Mitmes kihis (lubi)tsementkrohv?

[Mario002]

Mitmes kihis tavaliselt lubi(tsementkrohvi) kantakse? Inglased väidavad, et ainult kahes kihis tohib. Mandrilt pärit rahvas, et ühes kihis saab ka või siis kahes kihis, aga ei oota esimese kihi kuivamist. Poes müüdavate segude õpetustel pole väga midagi mainitud kihiti krohvimisest. Mis on kohalike arvamus asjast?

[RaJy]

Ära tegele asjadega millest mitte midagi ei jaga. Sisseloopimine ei sõltu kordade arvust vaid kihi paksusest. Inglased las teevad kuidas tahavad - neil ei ole üldiselt ka seinad ei loodis ega sirged - mitte nii nagu meil 0,05 mm taga aetakse.

[Mario002]

Ära tegele asjadega millest mitte midagi ei jaga. Sisseloopimine ei sõltu kordade arvust vaid kihi paksusest. Inglased las teevad kuidas tahavad - neil ei ole üldiselt ka seinad ei loodis ega sirged - mitte nii nagu meil 0,05 mm taga aetakse.

Interneti ekspert leitud. "loobib sisse" ehitussegu. Las ma pakun, üks nendest vanadest, kes venekeelseid videoid youtube-is teeb, kus peoga loobib segu vastu seina?

[Urmas]

Interneti ekspert leitud. "loobib sisse" ehitussegu. Las ma pakun, üks nendest vanadest, kes venekeelseid videoid youtube-is teeb, kus peoga loobib segu vastu seina?

Ära plärtsu! Mida RaJy valesti ütles?

[vuuk]

Arvo Veski raamatus "Individuaalelamute ehitamine" on krohvimise õpetuses öeldud järgmist.
Krohvimört kantakse pinnale tavaliselt kolmes kihis:
sisseviskekiht 3...4mm;
põhikiht 10...15mm;
viimistluskiht ehk kattekiht (umbes 2mm).
Mina päris selle õpetuse järgi toiminud ei ole.

[Hiid]

Ma alustasin enda ehitajateed krohvijana ~30a tagasi. Meenub et tehti nii kui naa. Kui oli vaja krohvida 5cm paksust, siis oli neid kihte ikka vähemalt kolm. Loogiliselt võttes viskaks sisse õhukese kihina, laseks ära kivistuda, ilma silumata ja siis viskaks uue kihi ja selle siluks ära. Esimene siis , et tekiks võimalikult hea nake ja teine on sirguse saavutamiseks. Viimistluskihina ehk peetakse silmas juba pahteldamist?

[Mario002]

Ära plärtsu! Mida RaJy valesti ütles?

Põhimõtteliselt kõik tema öeldu on vale, aga harutame lahti.

Ära tegele asjadega millest mitte midagi ei jaga.

Tüüpiline vastus, kui inimene tegelikult ei tea mitte midagi teemast. Tõenäoliselt nii nõrk ensehinnang, et kardab oma töö pärast?

Sisseloopimine ei sõltu kordade arvust vaid kihi paksusest.

Esiteks, ehitussegu ei loobita. Ainukesed allikad, kus loopimisest juttu on, on idanaabritelt ning seal ka ainult "vanad kalad".

Teiseks, kihtide arv ja kihi paksus on omavahel tugevalt seotud. Täpsemalt, kogu see öeldu on arusaamatu. Tõenäoliselt ei mõeldud kihi paksust, vaid krohvi summaarset paksust. Kuid siiski on see kokkuvõtvalt väär, sest igal ehitussegul on soovituslik miinimum paksus ja soovituslik nominaal paksus.

Tihtipeale on just suurem kihtide arv mõistlikum, kui vähem kihte, kuid maksimum paksus. Ei suuda ka mõelda olukorda, kus oleks krohvi paksus kindlalt määratud, ikka vaadatakse aluspinna järgi. Kui aluspind väga kõver, siis lihtsam ja mõistlikum ka mitmes kihis teha, isegi kui teoorias saaks ühes paksus kihis.

Ühe ja kahe kihi taga on ka teaduslik teooria ja loogika. Kindlasti aga ka oleneb aluspinnast, keskkonnast.

Inglased las teevad kuidas tahavad - neil ei ole üldiselt ka seinad ei loodis ega sirged - mitte nii nagu meil 0,05 mm taga aetakse.

Lihtsalt arvamus. Küllalt näinud Eesti ehitusspetsialiste, kelle tööde kvaliteet on kriitliselt halb. Antud kommenteerija ka vist ei tea kui suur on 0,05 mm, kuid eks ta lisas selle väärtuse lihtsalt dramaatilisuse jaoks.

Irooniline ka kuidas oskab kritiseerida, kuid ei oska tuua ühtegi argumenti.

[Mario002]

Tänan Vuuk ja Hiid. Olen ka umbes sama loogikat mujalt lugenud. Esimene kiht (ise tehtud segu puhul) tavaliselt tugevam (rohkem tsementi) ja teine kiht veidike nõrgem (vähem tsementi + valikulselt väikeses koguses lupja). Esimene kiht valikuliselt silutakse ja siis tehakse teise kihi nakkuvuse jaoks kammiga sooned sisse. Teine kiht kantakse esimese kihi kuivamisel või järgmisel päeval. Teine kiht silutakse, hõõrutakse ja viimistletakse.

Valmissegude puhul võib ka teise kihi kanda kiiremini. Nt. https://www.uk.weber/weberend-ocr Küll reklaamitud, et ühe kihina, kui õpetusjuhises ikka ka mainitud, et kui paksem kiht, siis mitmes kihis.

Viide kammile: https://rapidtoolsdirect.co.uk/products ... -scarifier

Pean aga tunnistama, et ise pole ka endale tehes iga segu paksusi ja kihtide kandmise juhiseid rangelt jälginud ning pole probleeme esinenud. Loogiliselt mõeldes, miks peaks (kui just ei kanna üliõhukest kihti). Olen ka kandnud ühes ja kahes kihis ning suurt erinevust pole siiamaani näinud. Küll aga kindlasti mitmes kihis lihtsam, kui segu ise suht kehva nakkuvusega või kuivab kiiresti.

Tegin teema, et teada saada, mida meil praktiseeritakse ning mis on kogemused olnud. Vastajad ei pea muretsema, ma ei oleks teid palganud oma seina krohvima niikuinii.

[Urmas]

Mario002, absoluutselt kõikidel segudel on mingi mahukahanemine ehk paksema kihi puhul tekivad praod segusse, kauemast kihi kuivamisest ei hakka heietama. Selle vältimiseks on lihtne nipp- tuleb lihtsalt aega võtta ja teha kasvõi neli kihti ilusa lõpptulemuse nimel. Lisaks veel, esimeses postituses rsi ole kõssatud mitte ühegi sõna või numbriga, et kui paks kiht tal tuleb. Sellepärast ei ple ise teemakohaseid soovitusi jaganud. Küsida tuleb ka osata.
Mis puutub RaJy öeldusse, siis vastupidiselt sinu arvamusele arvan samamoodi, et ei tasu tegeleda asjadega, millega hakkama ei saa. Teemaalgatajale +punktid selle eest, et oli vähemalt mingitki kodutööd teinud.
Mario002, ma ei tea kus riigis sa elad ja kommenteerid siin foorumis, kuid igatsugu viited võiksid võimalusel olla siiski eesti keelsed. Weber-l on oma toodetele eestikeelne koduleht täiesti olemas ja selle kammi leiab samuti meie kaubandusest. Mingit väikest venelast tümitatakse meedias siiani, aga ise propageerite ingliskeelseid variante. Ei midagi isiklikku!