EPSi kahanemine ja tuulekindlus

[IlSaar]

küsimus viilualuse otsaseina (katuslae otsasein) kohta. kui puitkonstruktsiooni (fermlahendus) vahele panna vill (150mm), siis sellest väljapoole vastu villa lisaks epsi ei tohiks panna jah? niiskusrežiimi silmas pidades. (kuna välisseintele on mõeldud eps).
kihid otsaseina puhul oleks siis seest välja: aurutõke - 150mm vill - 200mm eps.

[arxes]

Ikka võib, niiskusrežiimiga probleeme ei teki.
Igaks juhuks kontrollisin veel üle, https://www.ubakus.de/u-wert-rechner annab ka rohelise tule.

[IlSaar]

Pigem ehk võiks siis vuugid katta mingi sobiva tuuletõkketeibiga.

Kuidas teip muidu EPSi peal püsib?

….hästi püsib, hetkel 7 aastat. Samas, kas 50 a peab vastu, ei tea……

Millist teipi kasutasid?
Katsetasin üht võrdlemisi krõbeda hinnaga (ja näpu vahel päris tugeva liimiga) teipi (mõeldud muidu avade ümbruste tuulekindlaks teipimiseks) ja ausalt öeldas EPSi peal ei tundunud kuigi usaldusväärne, just ajas kestvuse mõttes. EPSi pind on lihtsalt jube kehva ikkagi teibi nakke jaoks. Aga plaanin teha mõne teibiga ikkagi veel katseid...

[aero]

Pigem ehk võiks siis vuugid katta mingi sobiva tuuletõkketeibiga.

Kuidas teip muidu EPSi peal püsib?

….hästi püsib, hetkel 7 aastat. Samas, kas 50 a peab vastu, ei tea……

Millist teipi kasutasid?
Katsetasin üht võrdlemisi krõbeda hinnaga (ja näpu vahel päris tugeva liimiga) teipi (mõeldud muidu avade ümbruste tuulekindlaks teipimiseks) ja ausalt öeldas EPSi peal ei tundunud kuigi usaldusväärne, just ajas kestvuse mõttes. EPSi pind on lihtsalt jube kehva ikkagi teibi nakke jaoks. Aga plaanin teha mõne teibiga ikkagi veel katseid...

Selles suunas pole kunagi mõelnud, et eps üle kruntida? Nõudmised teibile muutuksid kardinaalselt.

[IlSaar]

Pigem ehk võiks siis vuugid katta mingi sobiva tuuletõkketeibiga.

Kuidas teip muidu EPSi peal püsib?

….hästi püsib, hetkel 7 aastat. Samas, kas 50 a peab vastu, ei tea……

Millist teipi kasutasid?
Katsetasin üht võrdlemisi krõbeda hinnaga (ja näpu vahel päris tugeva liimiga) teipi (mõeldud muidu avade ümbruste tuulekindlaks teipimiseks) ja ausalt öeldas EPSi peal ei tundunud kuigi usaldusväärne, just ajas kestvuse mõttes. EPSi pind on lihtsalt jube kehva ikkagi teibi nakke jaoks. Aga plaanin teha mõne teibiga ikkagi veel katseid...

Selles suunas pole kunagi mõelnud, et eps üle kruntida? Nõudmised teibile muutuksid kardinaalselt.

on variant...

[IlSaar]

Pigem ehk võiks siis vuugid katta mingi sobiva tuuletõkketeibiga.

Kuidas teip muidu EPSi peal püsib?

….hästi püsib, hetkel 7 aastat. Samas, kas 50 a peab vastu, ei tea……

Millist teipi kasutasid?
Katsetasin üht võrdlemisi krõbeda hinnaga (ja näpu vahel päris tugeva liimiga) teipi (mõeldud muidu avade ümbruste tuulekindlaks teipimiseks) ja ausalt öeldas EPSi peal ei tundunud kuigi usaldusväärne, just ajas kestvuse mõttes. EPSi pind on lihtsalt jube kehva ikkagi teibi nakke jaoks. Aga plaanin teha mõne teibiga ikkagi veel katseid...

Selles suunas pole kunagi mõelnud, et eps üle kruntida? Nõudmised teibile muutuksid kardinaalselt.

on variant...mis see hea krunt võiks olla?

[kaimagk]

….corofix

[ping]

Olenemata "penoplaatide" servade tihendamise viisist, tuleb arvestada, et selle materjali mõõt ekspluatatsiooni käigus võib erinevate tegurite mõjul muutuda 1cm / 1m kohta, ehk kõik tihendatud vahed peavad võimaldama erinevate plaatide omavahelist liikumist.

[Prill]

Olenemata "penoplaatide" servade tihendamise viisist, tuleb arvestada, et selle materjali mõõt ekspluatatsiooni käigus võib erinevate tegurite mõjul muutuda 1cm / 1m kohta, ehk kõik tihendatud vahed peavad võimaldama erinevate plaatide omavahelist liikumist.

Ehk siis kui peno vuugid ühendada kindlalt, kandub see 1cm/1m liikumine seina nurkadesse, a'la 10 meetrit pikk seina mõõt kõigub +-10cm
On ju veel pikemaid seinu, samuti enamus neist krohvitud ja nagu ei märka seda 1cm/1m liikumist, mis võiks ka krohvis tunda anda, kui sein pidevalt sentimeetreid liigub.

Muidu osa vahtusid on elastsed ka, nt akende-uste paigalduseks, kas sellise vahu kasutamine hoiaks vuugi tiheda, samas elades üle plaatide omavahelised kahanemised paisumised.
Kuidas praktikas, kas nt peno liimvahuga paigaldades, läheb sama vaht ka vuukidesse või majandatakse kahe vahuga. Ei tea peno paigaldamise peensusi aga praktikas vertikaal- ja horisontaalvuukides tihi miskit vahtu ei paista, kas on kuskil vuugis seespool või "ei ole ette nähtud". Usinamad vahutavad tagantjärgi paigalduse käigus-järgselt suuremaid jäänud vahesid.

[IlSaar]

Vahu koha pealt käis see siit varem läbi jah, et soovitav oleks kasutada kaht erinevat vahtu, kleepimiseks liimvaht ja peale paigaldust vuukide tihendamiseks (kui vajadus) elastsem vaht. Äsja selle tööga toimetades võib tõesti öelda, et liimvaht kuivab vuugi puhul "liiga jäigaks" ja kohati "laseb vuugist lahti" juba peale paari päikese käes veedetud päeva. Elastsemaks tihendamiseks olen kasutanud Soudali FlexiFoami, väga elastne ja suure paisumisega.

Vuukide teipimise puhul on kaasaegsed tuuletõkketeibid samuti võrdlemisi elastsed, annavad mingil määral venida.
Oli juttu ka sellest, et teip peaks kestma kogu hoone ekspluatatsiooni aja...no üks tootja väidab oma tootele eeldatavat eluiga 100 aastat...

1cm/1m kohta materjali mõõdu muutumise kohta ei oska midagi kosta...kas see on kuskilt tootelehelt ka läbi käinud? või praktikas kinnitust leidnud või kuidas selline faktiline info? tundub päris halb perspektiiv.
SILS süsteemi puhul (krohvitud EPS) ilmselt krohvi armeering ja krohv "takistavad" epsil suuremat mahukahanemist ette võtta, kihid kaitsevad epsi väliste ilmastikumõjude eest. Puitvoodri all on EPS ilmastikumõjudele vist rohkem avatud...
Samas keegi varemalt kommenteeris, et ka laos seisvad EPS plaadid ajas kahanesid, mis tähendab, et kahanevad nii ehk naa. Seljuhul peaks probleemid avalduma ka SILS süsteemi puhul?


Lõpuks tuleb ilmselt nentida, et igal millimeetril perfektselt toimivat süsteemi ei olegi olemas, aga liikumine selle saavutamiseks on muidugi eesrindlik mõte

[IlSaar]

Ikka võib, niiskusrežiimiga probleeme ei teki.
Igaks juhuks kontrollisin veel üle, https://www.ubakus.de/u-wert-rechner annab ka rohelise tule.

tänud lingi eest, vaatasin nüüd ka seda ubakust ja kui sisetemperatuur panna 24 ja välistemperatuur -15 on pilt selline nagu manuses. Kuna ei valda eriti teemat siis kuidas seda pilti tõlgendada?

[arxes]

EPSi niiskusetakistus on veidi suurem kui villal. Üldine "Condensate" on siiski väga madal (rohelises) ja EPS niiskust ei karda, seega muret pole. Null-kondensaadi jaoks tuleks EPS sissepoole ja vill väljapoole panna.

[EH.INS.]

Fermi vahel on vill...Tegemist otsaseinaga...
Miks seal sisetemp on 24? Kas fermide vahel on siseruum?
Miks seal on vähendatud õhuringlus?
Miks villa sees pole karkassi? Nt fermi elemente...
Mis asi on aurutõke 0,5mm ja sd10?
Kas OSB läheb otse karkassi külge?
Miks välistemp on -15?

[IlSaar]

Fermi vahel on vill...Tegemist otsaseinaga...
Miks seal sisetemp on 24? Kas fermide vahel on siseruum?
Miks seal on vähendatud õhuringlus?
Miks villa sees pole karkassi? Nt fermi elemente...
Mis asi on aurutõke 0,5mm ja sd10?
Kas OSB läheb otse karkassi külge?
Miks välistemp on -15?

Ega mul vastuseid neile küsimustele ei ole, nagu eelnevas posituses lisasin, ei valda teemat (ühtlasi näen esimest korda seda ubakust).

Aga enda harimise mõttes küsin üle ja tänan kui võtad vaevaks täpsustada.

Sisestama peaks fermivahelise temperatuuri? Aga selle temperatuuri teada saamiseks peaks konstruktsiooni sellisel kujul valmis ehitama ning seejärel konstruktsioonis (fermi vahel) temperatuuri mõõtma? (ka välistemp peaks olema siis vastav). Minu loogika kohaselt saan sisestada ruumi sisetemperatuuri.

Ubakus ütleb, et vähendatud õhuringlus on siis, kui enne siseõhu jõudmist konstruktsioonini (praegusel juhul seinani) on takistusi (mööbel, nurgad jms). Vaba õhuringlus on sel juhul, kui sein on siseõhule täiesti avatud, st seina ees ja vastas ei ole midagi?

Avastasin ka nüüd selle lisanupu mis lisab soojustuse sisse vastava karkassi.

Aurutõke 0,5mm sd10 oli pandud indikatsiooniks aurutõkkemembraanist mille sd väärtus on 10.

OSB läheks otse karkassi külge (ühtlasi ka otse vastu aurutõket, kas ok?). Kuna pistikupesadele ja kaablitele sinna ruumi pole vaja tekitada siis lisakarkassil ei ole vist mõtet?

Välistemp sisestatud indikatiivne

[EH.INS.]

1. Fermide vahel kütet ju pole? Max temp võtaks 10
2. Fermide vahel ju mööblit pole?
3. Selge
4. Selge
5. Selge
6. "Talveperioodi" keskmine min temp pole alla -8
Ja kui arvestada kütteperioodi siis on see veel kõrgem
-10 on juba "tublisti tagavara kasuks"

[IlSaar]

1. Fermide vahel kütet ju pole? Max temp võtaks 10
2. Fermide vahel ju mööblit pole?
3. Selge
4. Selge
5. Selge
6. "Talveperioodi" keskmine min temp pole alla -8
Ja kui arvestada kütteperioodi siis on see veel kõrgem
-10 on juba "tublisti tagavara kasuks"

tänud! jälle targem.

[arxes]

Ubakus (vähemalt demo-versioonis) ei võimalda karkasskonstruktsiooni kujutada. Simuleerimiseks teed 2 eraldi diagrammi, ühe 150mm täisvillaga ja teise 150mm täispuiduga. See annab aimu, et villaga on niiskusrežiim veidi halvem kui puiduga ehk otsustamisel on määravaks vill.
Diagrammides saad temperatuuridega mängida ja vastupidiselt eh-insenerile arvan, et niiskusrežiimist ettekujutuse saamiseks kasutad alustuseks äärmuslikke temperatuure ja õhuniiskusi, mida silud aegamisi soodsamaks. Ainult keskmistega arvutades ei pruugi äärmuslikel tingimustel tekkivat kondentsi tähelegi panna.

Soovitaks leida kõrgema sd-arvuga (>=100) aurutõkke, sellega kaob madala välistemperatuuri + kõrge välisõhuniiskusega ka EPSi niiskumise probleem.

EPSi vuuke on hea teipida väliste aknateipidega, nt SIGA Fentrim IS2. Mul prooviks EPS Silverile kleebitud IS2 juba 2a räästa all päikese käes, siiani pole teip irdunud. UV on küll kõrvalt EPSi pinda kahjustanud, aga teip nagu uus.

[alarpiirfeld]

Tere. Eestis on saanud tavaks, et kui leitakse üks üks hea tööriist, siis hakatakse sellega tööle enne juhendit läbigi lugemata. Ubakus baseerub DIN-normil ja see on Glaser meetod (Lisakas on veel Euro-Glaser ja simulatsiooniarvutus EN15026 baasil) . Niiskusreziimist arusaamiseks tuleb kõigepealt läbi lugeda metoodika, mida ja kui palju on vaja sisestada, ehk algandmed. Ja mis on lõpptulem ning kuidas neid hinnata. Suur enamus selle Ubakuse-tööriistaga arvutusi tegijaid ei saa aru (sh ka ehitusinsenerid) , mis valemite alusel see töötab ning kuidas tulemusi hinnata. Muide, see Ubakus on võimalik ka endale Excelisse disainida, seal on lihtsad matemaatilised valemid. Märkus, et "Ainult keskmistega arvutades ei pruugi äärmuslikel tingimustel tekkivat kondentsi tähelegi panna." näitab selgelt, et selle kirjutaja ei saa aru metoodikast, aga juba arvutab. -10, nagu kolleeg juhtis tähelepanu on vajalik ääretingimuseks võtta ainult passiivmajade puhul, ülejäänutele sobib ka -5C. Karkassi disainimine Ubakuses on mõeldud U-väärtuse arvutamiseks , mitte niiskusreziimi arvutamiseks. Niiskusreziimi arvutab Ubakus 1D-na, mitte 2D-na. 2D niiskusreziim on oluliselt keerulisem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Lisan omalt poolt, et ükskõik mis programm on ainult tööriist, ei midagi enamat
Ja programm teeb alati (kui tegemist pole rämpsuga) kõik õigesti
Aga selleks, et saada programmist tulemused millega midagi peale hakata tuleb sisestada mudeli lähteandmed mis vastavad ekspluatatsiooniolukorrale (vahel vajalik ka ehitusaegne olukord) võimalikult lähedaselt, täpset "asja" pole võimalik modelleerida, programm on alati lihtsustus
Ning selleks, et tulemustest mingi järeldus teha peab paratamatult "asja" sisu tundma
Ubakus on hea tööriist ja omal kohal aga ei midagi enamat

[Prill]

Lihtinimesest harrastusinsener-ehitajal jääb üle oodata keeruliste programmide asemel AI ehk tehisintellektil põhinevaid lahendusi, kes parameetreid arvutaks ja neid õigesti tõlgendaks

[EH.INS.]

Kui ei oma vastavat pädevust pole ühegi tööriistaga midagi peale hakata.
Põhjusel, et lihtsalt ei saa aru mida tulemused näitavad.
Punkt...