalamat temperatuuri "annab" üle teatud piiri oleva niiskuse grammid ära ja jahedamad pinnad niiskuvad. Niimoodi transpordib soe õuest sisenev tuulutusõhk tegelikult jahedamasse keskkonda niiskust, mitte ei kuivata. Kusjuures niiskust endasse siduvad materjalid (need omavad teatud suuruses niiskusmahutavust) ei pruugi niiskumist või ka kuivamise protsessi koheselt peale keskkonnatingimuste muutumist välja näidata. Selles protsessis osaleb nähtus mida nimetatakse inertsiks. Täiesti veetihedad materjalid, nagu klaas, teras, plastikud, on altimad kiiremini kondenseerumisega või selle kuivamisega seotud protsessile reageerima. Ja muidugi, mõningal määral osaleb selle protsessi kiiruse juures ka materjalide soojusjuhtivus olles kontaktis jahedate või soojemate keskkondadega.
Urmas
autodidakt
Postitusi: 11781
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 361 korda
On tänatud: 416 korda

Re: Vana plaatvundamendi kohendamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

vuuk kirjutas: 20 Jaan 2025, 14:44 Siin foorumis oli mäletatavasti mitte kaua aega tagasi teema, kus ise kirjutasid, kuidas suvel keldris pappkastid kokku vajuvad, kuna kelder suvel niiskub.
Ehk mäletad?
Teemat mäletan, mäletan ka seda, et postitasin vist ka staabis oleva temperatuuri ja niiskuse numbreid, kuid ei mäleta, et lössis pappkastid oleks olnud minu probleem. Võimalik, et mul on mäluga ealised muutused. ;)
NB! Ei võta materiaalset vastutust oma kommentaarides soovitatu kasutamise eest! ;)
Vasta