1U laiusega riviklemm DIN liistule, mis sobiks tüüpilise voolukammi külge

[SooSass]

Kas keegi on kusagil näinud sellist toodet, mis täidab KÕIKI järgnevaid tingimusi:

-1) Riviklemm, mis lihtsalt ühendab 2 otsa omavahel.
-2) Kinnitus standardsele DIN-liistule.
-3) Otstes on kruviühendusega kontaktid.
-4) Laius on 1U (nagu 1-poolusega kaitselüliti).
-5) Vähemalt alumises otsas on kammlati paigalduse pilu olemas (eeldatavalt levinumate kammlati tüüpidega kokkusobiv, nagu EATON, ETI jms).
-6) Asja pikkus(kõrgus) sisendotsast väljundotsani 8 või 8,5 või 9 cm.
-7) Välimus (korpus) võiks olla sarnane 1U kaitselülitite plastkorpusega, aga ilma nuppude ja millegita, ainult otsakruvid sarnaselt.

Milleks seda vaja? Nimelt kui on ühel DIN liistul kõrvuti reas palju 2U laiuseid kombikaitseid (RVK+KL üheskoos) ja kammlatiks L1-N-L2-N-L3-N jne, siis kui juhtub olema tarbija, mis ei vaja RVK'd ja sel juhul kammi L kohal on siis tavaline 1U kaitselüliti, siis oleks väga praktiline vedada selle tarbija N juhtme ots ikka ka samasse kõrvale, aga ilma lülituseta. Nii saaks kõikide tarbijate L ja N juhtmed ühendada kõrvuti sama rea ülaserva paarikaupa, ei peaks hakkama mõne üksiku tarbija N otsa vedama eraldi kauigemalt N-latilt. Lisaks saab ka muidu tühjaks jääv kammi üks N positsioon siis täidetud. Kokkuvõttes loogilisem ja puhtam vaade.

Jah, sellise asjakese saaks ka ise lihtsasti valmistada, näiteks lammutada mõni kaitselüliti seest tühjaks ja asendada see läbiva traadiga (või ka niisama sillata traadiga kogu sisu) või siis osta Oomipoes saadaolev tühi 1U korpus, aga viimastel pole otsakruvisid ega kammlati pilu ja neid sinna ise looma hakata on juba tülikam. Iseküsimus selle kõige juures on muidugi veel see, kuidas inspektorid/auditid sellise omaloomingulise asja peale vaatavad. Ilmselt mitte hästi, sest igal kasutatud komponendil peab ju olema EU sertifikaat ja tüübikinnitus.

Ehk siis, äkki keegi oskab viidata, kas kusagil müüakse ka sellist ametlikku asjakest?

[Kalvis]

Vaata Entrelec, Phoenics Contact või Weidmülleri toodangut.
https://www.ourdoconline.com/frfra/Entrelec_Master/
kirjuta googlesse urtk/s või slide open terminal
https://www.phoenixcontact.com/en-pc/pr ... -s-0305080
Kõik on Din liistule, klemm on avatav. Osadel saab seest kammiga laiali jagada.
Saab osta eestis - tõenäoliselt Viru Elektrikabandusest (jt. elektritarvikuid müüvates poodidest). Ei ole letikaup aga saab osta (tellivad) - neid klemme kasutatakse palju elektrikilpides. Kehtib hulgihind - osadel müüjatel on min kogus 1000 aga siis on soodne hind.

On ka 1U laiusega klemmidel on mõõt (kõike klemme selle laiusega pole saada). Su soovi 3f kammiga varianti pole kasutuses näinud, kuid oli kaablite jätkamiseks 1F tavakamm lahendus (klemm oli siiski mitte lahutav)
Suurem probleem on pikkuses - osadel on pikkused teised ja kõrgused... Tõenäoliselt leia KLid.

[trebla]

Kasuta siis juba 1 mooduli laiuseid kombikaitsmeid.
https://new.abb.com/low-voltage/product ... 301c-range

Nendes seeriates on ka 1 mooduli laiused 2-pooluselised automaadid.
https://new.abb.com/low-voltage/product ... mpact-mcbs

Toide käib 2 eraldi kammiga. N-kamm on lihtsalt teises tasapinnas , seega pole vahet, kas faasikamm on 1 või kolmefaasiline.

See on juba mitmekümne aasta tagune teema, et harilik riviklemm on tihti kallim kui sama jämeda kaabli ühendamise võimalusega automaat...

[jyrikg]

Arvan ,et Küsija poolt mõeldi rikkevoolukaitsnmete ühendamise kammi(4 ühenduslatti ühes kestas) tarvis N klemmi.
Kuskil nägin kasutuses üleminekuklemmi kammi "kahvli" otsas. Din liistu klemmi on raske leida sest erinevate firmade rikekad ja ka kaitselülitid on erinevat mõõtu; paar mm küll aga siiski.

[trebla]

Minu mäletamist mööda mitmed sakslased teevad 17,5 mm mooduleid ja teised pigem 18 mm ..

[SooSass]

Arvan ,et Küsija poolt mõeldi rikkevoolukaitsmete ühendamise kammi(4 ühenduslatti ühes kestas) tarvis N klemmi.

Just täpselt nii. On paigaldatud terve DIN liistu pikkune 4-kihiline kamm stiilis L1-N-L2-N-L3-N-L1-N-L2-N-L3-N-jne (kõige kallihinnalisem kammitüüp, ca 60 eurot meeter), mille peal kõrvuti asetsevad 2-mooduli laiused kombikaitsmed, igaüks ühe konkreetse väljundliini jaoks. Enamus neist väljundliinidest ongi sellised, millel on nõutav või soovitatav RVK, ehk siis kombikaitsed on parim kompaktsem lahendus (ja ma ei salli sellist stiili, kus suurele osale tarbijatele või lausa tervele hoonele on ühine eraldi RVK, mille rakendumisel jäävad lisaks vooluta ka teised süütud liinid). Nonii, aga selles ilusas ühtlases ja loogilise tarbijate järjestusega pikas reas on siiski ka mõni liin kuhu pole soovitav panna RVK'd, läheb ainult kaitselüliti. Kuna kammil on iga teine positsioon N, siis selliste ainult kaitselülitite kohtades jääb kõrvale üks vaba N kammikahvel. Aga kuna ka ainult kaitselülitiga liin vajab ikka ka neutraaliotsa, siis tekkiski mõte mitte minna seda võtma kilbi teisest servast üldisest N pealatist, vaid ikka nii nagu naabruses olevatel kombikaitsetel ehk siis samast faasiotsa kõrvalt kohe. Selleks aga ongi vaja alt kammikahvli otsast tekitada kaablisoone ühendamise kruviklemm ja soovitavalt sedasi, et see asuks siis ca 8 cm kõrgemal ehk samal horisontaaltasandil kõrvalolevate kombide N-klemmidega. Tihedamalt koosseisva paketi jaoks on ka hea, kui see vahepealne tühi positsioon on täidetud just 1U standardlaiusega (minu juhul 17,5mm, aga käib ka 18mm) kõva kestaga karbiga. Vot sealt see mõte välja kooruma hakkaski...

Neid tavalisi pisemaid riviklemme ja nendest koostatud pakette ma tean väga hästi, aga need on ikka kaiselülitite/RVK'de klemmiotsest vägagi erinevate otstega ja ei haaku DIN liistuga. Lisaks on nad tüüpiliselt ka poole kitsamad ja lühemad ka.

1-moodulilised kombikaitsed olid ka täiesti mõttes esialgu, aga need said kõrvale visatud mitmel muul põhjusel: Esiteks vajavad nad spetsiifilisi kammlatte, mida mõnel brändil on väga raske leida või siis küsitakse julma hinda. Teiseks nende kruviklemmid on pisemad ja õrnemad (mul on aga suht suurte vooludega paigaldis). Kolmandaks, need 1U laiused kombid on reeglina elektroonilise tööpõhimõttega, mis kahjuks pole praktikas nii lollikindel ja kestvus-töökindel kui traditsiooniline elektromehaaniline RVK tüüp.

2-pooluselised kaitselülitid olid ka mõttes, aga natuke tobe on sedasi panna lisaks faasile veel ka neutraalile vahele (kuigi ühise kokkuühendatud hoovaga) täiendav kaitselüliti. Kuigi ma ei tea, et seda otseselt teha kusagil ka keelatud oleks. Siis on olemas veel ka sellised kaitselülitid, mis kaitsevad ainult faasi, aga mille kõrval on ka lisatud neutraaliosa, kus on ainult mehaaniline lüliti, mida tõmbab lahti-kinni kõrvaloleva faasiahela kaitselüliti sisemine hoob. Aga need asjakesed on miskipärast 1,5U laiusega ja kõrvaloleva neutraali klemm ei käi kammi külge ja on ka hoopis ebastandardses kohas ning peenikesem.

Eks ilmselt jah, kõige kiirem, lihtsam ja odavam on ikkagi võtta täpselt sama brändi kõige odavam 1U laiune kaitselüliti (või leida mõni kasutatud või rikkis eksemplar, mida pole kahju niisama tühjaks lõhkuda) ja siis selle otste ühenduskontaktid seest sirge jämeda traadiga või latiga kokku ühendada. Aga ma jah igaks juhuks ikka küsisin siin, et äkki mõnel kokkusobival brändil isegi on selline tootesari ka olemas. Ma ise pole suutnud küll seda välja googeldada. Ilmselt liiga eriline soov mul.

[Kalvis]

Lihtsam oleks ikka 3f kammi kasutada.

[trebla]

Mina ühendasin uuemad 1 mooduli ja vanemad 2 mooduli laiused kombikaitsmed läbisegi (panin juba ääreni täis ritta liine vahele juurde ) ja ei vajanud mingeid erinevaid kamme - isegi mitte seda sinu 60-eurilist imetegu, vaid lihtsalt kahte eraldi pin-tüüpi kammi, 1 kolmefaasiline faasidele ja teine 1-faasiline neutraalile. St,- need vanad üle 10 aasta tagasi pandud kammid jäid paika.

Kasuta 2- pooluselisi ( või 1N) automaate nende liinide jaoks. Tuleb ilusam ja odavam ka kui oma nikerdamise tunnihinda hakkad juurde rehkendama.
Mis imepaigaldisega on tegu, et tühja kesta jaoks veel 1 pooluseliste automaatide hinda peab veel vaatama? Arvesta, et 50 ja 63 A pooluste klemmid (vahel ka40 A omad )võivad olla teise konstruktsiooniga ja 16 A kesta omad sinu suurte voolude läbilaskmisele mitte sobida....

See on hea näide, kuidas inimesed on miski kinnisidee kütkes - siin TNC kogemustega mees keeldub TNS- i puhul neutraali katkestamisvõimalust tekitamast, samas TT harjumustega mehed vastavates maades lisavad selle täiendava katkestuse ka TNS -i lausa vägisi, ehkki seda pole vaja.

PS
Esimest korda siin foorumis näen inimest, kes teab, et on olemas elektroonilisi ja elektromehhaanilisi rikkevoolukaitsmeid - iseasi, kust lõppeb elektromehhaanika ja algab elektroonika? Kas esimesest dioodist ?, kondensaatorist ? või juba takistist?

[Kalvis]

Ühinen eelkõnelejaga. Tööstuskilpides on ikka ja jälle - isegi kui kallis imekamm on olemas - tehakse kammi asemel hülsitud kett. Töömehe hind ei maksa midagi...
Küsija võiks sama teha - pressib N otsa külge hülsiga juhtme ja elu on lill.
(Muid meetodeid ei taha mainidagi N: 4 1f kammi paraleelselt lõigtud otstega ...)

[SooSass]

Esimest korda siin foorumis näen inimest, kes teab, et on olemas elektroonilisi ja elektromehhaanilisi rikkevoolukaitsmeid - iseasi, kust lõppeb elektromehhaanika ja algab elektroonika? Kas esimesest dioodist ?, kondensaatorist ? või juba takistist?

Tundub, et ma pean nüüd hakkama siin lausa elementaarset õppematerjali esitama:
https://onccy.com/the-advantages-of-ele ... nic-rccbs/
https://www.etek-china.com/residual-cur ... c-type-rcd

[SooSass]

Mina ühendasin uuemad 1 mooduli ja vanemad 2 mooduli laiused kombikaitsmed läbisegi (panin juba ääreni täis ritta liine vahele juurde ) ja ei vajanud mingeid erinevaid kamme - isegi mitte seda sinu 60-eurilist imetegu, vaid lihtsalt kahte eraldi pin-tüüpi kammi, 1 kolmefaasiline faasidele ja teine 1-faasiline neutraalile. St,- need vanad üle 10 aasta tagasi pandud kammid jäid paika.

Pin-tüüpi kammidega võib-olla õnnestubki sedasi. Oleneb vist ka millise brändi kaitselülitite/kombidega tegemist, erinevused otste konstruktsioonis on sageli suured. Mul on aga kahvel-tüüpi kammid, neid niisama lihtsalt mitut korraga kokku ei klapita. Samas ega see korrektne L1-N-L2-N-L3-N kahvel-kamm pole ka mingi imetegu, Effex'is letikaubana koheselt saadaval, lausa 2 erinevat mudelit. Samas on kohe ka L1-L2-L3-N stiilis 4-kihilised kammid olemas, 3faasiliste RVK'de jaoks, ca 40 euri meeter.

Mis imepaigaldisega on tegu, et tühja kesta jaoks veel 1 pooluseliste automaatide hinda peab veel vaatama?

Hind polegi üldse oluline. Mul on lihtsalt kahju ära lõhkuda ja minema visata töökorras uue kaitselüliti sisu. Jääb kuidagi paha tunne endale hinge, nagu julm raiskamine.

Arvesta, et 50 ja 63 A pooluste klemmid (vahel ka40 A omad )võivad olla teise konstruktsiooniga ja 16 A kesta omad sinu suurte voolude läbilaskmisele mitte sobida....

Seda tean. Suurematele on ette nähtud ka veidi suurema mõõduga kahvel-kammlatt, sest suuremate ampritega toodetel on ka otsaklemmidel PZ2 asemel juba jämedamad PZ3 peaga kruvid. Aga antud juhul see suurem mõõt algab 80A juures ja sealt edasi juba 100A, 125A jne.

[SooSass]

Ühinen eelkõnelejaga. Tööstuskilpides on ikka ja jälle - isegi kui kallis imekamm on olemas - tehakse kammi asemel hülsitud kett. Töömehe hind ei maksa midagi... Küsija võiks sama teha - pressib N otsa külge hülsiga juhtme ja elu on lill.

Muidugi sedasi juhtmetega harundamine on ka täiesti võimalik (ja kahjuks enamus kilbiehitamise firmasid nii teebki, ilmselt hinna säästmise tõttu), aga kammidega saab siiski kindlama ühenduse ja ka puhtama vaatepildi. Kui hülsistatud juhtme (või siis hülsita planksoone, sama asi ju) pistad juhtmele mõeldud auku, siis ta ümar või igal juhul kumer kontakteerumispind klemmipindadega on ikkagi väiksem kui lapiku laia kruvipea alla kinni keeratud lapik lai kammikahvel. Lisaks kammi ühenduskoht ei jää loksuma, mida aga sageli juhtub juhtmeauku pistetud juhtmega, olgugi kõvasti kinni kruvitud, siis külgsuunas mõnikord sellegipoolest liigutatav, kui juhtmesabast eemalt tirida.

No eks olen ka ise neid teinud juhtmetega, aga sel juhul ma kasutan niiöelda katkematu juhtme tehnikat. See tähendab, et see juhe on terve DIN-liistu ulatuses üksainus tervik, mitte ei ole katkestatud iga klemmi kohal. Sedasi saab teha juhul kui klemmi ava on rohkem kui 2 korda laiem juhtme diameetrist. Juhe siseneb klemmi avasse, seal taga teeb järsu tagasipöörde (eelnevalt näpitsatega kokku pressitud) ja väljub samast avast uuesti, et edasi samamoodi siseneda naaberseadme klemmiavasse. Isegi 16mm2 juhe kuni 25mm2 jaoks mõeldud avadele õnnestus täitsa sedasi ära teha. Isolatsiooni eemaldamiseks on sedasi keset juhet ka oma meetod olemas. Kokkuvõttes nii tehes pole ohtu, et mõne klemmikruvi nõrgenedes mõjutaks see järgnevate seadmete vooluga toidet (ja siis ka muidugi sellega kaasnev võimaliku sädeluse teema). Üldiselt mul on põhimõte, et peatoiteliinid olgu võimalikult väheste jätkudega lahendatud. Mida vähem jätke, seda turvalisem ja töökindlam. Jah tean ka on olemas 2 lahtilõigatud otsa jaoks ühised hülsid (lapiku sabaga), aga hülss on nagu on, pressimise vigade tõttu mitte alati 100% kindel kontakt, mõnikord võib juhe seal sees ikkagi veidi logisema jääda.

Aga kui auku läheb üksainus juhe (misiganes liini algus või lõpp) ja selle diameeter on ka üle 2 korra augu laiusest väiksem, siis teen selle soone otsa samuti oosi ehk silmuse, mis täpselt augu laiusesse veel mahub. Eriti oluline peenemate 2,5 ja 1,5 mm2 sooneotse juures, mida muidu niisama sirgelt otsaga sellesse 25mm2 auku pistes on raske külgsuunas fikseerida, aga vot see oos hoiab ennast nagu seib seal laias avas ja lisaks tekib ka 2 korda suurem kontaktpind nii üles kui allapoole.

[trebla]

Esimest korda siin foorumis näen inimest, kes teab, et on olemas elektroonilisi ja elektromehhaanilisi rikkevoolukaitsmeid - iseasi, kust lõppeb elektromehhaanika ja algab elektroonika? Kas esimesest dioodist ?, kondensaatorist ? või juba takistist?

Tundub, et ma pean nüüd hakkama siin lausa elementaarset õppematerjali esitama:
https://onccy.com/the-advantages-of-ele ... nic-rccbs/
https://www.etek-china.com/residual-cur ... c-type-rcd

Kole lugu, et info tuleb lõpuks hiina veebilehtedelt.
Küsimus tarbijaskonnale - kas Euroopa toodete edasimüüjad on kunagi kellelegi sellest rääkinud?

Oluline polegi niivõrd, mis seal sees on. Oluline on, et ühed rikkevoolukaitsmed on toitepingest sõltuvad ja teised toitepingest sõltumatud

Ehk siis minu küsimus - kuidas käituvad toitepingest sõltuvad rikkevoolukaitsmed juhul, kui toide on kadunud?
St. kui rikkevoolukaitset läbivatest tööjuhtidest on vaid 1 toitevõrguga ühendatud?
Näiteks neutraal on enne RVK-d katkenud?
Kas sellisel juhul RVK "töötab" ,ehk teisisõnu - kas kaitseb elektrilöögi eest?
Ja seda ka juhul, kui rikkes liini uuesti sisse lülitatakse? Isegi kui toide on olemas, kas sel juhul vajab elektroonika mingit aega, et end töökorda saada...?

Mis puutub googeldamise teel saadud infosse, siis tasub tähele panna, et inglise keelt emakeelena kõnelevad inimesed pea reeglina ei ela EN standardite kehtivuspiirkonnas - seega ingliskeele teksti lugemisel tasub alati uurida, milliste standardite järgi tehtud toodetest jutt käib.

Mul on lihtsalt kahju ära lõhkuda ja minema visata töökorras uue kaitselüliti sisu. Jääb kuidagi paha tunne endale hinge, nagu julm raiskamine.

Nõus - kasuta siis kahepooluselist automaati sellel liinil - jääb kõige siledam pilt- ruum on nagunii raisus.

[Kalvis]

Kahjuks loetakse tegijate poolt raha. Ei hakka pilte laadima vaid piisab ütlusest 80% ei taha osta kammi ja teevad juhtmekette. See kett on täielik porno aga nad teevad ennem keti kui küsija hinnaga kammi ostavad...
Kett ei ole midagi muud kui kaksikhülssidega porno ja faaside jagu paraleelselt.... Ei tahaks mitte mõeldagi sellise keti parandamisele ....

[SooSass]

Kahjuks loetakse tegijate poolt raha. Ei hakka pilte laadima vaid piisab ütlusest 80% ei taha osta kammi ja teevad juhtmekette.

Nii see kahjuks on jah. Koonerdatakse mõnikümmend eurot, selle asemel et saada turvalisem, töökindlam ja puhtam lahendus kammiga. Samamoodi on ka näiteks kaitselülitite ja RVK'dega/kombidega. Valitakse nõrgema vastupidavusega kaitselüliti seeria, säästes sellega enamasti vaid ca 80 senti per toode (näiteks 4.10 maksva kaitselüliti asemel selline, mille hind on 3.30). Aga RVK'd, mis paratamatult ongi päris kallid asjad, muidugi ka nendest otsitakse kõige odavamad müügilolevad versioonid. Loomulikult sealhulgas ikka ka kõige algelisemad AC tüübid, kuigi tänapäeva impullstoiteplokkidega ajastul on A tüübi vajadus ilmselge. Aga need ju 30...50% kallimad. Nii kujunebki välja olukord, et meie kohalikes elektrikaupade poodides müüakse peamiselt kah seda kõige madalama taseme (mis siiski napilt siinsetele normatiividele formaalselt veel vastab) kraami. Kui aga soovid osta natuke paremat tooteseeriat (või kasvõi seda A-tüüpi RVK/kombi asja, siis kahaneb kogu pakutav valik paari-kolme mudeli suuruseks ja mõnda asja saab ainult ettetellimisega (ja mõnda ei saa ka ette tellides, kuna tootjad on pannud Eesti nn. 3.maailma kategooriasse ja meile ei lubatagi saata neid tooteseeriad mida näiteks Soomele saadetakse. Olen isegi pidanud siis käima korduvalt üle lahe poest neid asju ostmas, jah seal on kõik õiged asjad leti peal olemas kohe (kahjuks nad isegi Soomest ei tohi postiga saata meile, tootja ei luba, me oleme siin nagu mingi keelualune tsoon mõne tootja jaoks).

Aga samal ajal kui nende komponentide hindadega koonerdatakse, lajatavad need meie kohalikud kilbikoostajad oma tööhindadeks summasid, mis ületavad komponentidele kuluva kogusumma sageli mitu korda. Vot selle peale juba ei koonerdata, hoopis vastupidi! No muidugi eks ka tellija on omajagu süüdi, tahtes saada kokkuvõttes võimalikult odavalt (ja sellega saades siis odavamad komponendid eelkõige). Kuigi näiteks eramajaomaniku jaoks on uue kilbi tellimine asi, mida ei pea igal aastal tegema, no võib-olla 25 aasta jooksul vaid ühe korra (pakun niisama huupi praegu), ehk siis enamasti näiteks autot ostetakse omale mitu korda sagedamini, aga vot sellega niipalju ei koonerdata (kindlasti mõne jaoks ka eputamise teema, samas elektrikilbi sisuga ei saa ju avalikult kellegi ees eputada). Turvalisus ja töökindlus? No ei-no-mida, kes veel sellele mõtleb esialgu, peaasi et auditi kuidagi rahule saaks jätta, kasvõi maandusvardaid enne kastekannuga kastes jne. Pärast seda on juba täiesti ükskõik. Nojah...

[kunn24]

A-tüüp on elektroonikaga ja rakendumine toitest sòltuv, mille üle Trebla nurises.
Hageri A-tüüp RCBO sisu, kontakti näen vaid 1-e, L-i ahelas.
https://youtu.be/uzEFuJFnLvY?t=818

[võhik]

Soomlased ei müü ?
Mina tellisin enda vidinad saksast - https://www.elektroshopwagner.de/produc ... fo=p349295
Maandusvarda lõin vihmaveetoru alla...

[kunn24]

kuigi tänapäeva impullstoiteplokkidega ajastul on A tüübi vajadus ilmselge.

Ei saa küll aru, et impulsstoiteploki olemasolu selle vajadust tingib. Pigem poolperioodalaldi (1 dioodi) kasutamine alalispinge tekitamisel.

kasvõi maandusvardaid enne kastekannuga kastes

Maandustakistus pole normeeritud, selle üle ära polemiseeri ja aja pläma. >TNC tuleb sisse eeldusega, et võrgust on saadav PEN.

[SooSass]

A-tüüp on elektroonikaga ja rakendumine toitest sòltuv, mille üle Trebla nurises.
Hageri A-tüüp RCBO sisu, kontakti näen vaid 1-e, L-i ahelas.
https://youtu.be/uzEFuJFnLvY?t=818

Videos lammutati lahti 1 mooduli laiune kompaktset tüüpi RCBO. Need ongi alati elektroonilised (ükskõik kas AC, A või B tüüpi) aga miskipärast neid kiitsakaid eriti positiivselt ei hinnata. Seevastu 2 mooduli laiused võivad olla mingis osas erinevad ja nende hulgas on kindlasti ka elektromehaanilisi, samas aga kui mõelda füüsikaliselt, siis häiriva pulseeriva või alaliskomponendi väljaselekteerimine ilma elektroonika abita ei pruugi muudmoodi ka otseselt õnnestuda. Et siis ongi täiesti võimalik, et ka neil laiematel, kuid seejuures A-tüübilistel on vähemalt see täiendav A-komponendi väljaotsimise (piltlik kirjeldus) skeemiosa elektrooniline. Samas aga nende AC-detekteerimise osa võib ju olla endiselt elektromehaaniline, miks ka mitte. Ma ei raatsi praegu neid hakata ise lammutama, tavalise kaitselülitiga võrreldes ikka suurusjärk kõrgem hinnaklass neil.

[trebla]

A-tüüp on elektroonikaga ja rakendumine toitest sòltuv, mille üle Trebla nurises.
Hageri A-tüüp RCBO sisu, kontakti näen vaid 1-e, L-i ahelas.
https://youtu.be/uzEFuJFnLvY?t=818

Jah, ma nurisesin selle toitest sõltuva rakendumise üle , mitte elektroonika üle, sest nagu öeldud - küsimus, kust algab elektroonika, on iseenesest filosoofiline - kas esimesest induktiivsusest ? (ilmselt mitte ?) dioodist ? kondensaatorist ? või lausa mikroprotsessorist...?

Oluline on ohutuse küsimus - kas RVK kaitseb ka siis kui tema külge on ühendatud vaid üks tööjuht?
https://www.youtube.com/watch?v=jyFnReiZG8o
1 mooduli laiune RCBO, mingeid täiendavaid toitejuhtmeid pole vaja ühendada... kuid A tüüp.
Videos on ka sisu näidatud, pole vaja omal lammutada.

Loogiline oleks, et samaväärse ohutuse tagamiseks peaks toitepingest sõltuvad rikkevoolukaitsmed selle toitepinge kadumisel automaatselt rakenduma (ahelad lahutama) ja toite puudumisel ei tohiks neid üldse olla võimalik sisse lülitada.... ?

[kunn24]

Küsimus taandub sellele, mida sa temalt ootad ja loodad. Kui ta on MCB lisakaitse lahutatava lühisoovoolu (lühisekontuur L> PE) vähendamiseks, siis ta oma ülesannet täidab. Väga loogiline on ka need kokku ehitada, hoiab kontakte ja paigaldusajalt kokku.
Kui ta on pandud KA inimese kaitseks mingi pikendusjuhtme kaudu toidetava võsalõikuri jaoks, siis tuleks panna ilma peenendamata ja MCB-ga kokku paaritamata 10 mA nagu ma ka varem olen seda väitnud. Sellisel on lahutav kontakt ka N-i ahelas.

Jah, ma nurisesin selle toitest sõltuva rakendumise üle , mitte elektroonika üle, sest nagu öeldud - küsimus, kust algab elektroonika, on iseenesest filosoofiline - kas esimesest induktiivsusest ? (ilmselt mitte ?) dioodist ? kondensaatorist ? või lausa mikroprotsessorist...?

Piiri võiks tõmmata sinna, kus on vaja signaali võimendada/ töödelda, on selleks vastavad jubinad ja need vajavad toimimiseks täiendavat toiteahelat ja sellega tingivad olukorra, mis sulle ei meeldinud.

[trebla]

....
.... kus on vaja signaali võimendada/ töödelda, on selleks vastavad jubinad.....

...teisisõnu - kui ei osata ... ?

On aparaat, A tüüpi, mis töötab ka ühe pingestatud juhiga (ma pole küll katsetanud, aga miks ei peaks töötama?) ,
ja on teised aparaadid, mis ei tööta... (või töötavad ?)

[kunn24]

Ei oska öelda, võta lahti, tee detailselt selgeks. Kui viisakalt avad, võid hiljem kokku neetida või liimida.

Lisasid juurde:

Loogiline oleks, et samaväärse ohutuse tagamiseks peaks toitepingest sõltuvad rikkevoolukaitsmed selle toitepinge kadumisel automaatselt rakenduma (ahelad lahutama) ja toite puudumisel ei tohiks neid üldse olla võimalik sisse lülitada.... ?

Kui sellist nõuet vaja, eks siis tehakse ka seade. Hetkel võid selleks lisada kontaktori, mis kargab pinge kadumisel lahti.