Klaasfiiber armatuur fibo U plokis

[Andrus73]

Tere!

Selline küsimus, et kas saab ja kuidas kasutada Fibo U-ploki armeeringuks rõngas klaasfiiber armatuuri tavalise rauast armeeringu asemel. Kuna seda 90 kraadi painutada ei saa, tuleb nurgad ikka rauast amatuuriga teha.

Samuti mõte kasutada seda betoonpõranda armeeringul. Põranda laius 6,2 meetrit
Kui kasutada 6 meetrist armatuurvõrku, siis jääb 20 cm ilma armatuurita. mõtlesin sinna kasutada klaasfiiber armatuuri.
Info armatuurist:
https://interbauen.ee/klaasfiiber-armat ... -100m.html
seal pole mingeid dokumente ja juhendeid lisatud.
Tänud ette juba vastamast !

[Äärenurk]

Kuna seda 90 kraadi painutada ei saa, tuleb nurgad ikka rauast amatuuriga teha.

Müügil peaks olema ka nurgatükid.

Samuti mõte kasutada seda betoonpõranda armeeringul. Põranda laius 6,2 meetrit
Kui kasutada 6 meetrist armatuurvõrku, siis jääb 20 cm ilma armatuurita. mõtlesin sinna kasutada klaasfiiber armatuuri.

Võid ka võrke jupitada.

seal pole mingeid dokumente ja juhendeid lisatud.

Dokumendid ja juhendid võiks ju olla, pöördu tootja poole.

Igaks juhuks mainin, et sinu viidatud konstruktsioonielemendid ei ole sarrustamise mõttes nii vastutusrikkad kui mõned teised ja seepärast võib seal klaasplastarmatuuri julgemalt kasutada. Enam vastutusrikastes (talad, vahelaed) elementides kasutades tuleks klaasplastarmatuuri kasutamine aga väga hoolega läbi mõelda.

[ifffff]

Tere!

Selline küsimus, et kas saab ja kuidas kasutada Fibo U-ploki armeeringuks rõngas klaasfiiber armatuuri tavalise rauast armeeringu asemel. Kuna seda 90 kraadi painutada ei saa, tuleb nurgad ikka rauast amatuuriga teha.

Samuti mõte kasutada seda betoonpõranda armeeringul. Põranda laius 6,2 meetrit
Kui kasutada 6 meetrist armatuurvõrku, siis jääb 20 cm ilma armatuurita. mõtlesin sinna kasutada klaasfiiber armatuuri.
Info armatuurist:
https://interbauen.ee/klaasfiiber-armat ... -100m.html
seal pole mingeid dokumente ja juhendeid lisatud.
Tänud ette juba vastamast !

Mida maaletooja ja projekteerija su küsimustele vastasid? Klaasplastarmatuur ei võrdu terasarmatuuriga ja nende "oma peaga mõeldes" vahetamine võib põhjustada nii mõndagi ebameeldivat või fataalset.

[xxx111]

"Reklaamlehel" toodud suurem tõmbetugevus ei puutu asjasse
Arvutustes kasutatakse "voolupiiri"
Ja ongi oluline vahe plast- ja terasarmatuuri vahel
Terasarmatuur "voolab"
Plastarmatuur puruneb "hapralt"
Nimetatud kohad pole tõepoolest nii vastutusrikkad
Kandekonstruktsioonide juures kasutamisel ILMA inseneri "ülevaatuseta" ei tohiks kasutada

PS
Aga põhimõtteliselt ei saa aru milleks?
Põranda puhul küsiks, et milleks armatuur - kasuta kiudbetooni
Või on sees põrandaküte ja plaanis armatuuri külge siduda küttetorustik?
Siis teed 6m võrgu otsa jätkuvardad ülekattes võrguga
Sama küsiks nüüd ka selle U-ploki kohta - et milleks see on vajalik ja miks ei võiks olla "tavafibo"?

[kaimagk]

Sama küsiks nüüd ka selle U-ploki kohta - et milleks see on vajalik ja miks ei võiks olla "tavafibo"?
[/quote]
..... sellepärast et U plok on odavam kui valmis sillus, või teine variant on ehk teeb ülemist vööd nendega. Insener peaks ju selliseid pisiasju teadma.

[xxx111]

Teksti

Kuna seda 90 kraadi painutada ei saa, tuleb nurgad ikka rauast amatuuriga teha

põhjal järeldan, et see pole sillus...

Kui on sillus siis

Kandekonstruktsioonide juures kasutamisel ILMA inseneri "ülevaatuseta" ei tohiks kasutada

Kui on vöö siis ma küsingi - milleks see vöö sellisel kujul on vajalik?

[Andrus73]

Tere ! Tänud vastamast

Rohkem infot:
Eramu pooleteisekordne. L tähe kujuline.
Ühes osas garaaz 15 meetrit pikk, elamise osa 12 meetrit pikk. Fibost vundament ja seinad. Vahelaeks betoonpaneelid, 2 korruse fibo peale katusefermid. Joonisel on kõik Fibo, mõtlesin et ülemine plokirida võiks olla U plokk.
Elamise 1. korruse osas paigaldan põrandakütte, 2x150 EPS soojustus+ 100 mm armeeritud betoon küttetorustikuga, sellest ka armatuurvõrk
2. korrus 50 mm betoon küttetorustikuga
Garaazi osa ilma põrandakütteta.
Kas seda saab tõesti teha ilma armatuurita ja kiudbetoon peab vastu näiteks 10 tonnise traktori ?
Kui paks see peaks olema ?

[xxx111]

Vahelagi:
Teadmata koormusi / toetuspikkusi jms ei oska vastata ka vöö on vajalik või mitte
Ja kui seal on nö koormuse jagamiseks vaja vööd siis ei kasutaks selleks Fibo U plokki vaid konkreetselt RB vööd
Miks - suurim pingete kontsentratsioon on "serval" - ja sinna jääb Fibo U-ploki nõrgim osa
Katus:
Siin vöö (U-ploki) mõtet nagu ei näe
Kiudbetoon koormuste mõttes sobib kenasti
Tavaliselt loobutakse kiudbetoonist just põhjusel, et küttetorustiku paigaldamiseks on hea kui on armatuur

[Äärenurk]

Kui on vöö siis ma küsingi - milleks see vöö sellisel kujul on vajalik?

Punktkoormuste laiali jaotamine, teatav jäigastav efekt, plokitootja juhised…

[xxx111]

Kui on vöö siis ma küsingi - milleks see vöö sellisel kujul on vajalik?

Punktkoormuste laiali jaotamine, teatav jäigastav efekt, plokitootja juhised…

Katusest tulev punktkoormus pole nii suur
Lisaks jaotab seda juba müürilatt
Ja isegi kui ei jaotaks, kahtlen sügavalt kas see saaks müüritise survetugevusele määravaks
Jäigastav efekt tekib vaid siis kui jäldiga ka muid "nõudeid" - lihtsalt vöö sidumata all oleva müüriga / arvutamata vastavatele koormustele mingit arvutuslikku jäigastavat mõju ei oma
Plokitootja juhistesse suhtuksin isiklikult "teatavat laadi infona"

PS
Aga kui nii on insener projekteerinud siis ma süvitsi tutvumata vaidlema ei hakkaks...

[xxx111]

Tootja juhendites on tõepoolest selline "rida":

...soovitus on laduda vundamendi viimane rida Fibo U-plokkidest, mille laiused on samad, mis tavaplokkidel.
U-plokid laotakse üksteisega tihedalt kokku nii, et vundamendi ülemisse serva kogu perimeetri
ulatuses tekiks «renn», mis armeeritakse ja betoneeritakse.
Armeerimiseks piisab üldjuhul kahest-kolmest armatuurvardast läbimõõduga kaheksa
kuni 12 millimeetrit ja betoneerimiseks sobib betoon weber S-100...

Esiteks tekib küsimus mis on selle soovituse taga...
Samamoodi võiks soovitada, et teha U plokiga 2 rida / armeerida 3 D20 / teha RB vöö / üldse mitte midagi teha...

Teiseks - betoon Weber S-100
Tooteleht ei näita keskkonnaklassi
Räägitakse survetugevusest 20 MPa jättes märkimata, et see on NORMTUGEVUS (see on eksitav info)
Tugevusklassiks öeldakse C20/25 mis sobib vaid keskkonnaklassi XC1
Vundamendi keskkonnaklass min XC2 ja see betoon sinna ei sobi

So - kõikidesse tootja "infokildudesse" tuleb suhtuda skeptiliselt ja teatava reservatsiooniga...

[Andrus73]

No selle pärast ma küsingi et tootja juhendid nii ja projektid naa.
Projektis ei ole U plokki, aga mõtlesin et nii parem. tundub et mõtlesin üle...
Võibolla teistel foorumi külastajatel samad küsimused ja said ka vastused !

Üks teema veel :
Põrandakütte torustik läheb 100 mm armeeritud betooni.
1. Kas ja kui suur probleem on see, et selle põranda peale laotakse100 mm fibost vaheseinad.
Kui suurt armatuuri peaks kasutama ? seda pole märgitud projekti joonisel
põranda alla 2 x 150mm EPS 200
2. nende vaheseinte all betoonis on ka põrandakütte torud.Kas see on OK voi tuleb panna vaheseinte alla põrandakütte torudele kaitserüü / toru . kasutades 20 mm Uponori smart toru näiteks
3. Kas betoonpõrandasse võib küttetorustiku paigutada ainult osaliselt või peab soojuspaisumise jaoks olema kõik ühtlane : näiteks jätta ära küttetorustik korstna ja kamina alt. Põranda pindala 6,2 x 4,5 meetrit.

Plaanis kasutada kiudbetooni, sest see läheb ka garaazi põrandale ( 20 cm , et kannaks 10 tonnist traktorit näiteks)
Garaazi alla näiteks XPS400 80mm

Igatahes tänud vastamast.

[ping]

...
Plaanis kasutada kiudbetooni, sest see läheb ka garaazi põrandale ( 20 cm , et kannaks 10 tonnist traktorit näiteks)
Garaazi alla näiteks XPS400 80mm ...

Kas see 10 tonnine traktor on hobisõiduk, et peab toasoojas garaažis ööbima?
Kui selle garaaži tavatemperatuur talvel on +5 - 0C, siis ei ole talvel põrandaalusel soojustusel mõtet ja suvel on see nagunii kasutu.

[bjorn]

No selle pärast ma küsingi et tootja juhendid nii ja projektid naa.
Projektis ei ole U plokki, aga mõtlesin et nii parem. tundub et mõtlesin üle...
Võibolla teistel foorumi külastajatel samad küsimused ja said ka vastused !

Üks teema veel :
Põrandakütte torustik läheb 100 mm armeeritud betooni.
1. Kas ja kui suur probleem on see, et selle põranda peale laotakse100 mm fibost vaheseinad.
Kui suurt armatuuri peaks kasutama ? seda pole märgitud projekti joonisel
põranda alla 2 x 150mm EPS 200
2. nende vaheseinte all betoonis on ka põrandakütte torud.Kas see on OK voi tuleb panna vaheseinte alla põrandakütte torudele kaitserüü / toru . kasutades 20 mm Uponori smart toru näiteks
3. Kas betoonpõrandasse võib küttetorustiku paigutada ainult osaliselt või peab soojuspaisumise jaoks olema kõik ühtlane : näiteks jätta ära küttetorustik korstna ja kamina alt. Põranda pindala 6,2 x 4,5 meetrit.

Plaanis kasutada kiudbetooni, sest see läheb ka garaazi põrandale ( 20 cm , et kannaks 10 tonnist traktorit näiteks)
Garaazi alla näiteks XPS400 80mm

Igatahes tänud vastamast.

Sarnases olukorras ise tegin järgmiselt:
Vaheseinad toas (mittekandvad) 150mm Bauroc Elementist, selle alla küttetorustiku ei pannud. St. kohe olid seinad markeeritud ning küttetorustiku panemiselt tegin kohe kontuurid planeeritavate ruumide järgi. Põranda all on 30cm EPS120. Ei näe soojuspaisumise osas probleemi kui nt. korstna ja kamina all torustik puudub. Pigem vastupidi - mis sa sinna alla seda paigaldad.

[Andrus73]

Tervitus!
Maja osa püsti, tegin 1 ja 1,5 korruse U plokiga ja armeerisin ära 2 x 8mm armatuuriga mõlemad.

Müürilati jaoks valasin sisse M12 poldid koos suurte seibidega. Müürilati peale ja seibid, mutritega kinni.

Põrand valatud ja armeeritud. Küttetorud põranda armatuuri kuljes. Uponor 20 mm toru.

Korsten BMI moodul koos ventilatsiooni kanaliga.
Korstna all betoon 250 mm, lisa armeeringuga.


Vaheseinad 100 mm fibo st.

[T25]

Tervitus!
Maja osa püsti, tegin 1 ja 1,5 korruse U plokiga ja armeerisin ära 2 x 8mm armatuuriga mõlemad.

Müürilati jaoks valasin sisse M12 poldid koos suurte seibidega. Müürilati peale ja seibid, mutritega kinni.

Põrand valatud ja armeeritud. Küttetorud põranda armatuuri kuljes. Uponor 20 mm toru.

Korsten BMI moodul koos ventilatsiooni kanaliga.
Korstna all betoon 250 mm, lisa armeeringuga.


Vaheseinad 100 mm fibo st.

Kas panid klaasfiiberarmatuuri ? Kas nurki on nüüd saadaval ja kas on väga kallid?

Siin on muidu üks video, üllataval kombel klaasfiiber ei purunenudki nagu küpsis. Ma mõtlesin, et on hulga hapram:

https://www.youtube.com/watch?v=BfFZHQ0 ... aulicPress

[Andrus73]

Kõik Armatuur rauast 8mm..
Võrk põrandas ja Armatuur teras u plokis

[Andrus73]

See video näitas väga hästi miks raud armatuur parem. vahemalt 3 korda.

[vuuk]

Mina näen, et müürivööl on 2 mõtet.
Müürilatt ju vaja kusagile kindlalt kinni saada, et katus minema ei lendaks. Leidub muidugi lahendusi müürilati kinnitamiseks ka ilma müürivööta, aga iseasi, milline lahendus on parem või hinnalt soodsam.
Teiseks, armeeritud vöö seob müüri ülevalt ühtseks tervikuks. Et, milleks see hea on?...

EFEKT plokkidega ilma vertikaalvuuke seguga kokku "liimimata" laotud müür ilmselt sama ühtne tervik ei pruugi olla. Kas jõud mõjuvad müürile alati ühtlaselt vaid ülevalt alla? Kahtlen.
Mõjuvad liitkoormused ja mitte ühtlaselt erinevates müüri asukohtades. Lisaks on ju peaaegu igas müüris ka avad, mis tähendab, et müür ei ole ühtlaselt ühe tugevune.

Eramuehitus toimub meil valdavalt eelprojekti alusel, milles ehitamise peeninformatsioon puudub.
Järelikult kõikide tööde tegemisel lähtutakse (heal juhul) tootjajuhenditest ja kellegi suvalise isiku kõhutundest.
1. Vundamendi alune pinnas - selle tugevust pole ilmselt ehitusgeoloog hinnanud ja sellest lähtuvalt pole vundament ja maja tervikuna inseneri poolt läbi projekteeritud.
2. Taldmiku alune killustik tihendatud tunde järgi - keegi selle tugevust ilmselt ei mõõda. Ja mille järgi üldse mõõta, kui projektis puudub sellekohane info.
3. Vundamendi taldmiku betoon ja armeering tehakse samuti kellegi suvalise isiku arvamuse järgi, mitte konstruktori joonise kohaselt, sel lihtsal põhjusel, et niisugust joonist ei olegi eelprojektis olemas.
No ja kui müüri ladumisel ei ole ka millestki muust lähtuda kui vaid tootja juhendist ja müüri plokkide otste vahele segu ei panda ja kui plokid on ka vinklist väljas ning tulemus näib kahtlane... .
Ja kui elus on nähtud üksjagu pragudega seinu.... .
Siis ongi kuidagi kõhutunne, et ehk müürivöö aitab anda omapoolse panuse vähendades pragude tekkimise tõenäosust.
Kusjuures mul on tulnud ette U plokkidest müürivööde ehitamist ka inseneride jooniste alusel. Ühes oli ka määratud betooniks see sama eelnimetatud Weber S-100 betoon.

[Äärenurk]

See video näitas väga hästi miks raud armatuur parem. vahemalt 3 korda.

Milliste parameetrite alusel?
Kas vaatasid video lõpuni?

[Andrus73]

Videos oli näha misjou juures klaasfiiber katki läks ja raudarmatuur järgi andis

[A23]

Samas sildade ehitusel kasutatakse klaaskiudu...

[EH.INS.]

Samas sildade ehitusel kasutatakse klaaskiudu...

Too näide...
Tihtipeale rõhutakse klaasfiibri tõmbetugevusele - et see suurem kui terasel
Jäetakse tähelepanuta, et tõmbetugevus ei puutu arvutuste juures asjasse...
Asi on hapruses...

[A23]

Samas sildade ehitusel kasutatakse klaaskiudu...

Too näide...

Otsing toob näiteid sekundiga: St. Jacques Bridge, Quebec, Canada; West Mill Bridge, Scotland; Wotton Bridge, UK; Halls River Bridge, Florida, USA; La Chancelière Bridge, Quebec, Canada; Mihama Bridge, Japan.

Ühes Hiina hiiglasliku tross-rippsilla ehituse videos rõhutati, et "teki" valamisel kasutusel klaaskiud sarrus. Ei jätnud selle silla nime meelde.

[EH.INS.]

Samas sildade ehitusel kasutatakse klaaskiudu...

Too näide...

Otsing toob näiteid sekundiga: St. Jacques Bridge, Quebec, Canada; West Mill Bridge, Scotland; Wotton Bridge, UK; Halls River Bridge, Florida, USA; La Chancelière Bridge, Quebec, Canada; Mihama Bridge, Japan.

Ühes Hiina hiiglasliku tross-rippsilla ehituse videos rõhutati, et "teki" valamisel kasutusel klaaskiud sarrus. Ei jätnud selle silla nime meelde.

Kas panid tähele ja põhimõtteliselt saad aru mida see klaasfiiber seal teeb?