CLT saunamaja

[passer]

Tere!

Plaanis eraldiseisev sauanamaja - CLT 80 mm paksust.
Elekter ega isevoolav vesi projekti ei kuulu.
Lihtsustatud vaated on lisatud - avatäiteid ega sisustust ei ole lisatud. Hoones kaks ruumi - 2,5x2,5 eesruum ja 2x2 leiliruum.

Põhilised küsimused on:
a) kas 80 mm CLT sauna katuslaele on piisav, või peaks soojustama?
b) kas sellise konstruktsiooni puhul võib katuse rullmaterjali otse CLT peale kleepida?
c) CLT välisviimistlus - tootjad nõuavad, et peab olema töödeldud - kas raudsulfaat piisab või yakisugi või peaks veel millegagi immutama? Täiendavat voodrit tahaks vältida.

Kõike muud võib ka arvata, põmst seda ka, et "lase projekt teha" vms.

[Urmas]

Plaanis eraldiseisev sauanamaja - CLT 80 mm paksust.

80mm on nii ja naa ning pead kindlasti mõtlema sellele, et kuidas saada seinad õhukindlaks.

c) CLT välisviimistlus - tootjad nõuavad, et peab olema töödeldud - kas raudsulfaat piisab või yakisugi või peaks veel millegagi immutama?

Vau, küll on vahva nimetus välja mõeldud põletatud puidu viimistlusele- yakisugi! 40-50 aastat tagasi olid paljud suvilad ja saunamajad ja elumajad seest viimistletud yakisugi tehnikas. Kes ei tahtnud vastu naturaalset yakisugi tehnikas viimstletud seina minnes ennast ära määrida, need lakkisid üle suvalise kättesaadud lakiga. Mu kadunud onu tegi oma talu kogu seinte siseviimistluse yakisugi tehnikas ja lakkis ära. Siseruumides paraja koopa mulje jättis. Välistingimustes ainult põletatud puidu vs lisaks töödeldud osas jääks vastupidavuse ja visuaali samasuses kasvõi 5 aasta pärast veidi kahtlevale seisukohale ja seda just lisatöötluseta põletatud puidu suhtes võrreldes esialgsega. Lihtsalt päike oma UV-ga teeb tublit tööd.

[kunn24]

Mis on CLT?

[Urmas]

Mis on CLT?

CLT ehk ristkihtpuit.

[passer]

Mis on CLT?

https://arcwood.ee/toode/ristkihtpuit-clt/

[Urmas]

Plaanis eraldiseisev sauanamaja - CLT 80 mm paksust.

Minu teada CLT ei ole just mitte eriti kaua tootmises olnud ja kui ongi, siis väljamaal, siis millegipärast arvan, et kohe kindlasti ei ole väljamaal olemas CLT kogemusi just saunamajde osas ja puuduvad pikajalised uuringud ning katsetused leiliruumi hooajalise kasutamise temperatuuri järsku mõju kohta puitu omavahel kinnihoidvale liimile + pesuruumide kõrgendatud niiskus.
Korrigeerin oma esimest kommentaari ja tõesti saab teha seinad ühe paneelina ilma vuukideta.
Lugesin ühte suvalist CLT tootva ettevõtte kirjeldust CLT plaadile. Ma ei saa aru, kelledele on mõeldud CLT kirjeldus?

- Tõestatud positiivne mõju tervisele
- Seob CO2

Möh? Mitte ühtegi viidet nendele väidetele.
Tsitaadi allikas https://puidueksperdid.ee/products/clt-ristkihtpuit
Huvitav, kas see on ainult minu kiiks, et üritan tarka panevate kirjutatust leida tarkust?

[kunn24]

Vineer on samamoodi CLT, miks peab nüüd hakkama mingi uue jamaga poosetama?
See sein tuleks tunduvalt soojem, kui oleks lamineeritud puit- vahtplast- puit.

[Urmas]

Vineer on samamoodi CLT, miks peab nüüd hakkama mingi uue jamaga poosetama?

Ju siis mõnede jaoks see omab tähtsust.
Kui nüüd hakkata mõtlema mu eelmises kommentaaris tsiteeritud tooteinfos mainitud tõestatud positiivsest mõjust tervisele, siis kas nad garanteerivad, et kui ehitan endale maja nende poolt toodetud CLT-st ja hakkan seal elama, siis kasvab mu vasaku käe keskmine poolik sõrm sama pikaks tagasi nagu see oli enne traumat ja küüs kasvab kah veel peale.
Lugege tooteinfosid mõttega!!!

[netmaster]

põhimõtteliselt on tegemist liimpuit kilbiga, millest saab CNC pingiga pisikese maja seinad ühes tükis välja lõigata. Vaevalt ta tervislikum on kui mistahes muu (liim)puit või vineer. CO2 seob võibolla selles mõttes, et viimasegi puidupilpa saab ära kasutada.

Seda tahaks tõesti näha mida ta leiliruumi (või üldse sauna) seinas teeb näiteks 5a. jooksul. On keeruline ette kujutada millised pinged sellises jäigas konstruktsioonis aastate jooksul tekivad kui 8cm puidu sise ja välispinna temperatuuride vahe on 100 ja rohkem kraadi.

Siseviimistluse või mööbli jaoks küll, kuid ei kujuta ette, miks peaks sellisest materjalist terve sauna ehitama. Võibolla siis, kui tõesti enam midagi muud teha pole ja raha sügeleb.

Sooja peab ilmselt sama hästi, kui samapaksust freespalgist saunamaja. Sauna võib põhimõtteliselt ka kasvuhoones teha. Niikaua kui tuult peab, pole erilist vahet. Kui katusematerjali võib otse vineeri või OSB plaadi peale kleepida, ju siis võib selle peale ka.

Enne teksti lugemist jäi piltide järgi mulje, et keegi ehitab omale peent koerakuuti vms.

[elektron]

põhimõtteliselt on tegemist liimpuit kilbiga, millest saab CNC pingiga pisikese maja seinad ühes tükis välja lõigata. Vaevalt ta tervislikum on kui mistahes muu (liim)puit või vineer. CO2 seob võibolla selles mõttes, et viimasegi puidupilpa saab ära kasutada.

CNC on olemuselt üsnagi materjali ja aega raiskav tegevus. Ehk siis selle puhul mingusugusest säästlikkusest väga rääkida ei tasu.

[Prill]

Ei mäleta millal ja kus aga sellel ristkihtpuidul oli neid eelised veel, üks on tugevus ja teine vist õhuniiskusel kuju mõõtude parem säilivus. A'la umbes sama eelis nagu liimpuittala võib samade mõõtude korral olla tugevam või liimpuitalana saab disainida pikemaid mõõte, mida prusside/palktalade puhul on keeruline leida.
Samuti tänapäevane ehitustehnoloogia on oluliselt muutunud, kus enam ei ole nii, et meister vaatas-valis metsast paar aastat enne palgid välja ja ehitusplatsil hindas iga palki, mis läheb talaks, mis mujale. Täna tahetakse tehasest saekaatrist homseks platsile võimalikult ühtlase kvaliteediga materjali, ja puidutehnoloogia arendused liimpuidud, vineerid, ristkihtpuidud, termotöödeldud materjal jm loovad puidule kui ehitusmaterjalile lisaväärtust, parendusi

Rohepöördega, kus ehitusmaterjalidele on nende saaste taak külge mõõdetud, on puit taas au sisse tõstetud vs nt betoon mis on oluliselt saastavam oma tootmistsüklis.
Mingi aeg oli ju Eestiski a'la puitmaja on miski talu-maaelamise ja üldse mineviku teema, nõukogude ajal vist puitehitisi väga ei arendatud, rohkem iseehitajate suvilakoperatiivide eema ja kolhoosid tegid ka oma jahimaju ja majandi suvilaid veel puidust. Linnaehituses väga ei meenugi puitmaju, nii paneelikad, muud korrusmajad, kui eramuehitajad pressisid kõik kivist teha.

Ristkihtpuit vs freepruss onnike on veidi võrreldamatud skaalad, tehase freespruss mängib õhuniiskusega seinas ikka korralikult, kohati isegi kuurimõõtu seinaga, kus valgus paistab vuukidest läbi Tehakse küll imenippe, küll neid prusse keermelattidega kokku tõmmata jm aga see paistab siiski probleem olema. Ristkihtpuidust suurema tükina sein võiks olla oluliselt tihedam ja tummisem. Kes teab ehk ongi tugevam ka a'la 3cm ristkiht samaväärne kui 7cm freespruss - huupi pakutud.

Ühte tehase 7cm freesprussi suvemaja omanikku tean, lasi tehasel platsile tuua ja kokku panna, sisuliselt garantiid ei antud, kuna jutt oli kus esimese 2 aasta jooksul ei soovitata onnikese juures midagi teha, isegi värvida mitte, lasta vajumised, niiskused paika loksuda ja alles siis edasi toimetada - ehk 2 aasta garantiiaja jooksul on kõik need kuivamised, vajumised jm loomulik ning tegemist ei ole tehasepraagiga.
Ja nii ongi kus labidaga sorgitud killupadjale ja kergplokile toetatud onnike vajub ebaühtlaselt, olenevalt õhuniiskusest paistab valgus mõnest kohast rohkem-vähem läbi, aknad uksed samamoodi teatud perioodidel ei taha avaneda või kinni minna - ehk suht liikuv ja lödi onnike, millele ei saa päris vundamendile rajatud hoone püsivust oodata.

[passer]

Tänud kõigile kaasa mõtlemast ja oma arvamust jagamast!

Mõned vastused / kommentaarid ülalpool tõstatatule:
* CLT on ka Eestis juba pigem levinud tehnoloogia, eramute ja suvemajade kõrval on ehitatud on ühiskondlikke hooneid (kiire otsinguga nt Viimsi riigigümnaasium, Taltech õppehoone Mäepealse 3);
* õhuniiskusele ja temperatuurile reageerimine sõltub kasutatud liimide koostisest ning pinnaviimistlusest, pikaajalised uuringud on kättesaadavad;
* hind - CLT hinnastatakse m3 alusel. Võrdlesin m3 alusel CLT seina hinda (80 mm paks) vs. freespruss seina hinda (70 mm paks) - CLT on odavam.
* Yakisugi võrdlemine 60-70ndatel Eestis viljeletud puidu viimistlemisega on kohatu - toona küll kujunduses laenati palju Jaapani stiilist (ilmselt läbi põhjamaadest kätte tulnud ajakirjades esitatu eeskujul - vt ka minimalistlik mööbel, keraamika, aiakujundus), küllap ka see puidu põletamisega viimistlemine sealt pärit on - aga selline pinnapealne viimistlemine, mida reeglina siseruumides tehti, ei omanud mingit mõju puidu säilimisele (mis on yakisugi tehnoloogia mõte välitingimustesse).