~10mm põrandaküttetoru kasutamine

[dzim]

Teise korruse küttelahenduse planeerimine käsil, kuid enne kuulaks ehk tegijate kogemusi peenema põrandaküttetoru kasutamisel (nt Uponor Minitec D9,9 x 1,1). Aluseks OSB 22mm. Magamistubades selle peal sammumüra 20...50mm ning siis parkett. Magamistubades plaan kasutada vaid seinasid küttepinnana, ehk küttetoru saab seina sisse krohvitud. Kahes vannitoas valaks minimaalse plaadi fiibriga. Toru kinnituseks kasutaks sama Miniteci plaati.

Terve ~80m2 esimene korrus 20mm toruga tehtud, planeerisin läbi miskise põrandakütte tarkvaraga (LoopCAD). Tulemus hea, põrandad ühtlaselt soojad ja probleeme pole. Max pealevool pumbast 34 kraadi ja toad 21-22 kraadi. Kütab maaküte. Sellega hoidis ka teise korruse kõige kõvema külmaga 16 kraadi peal isegi.

Trass tuleb esimese korruse kollektorisse 32mm, sama pealt on ka teisele korrusele tehtud väljavõtt, seal veel kollektor puudub. Vesi tahab muidugi liikuda kõige kergemat teed. Kas ta üldse teisele korrusele liikuda tahab kus on piirajaks üsna peened ja suure takistusega torud? Maksimaalseks pikkuseks 50-60m kontuuri kohta.

Tõsiste vastuargumentide najal ilmselt lahendaks ka 16mm toruga. Kuid nähes nii vähest küttevajadust, siis pigem kaaluks esialgu peenemat toru.

[kunn24]

.......

[dzim]

Läbi käidud ikka! Päris arvutusteni veel ei läinud. Elu oleks muidugi lihtsam kui iga asja jaoks oma spets palgata. Mehaanika insenerina hammustan ehitustemaatikast ka ikka läbi, palju põnevam on asi siiski omale selgeks teha, kui asi muidugi seda väärt ka on.

[kunn24]

.....

[võhik]

Kas sellise esimesest korrusest erineva kütteringi(de) süsteemi jaoks ei saaks vajadusel kasutada täiendavat ringluspumpa ?

[kunn24]

.........

[dzim]

Tee siis selgeks, rehkenda rõhukadu ja vajalik voolukiirus välja.

Jõuab ka selleni. Saan aru, et kasutuskogemus puudub?

[ping]

Teise korruse küttelahenduse planeerimine käsil, ...

Terve ~80m2 esimene korrus 20mm toruga tehtud, planeerisin läbi miskise põrandakütte tarkvaraga (LoopCAD). Tulemus hea, põrandad ühtlaselt soojad ja probleeme pole. Max pealevool pumbast 34 kraadi ja toad 21-22 kraadi.
Kütab maaküte.
Sellega hoidis ka teise korruse kõige kõvema külmaga 16 kraadi peal isegi. ...

Ehk vajadus on soojustamata vahelae peal oleva teise korruse max 80m2 ruumide siseõhu temperatuuri tõsta +5C võrra ja selle saab arvestustes aluseks võtta.

Ise loobusin arvutamise ja mõõtmise tulemusel nii väikse soojusenergia kulu tõttu teise korruse põrandaküttest ja panin igasse tuppa madalatemperatuurilise radiaatori (kiirem reaktsioon ööisel temp langemisel).

[kaimagk]

....ei ei ei , kes neid suuri kobakaid radikaid küll tahab näha, inimene plaanib siis torusi seina panna ja teie soovitate veel massilisi radikaid

[ping]

....ei ei ei , kes neid suuri kobakaid radikaid küll tahab näha, inimene plaanib siis torusi seina panna ja teie soovitate veel massilisi radikaid

"Tahab näha", ehk kas subjektiivne eelhoiak tundmatu teema suhtes?
Kas 80m2 peale, mis on 4 tuba, saab "massiliselt" radikaid paigaldada?

Radikad saab ka nii paigaldada, et neid esmapilgul näha ei olegi ja paigaldus viis on ainult fantaasiavaesuses kinni.
Kiiretoimeliste küttekehadega (radikatega) on võimalik saavutada suuremat energiasäästu kui suure inertsiga küttekehaga.

[dzim]

Radikad võivad ka veel lõpuks valemisse mahtuda, seda küll magamistubades. Küttega seina tegemine veel üsna toores lugu peas, kuigi need kes teinud on on siiamaani kiitnud. Magamistoa WC ja 2 korruse vannituba aga jäävad kindlalt põrandaküttele.

[Coolhouse]

Oleneb milline see maja sul on. Kui trepp on avatud siis tõesti tõuseb soojus I korruselt teisele.
Kuid tubade uksed on vahest kinni ka.
Kuid on hulga kaupa viilkatusega majasid mille II korrus pole kuigi korralikult soojustatud.
Katuse pind on ka viilkatusega suurem.
Seega alati ei kehti et II korrus vajab vähem kütet kui I.
Ei näe küll mõtet et peaks 10 mm toru panema põrandasse. Ikka 16 mm ja 50 m kontuur.
Mina pole mingi kütte arvutaja kuid kujuta ette et vesi ei taha mitte igast pilust hooga läbi voolata.
Kui sa organiseerid mingi toru kus vesi niriseb siis soojust kannab edasi vaid turbulentne veevoog. St see vesi peaks voolama nagu kevadine oja. Mitte just nagu veevool konnatiigis kus vesi praktiliselt seisab (laminaarne veevoog).

Kui praegu, suvel, on teine korrus palav siis see näitab ka osaliselt kuidas soojusisolatsioon soojuse liikumist takistab.
Soovitaks siis radiaatorite asemel konvektoreid ehk puhurradiaatoreid mida saab kasutada nii talvel kütmiseks kui suvel jahutamiseks. Juhul kui on õhk-vesi soojuspump. Maasoojuspumbal tihti puudub jahutamise võimalus.

[võhik]

mina tahaks olemasolevale elektriküttega betoonplaadile võimalikult vähe põrandat tõstvat vesikütet peale valada. 10 mm toru oleks seega parem kui 16 mm. Kui seetõttu ka kontuure rohkem tuleb pole hullu - mul korrus ainult 60-70 m2.
Miks sa kunn selle uponori lingi ära kustutasid ? Googeldamine andis selliseid 10 mm torulahendusi teisigi, kuid see aluspõrandale liimitav plastikalus tundub kõige ruumisäästvam olevat.

Aga siin :

Productfilm SpeeTherm vloerverwarming WARP Systems

oli näiteks huvitav kontuuri paralleeltorudesse hargnemise kolmik 2:07-2:40 ,

[ping]

... Küttega seina tegemine veel üsna toores lugu peas, kuigi need kes teinud on on siiamaani kiitnud. ...

Ega siis OMA valikuid ei saa maha laita, kui hulga raha on selle alusel magama pandud.

Küttva välisseina pool eraldatavast soojusenergiast liigub läbi soojustuse otse õue.

Olen viibinud majas, kus seintele kanti (abi)raha lugemata, uhke 10cm paksune savikrohvi kiht ja välisseinad veeti torusid täis seinakütete jaoks aga ega siis seepärast maja soojuskulu ei vähenenud, kuigi sooja seina vastu toetades oli soojem tunne.

[Coolhouse]

mina tahaks olemasolevale elektriküttega betoonplaadile võimalikult vähe põrandat tõstvat vesikütet peale valada. 10 mm toru oleks seega parem kui 16 mm. Kui seetõttu ka kontuure rohkem tuleb pole hullu - mul korrus ainult 60-70 m2.
Miks sa kunn selle uponori lingi ära kustutasid ? Googeldamine andis selliseid 10 mm torulahendusi teisigi, kuid see aluspõrandale liimitav plastikalus tundub kõige ruumisäästvam olevat.

Aga siin :

Productfilm SpeeTherm vloerverwarming WARP Systems

oli näiteks huvitav kontuuri paralleeltorudesse hargnemise kolmik 2:07-2:40 ,

See on ilus video!

Selgusetuks jääb kuidas 6 mm kõrguse tõstmine takistab oluliselt maja ehitamist või remonti.

Katsuks natuke mõista et kui tuppa panna väike radiaator siis saaks sealt samadel tingimustel vähem sooja kui seinal oleks suur radiaator.
Siis suurel radiaatoril on suurem ülekandepind ja seetõttu pääseb rohkem sooja tuppa.
Sama on ka põrandaküttega. Üldjuhul pannakse 20 mm toru ja saab ka arvutada ülekandepinna suuruse.
Pannakse ka 16 mm toru kuid soovituslikult tihedamalt.
Kui nüüd võrrelda 20 mm toru ülekandepinda ja 10 mm toru ülekandepinda???
Videos see jagaja on huvitav küll et vähendada torustiku takistust kuid jutt taustal vist flaami keeles.
Hollandis on teisigi huvitavaid lahendusi. Nt 2 kW õhk-vesi soojuspump mis asub majas sees ja kasutab õhukanaleid õuest õhu võtmiseks ning õue tagasi puhumiseks.
Kuid huvitav mis see temperatuur ka talvel Hollandis on ....?

[ping]

....
Hollandis on teisigi huvitavaid lahendusi. Nt 2 kW õhk-vesi soojuspump mis asub majas sees ja kasutab õhukanaleid õuest õhu võtmiseks ning õue tagasi puhumiseks.
Kuid huvitav mis see temperatuur ka talvel Hollandis on ....?

Hollandi talvist õhutemperatuuri ilmestab hästi kordade arv sajandis, et mitmel talvel on Hollandis kanalid külmunud, sest see on seal maal suur sündmus.
https://maailm.postimees.ee/7179354/ams ... s-uisutada
https://elu24.postimees.ee/7181818/vide ... -kanalisse
https://et.wikipedia.org/wiki/Amsterdam

Amsterdamis on mereline kliima. Seda mõjutab Põhjamere lähedus. Tuul puhub peamiselt läänest. Öökülma esineb harva talvelgi.

Aasta keskmine õhutemperatuur on +10,2 °C. Kõige soojemad kuud on juuli (+17,6 °C) ja august (+17,5 °C), kõige jahedamad jaanuar (+3,4 °C) ja veebruar (+3,5 °C).

[võhik]

...Selgusetuks jääb kuidas 6 mm kõrguse tõstmine takistab oluliselt maja ehitamist või remonti.

Treppi peab hakkama tõstma näiteks..

Tallinn-Harku kuude keskmised numbrid on vist
Tallinn-Harku -2,9 -3,6 -0,6 4,8 10,2 14,5 17,6 16,5 12,0 6,5 2,0 -0,9
aasta keskmine 6,4

õhk-vesi soojuspumpade reklaammaterjalid näitavad jah, et sealkandis lösutavad välisosad rahulikult maa peal - ei mingeid kanajalgu all ..

Kas seinakütte teema on viimasel ajal rohkem arenenud?
mul oleks allkorrusel pika nishi otsas üks välissein, millel pole aknaid ja sinna võiks esmalt siis näiteks kasvõi 50-100 mm miskit PUR-plaati panna ja selle peale uue köetava seina... ?
Saaks u. 7 m² kütvat pinda juurde...

[dzim]

Minul läheb esimene katsesein 250mm kivivillaga välisseinale. Aluseks 25mm laudis millel õhuke pilliroomatt. Sellel toru ja umbes 35mm+ krohvi koos võrguga.

Kuna nüüd suutsin plaani paika panna, et juuli lõpuks on vaja nii mõnigi töö ära teha, siis tarne pikkuse tõttu jäin ikka 16mm toru peale. Krohvi ja valutööde kulu selle 6mm peal pole ka teab mis suur.

Peale katseseina tahaks talvel nagunii teha ka paar termopilti, et näha kas ja kuidas asi toimib.

[optimist88]

Küttva välisseina pool eraldatavast soojusenergiast liigub läbi soojustuse otse õue.

Millistel arvutustel või allikatel see väide põhineb? Millist soojustust jm tingimusi eeldatakse?
Võrdluseks oleks paganama hea teada kui suur osa PÕRANDAküttest läbi soojustuse pinnasesse liigub.

[dzim]

Ilma kommentaarita diagrammid küttega ja kütteta seinale. Väljas -10*C, sees 21*C. Osa läheb paratamatult välja, aga kas ka radika taga sama ei juhtu?

Kütteta



Küttega

[kaimagk]

……..lihtsalt targutamiseks , kogu soojus liigubki kogu aeg majast väljapoole( siis kui õues on temp madalam kui toas). Küsimus ongi ainult selles, et kui kiieresti……
…. aga viimane postitatud seina diagramm

[ping]

……..lihtsalt targutamiseks , kogu soojus liigubki kogu aeg majast väljapoole( siis kui õues on temp madalam kui toas). Küsimus ongi ainult selles, et kui kiieresti……
…. aga viimane postitatud seina diagramm

Omaniku valikus on põhimõtteline erinevus energia kasutamise eesmärgis, et kas tagada säästlikult"ruumis viibivate inimeste mõnus keskkond" või "soojendada maja välisseinu" ja nagu ülal lisatud joonisel on näha, siis peaks arvutama ringi ökonoomsemaks energiakasutuseks ka välisseinte konstruktsiooni.
Kusjuures ülal toodud pilt näitab ainult soojuse konvektsiooni teel ülekannet ja ei näita vist infrapuna kiirguse liikumist.

[võhik]

Konvektsioon, konduktsioon, radiatsioon......

äkki kasutaks maakeelseid sõnu, siis saaks maarahvas kah aru ...

[Urmas]

Mind pigem huvitaks, et kas on mõeldud ka soojuspaisumisest tingitud võimalikele defektidele seinte viimistlusel kui torud seina sees.

[dzim]

...ja nagu ülal lisatud joonisel on näha, siis peaks arvutama ringi ökonoomsemaks energiakasutuseks ka välisseinte konstruktsiooni

Päris passiivmaja ei ehita, aga ei ütleks et kelba seina u=0,139 nüüd halb oleks.

Mind pigem huvitaks, et kas on mõeldud ka soojuspaisumisest tingitud võimalikele defektidele seinte viimistlusel kui torud seina sees.

See on teema mille peale sai mõeldud, kuid ega õigupoolest midagi suurt ei oska ette võtta. Krohvi all pilliroomatt, krohvi sees hundinui ja kihtide vahel veel võrk. Servadesse jääb paisumisruumi. Vesi seinas muidugi 35 kraadi ei ületa. Esimene krohv on tänaseks ka seinas, ootab kuivamist järgnevateks kihtideks.