Mõistest "hea ehitustava" arusaamine

[Urmas]

Kuna katuste teemas hakkas teema kõrvale keerama, siis tegin siia uue teema mõistest hea ehitustava arusaamiseks. Olen mõningaid selgitusi lugenud ja aru saanud, et seaduse järgi mõistetakse hea ehitustava all ka standardite järgimist, kuid standardid ise ei oma mittemingisugust juriidilist jõudu va kui ei ole tehtud kohustuslikuks täitmiseks vastava valdkonna ministri määrusega. No näiteks üks tsitaat.

Standardite õigusliku staatuse osas avaldas õiguskantsler 2012 aastal arvamuse, milles tõi välja, et standardi kasutamist kohustuslikuks teha ei tohi.

Ja siis on selles artiklis viidatud Riigikohtu lahendile. Lõin selle lahti ja ega eriti pikalt ei viitsinud lugeda, sest seal tuli mängu ostu-müügi tehing.
Juristidel vist sõltub näiteks hea ehitustava tõlgendamine ja standardite kohustuslikkus sellest, millist poolt nad kohtuvaidluses esindavad- kas hagejat või kostjat.

Tsitaadi allikas https://www.njordlaw.com/et/hea-ehitust ... use-korral

Hetkel meenutab hea ehitustava rohkem nagu maffia kirjutamata käitumisreegleid ja sisekorda, kus rikkumiste korral tuleb kokku maffiapealike nõukogu ja otsustab, mida rikkujaga teha. Meie riigis on selleks maffianõukoguks kohtuorganid, selmet panna kirja ja seadustada konkreetsed nõudmised ehitusvaldkonnas.

[Urmas]

@urmas
Edaspidi jõudes Ehitusseadustikku lugedes "hea ehitustavani", püüa selle koha peal kergelt muiata ja jõuda §12-ni.
Kusjuures, ega see seaduse kirjutamine ka lihtne töö ei ole - kirjuta nii või naa, ikka on võimalik kritiseerida.
§12 ütleb, et ehitamine peab toimuma ehitusprojekti kohaselt.
Mina vist ei ole kohanud projekti seletuskirja, millesse ei ole kirjutatud näiteks midagi järgnevat:

Ehitajal on kohustus jälgida materjalide tootjate poolseid juhendeid ja nõudeid materjalide ladustamise, paigalduse ning kasutatavate töövõtete osas.

Seega, seadus kohustab järgida projekti, mis kohustab järgida tootjapoolseid juhiseid.
Mis on hea tava, seda ma ei tea. Sest ma ei tea (kui ei tea), mis on teise inimese jaoks hea.
Inimesed on erinevad ja arusaamad erinevad. Erinevus pidavat rikastama.
Mõne jaoks on hea tava see, kuidas naabri pool või kusagil mujal tehti. Aga kas ikka on? Seda peab suutma hinnata.

Vaata, vuuk, minu poolt pakutavate teenuste valdkonnas(siseviimistlustööd) võib olla ja on hea kui on projekt, kuid Ehitusseadustiku järgi ei ole kohustuslik ning seega ei ole mul tavaliselt ei ole kusagilt lugeda sinu poolt tsiteeritud projektidesse kirjutatud lauset.
Minu ja Tellija vahel sõlmitud Töövõtulepingu sissejuhatuses on alljärgnevalt tsiteeritud punkt

1. ÜLDSÄTTED
1.1. Pooled juhinduvad Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, Lepingust ja Lepingu Lisadest.

Mitte ühtegi vaidlust ega täiendust viitega EVS standartile ei ole minu praktika jooksul veel esitanud mitte ükski Tellija.

Ma nüüd ei teagi, kelle nõudmisel jäeti Ehitusseadustikust välja see tootejuhendite järgimise kohustus, kuid tundub, et ehitusmaterjalide tootjate poolt ja nad ei viitsinud ise otse kohtukaasustega tegeleda.

[vuuk]

...minu poolt pakutavate teenuste valdkonnas(siseviimistlustööd) võib olla ja on hea kui on projekt, kuid Ehitusseadustiku järgi ei ole kohustuslik ...

Ehitusprojekti kohustuslikkus sõltub sellest, kas on tegu Ehitusseadustiku mõistes ehitusloa või -teatisekohustusliku ehitise ehitamisega.
Kui projekt on sel juhul olemas, siis selles sisalduv oluline info kehtib (vähemalt minu arust) ka siseviimistlejatele.

Et ehitamisel tuleb juhinduda materjalide tootjate poolt ette kirjutatust, seda õpetakse (vähemalt varem õpetati) ehitusspetsialistidele koolis ja kohustuslikel täiendkoolitustel.
Samas, juhendid annavad tihti vaid tüüpsete olukordade lahendused. Erilahendused peavad olema tagataskust võtta ehitajal endal või tegelikult peaks olema projektis.

[Urmas]

Ehitusprojekti kohustuslikkus sõltub sellest, kas on tegu Ehitusseadustiku mõistes ehitusloa või -teatisekohustusliku ehitise ehitamisega.
Kui projekt on sel juhul olemas, siis selles sisalduv oluline info kehtib (vähemalt minu arust) ka siseviimistlejatele.

Minu praktika jooksul konkreetselt siseviimistluse kohta, kus projekti ei ole olnud, on umbes nagu eelmise riigikorraaegsete valimistest osavõtu ja poolthääle saanute %. Paar erandit on olnud ja need olid tõesti konkreetsed alates aluspinnast kuni lõppviimistluseni ning ei olnud üldsõnalised a´la värv või tapeet. Ikka olid nimetatud pahtlid-krundid-värvid koos tootjate nimede, toote nimetuse ja värvitooniga numbri või nimetusega, dekoratiivkrohvipuhul konkreetne krohv koos tooni numbri või nimetusega, tapeedi puhul ära mainitud ka toote artikli number. Kohe lust oli teha sellise projekti järgi. Kas projektis oli mainitud ka EVS, seda enam ei mäleta. Ühel juhul ma vist vahetasin kokkuleppel tellija ja sisekujundajaga pahtli tootjat, sest projektis ettenähtu oli liiga pehme ja kallis(sinine Sheetrock). Kui Tellija oleks jäänud projektis kirjutatu juurde, siis oleks lihtsalt minu teenuse hind läinud materjalide kõrgema hinna tõttu kallimaks.

Et ehitamisel tuleb juhinduda materjalide tootjate poolt ette kirjutatust, seda õpetakse (vähemalt varem õpetati) ehitusspetsialistidele koolis ja kohustuslikel täiendkoolitustel.
Samas, juhendid annavad tihti vaid tüüpsete olukordade lahendused. Erilahendused peavad olema tagataskust võtta ehitajal endal või tegelikult peaks olema projektis.

See on siililegi selge, et tuleb juhinduda tootejuhenditest, kuid olen parema tulemuse nimel ka meelega eiranud tootejuhiseid ja seda just dekoratiivsete viimistluste puhul nagu näiteks savivärvimisel või dekoratiivse krohvi lasuurimisel. Aga noh, seal on natuke vabamad käed ilusa lõpptulemuse saavutamiseks ehk mängu tuleb ka tegija loominguline lähenemine.

[Kalvis]

Hea ehitustava on 3 kohtueksperdi arvamus.Tavaliselt on üks ühe poole ekspert, teine teise poole ekspert ja kolmas kohtu määratud ekspert.