Radiaatori küttelt põrandaküttele

[marekb]

Tere
Oskab siit keegi ehk öelda kui keeruline oleks radiaatorküttelt ümber ehitus põrandaküttele?
Tegemist kahekordse maja esimese korrusega, kus kahte tuppa ja kööki tulevad hetkel torud keldrist, kuna seal on katel. Samadest torudest läheb soe ka teisel korrusel asuvatesse tubadesse, kuhu soov siiski radiaatorid alles jätta.(kas nii üldse saab?)
Valada ei sooviks, vaid pigem nende valmis soontega põrandakütte plaaatidega.
Pinda jämedalt 65m2-et kui keegi oskaks veel ka ligikaudse hinna öelda, oleks ka timm

[kaimagk]

See lõbu maksab mitmeid tuhandeid. Küsiks hoopis vastu, miks radiaatorid ei meeldi? Kas on plaan põrandas olevat soojuskandjas olevat vedelikku kütta soojuspumbaga?

[marekb]

Mitmed tuhanded kindlasti, niipalju olen ikka kursis. Aga meeldib rohkem kui põrand soe, vb mingi kiik-ei tea.
Kütmine on hetkel pelletiga,mis kunagi edasi tuleb, ei oska öelda.

[ping]

Tere
Oskab siit keegi ehk öelda kui keeruline oleks radiaatorküttelt ümber ehitus põrandaküttele?
Tegemist kahekordse maja esimese korrusega, kus kahte tuppa ja kööki tulevad hetkel torud keldrist, kuna seal on katel. Samadest torudest läheb soe ka teisel korrusel asuvatesse tubadesse, kuhu soov siiski radiaatorid alles jätta.(kas nii üldse saab?)
Valada ei sooviks, vaid pigem nende valmis soontega põrandakütte plaaatidega.
Pinda jämedalt 65m2-et kui keegi oskaks veel ka ligikaudse hinna öelda, oleks ka timm

Kui jaotuse plaan on tehtud, siis plaadid saab maha laotatud ja toru sisse keritud, abilise abil ühe päevaga ning laminaat läheb otse peale.

Aga kuna põrandaküttevee temparatuur erineb tavaliselt radikate temperatuurist, siis on eraldi lahendust vaja madalama põrandasse mineva vee temperatuuri saamiseks.
(Sobivat termostaati kasutades saab sellisesse põrandasse lasta isegi +50C vett.)

Lisakeerukus on seotud põranda tasapinna tõusuga mõne sentimeetri võrra.

[marekb]

See põrandate tõus väga ei tohiks segada, sest millegipärast on kunagi ehitatud nii, et toad on ühes tasapinnas ning köök ja esik teises tasapinnas-erinevus mõned cm.

[Vko]

Aga meeldib rohkem kui põrand soe, vb mingi kiik-ei tea.a.

Põrandaküte ei tähenda, et põrand inimese jaoks soe tundub. Hästi soojustatud maja korral on küttevee temperatuur enamik ajast nii madal, et seda on raske soojaks nimetada.

[Coolhouse]

Üldiselt on ikka nii et katel kütab mingit paaki (akupaak) ja paagist on eraldi torudega võetud radiaatorid ning põrandaküttel paagist oma torustik.
Selleks et vesi ringleks käib vahele ringluspump. Kuna radiaatorite takistus veeringlusele on väiksem ning põrandaküttel suurem siis käib radikatel eraldi ringluspump ja põrandaküttel oma ringluspump.
Kui köetakse katlaga siis käib põrandakütte ringi vahele veetemp piirav(kaitse) ventiil et põrand liiga soojaks ei läheks.
Põrandakütte kontuurid on parem jagada kollektoriga.
Radiaatorite temp. reguleerib iga radiaatori ees olev termostaat.
Põrandakütte temp reguleeritakse kas käsitsi kollektori pealt veehulka muutes, kollektorile mootorite paigaldamisega või segusõlme abil (pealejooksu ja tagasijooksu vee segamisega).

Tõde on et igast asjast saia teha ei saa. Kui mingist küttesüsteemi osast loobuda,siduda radikad ja põrandakütte samasse ahelasse, raha säästa jne siis võib lõpptulemuse nimi suur jama olla. See jama juhtub ekstreemolukorras kui õues külm ning tuiskab.

Mina olen kõik põrandad juurde valanud (maja betoonplaat on ehituse käigus alt soojustatud). Sellega moodustub betoonplaadist väike soojussalvesti. Kuid siis tuleks sul keldri lagi soojustada. 2 toa puhul võib ka põrandakütte plaatidega teha.

Ka peaks arvestama et põrandaküttest saab piiratud koguse soojust. St kui maja ehitatud ca 1930....1980 siis vaja kogu maja väljast soojustada või mõni radiaator ka alles jätta.

[ping]

Aga meeldib rohkem kui põrand soe, vb mingi kiik-ei tea.a.

Põrandaküte ei tähenda, et põrand inimese jaoks soe tundub.
Hästi soojustatud maja korral on küttevee temperatuur enamik ajast nii madal, et seda on raske soojaks nimetada.

Klassikalise küttega betoonplaadiga on "sooja põranda" saamine keerulisem aga kergpaigaldusega põrandakütte puhul on väga võimalik ja olen ise kasutanud, et tõstad või langetad temperatuuri ringide kaupa.
Kui reageerimise aeg on 10-15min. siis suht lihtne näiteks "koera nurgas" tempi alandada või köögi töötasapinna ees põranda tempi. tõsta.
Või kui välistemp on pikalt stabiilne (nulli lähedane ja kogu küttevõimsust ei ole vaja), siis lasedki soojaks ainult diivani ees oleva põranda osa, et toaõhk liiga kuumaks ei läheks.

[ping]

Üldiselt on ikka nii et katel kütab mingit paaki (akupaak) ja paagist ...
... Kuna radiaatorite takistus veeringlusele on väiksem ning põrandaküttel suurem siis käib radikatel eraldi ringluspump ja põrandaküttel oma ringluspump.
...

Alati see ei kehti ja tuleb vaadata igat hoonet ning selle kasutamist eraldi.

Kuigi nii on "lollikindel" ja kliendile kallim arvata, siis tegelikus kasutuses väikses eramus, kus elutoast avaneb trepiava (ja soe õhk liigub loomulikult ka üles) teisele korrusele, siis enamus aega on teise korruse radiaatorite termokraanid suletud ja kogu küttevesi liigub enamus ajast läbi esimese korruse põrandakütte torude.
Soojenenud õhu loomulik liikumine hoones on asi, millega tavaliselt küttesüsteemi planeerimisel ei arvestata.

Kui on tegu suure majaga, siis muidugi on täislahendus koos kaasneva tehnikaga vajalik.

[kaimagk]

Aga meeldib rohkem kui põrand soe, vb mingi kiik-ei tea.a.

Põrandaküte ei tähenda, et põrand inimese jaoks soe tundub.
Hästi soojustatud maja korral on küttevee temperatuur enamik ajast nii madal, et seda on raske soojaks nimetada.

Klassikalise küttega betoonplaadiga on "sooja põranda" saamine keerulisem aga kergpaigaldusega põrandakütte puhul on väga võimalik ja olen ise kasutanud, et tõstad või langetad temperatuuri ringide kaupa.
Kui reageerimise aeg on 10-15min. siis suht lihtne näiteks "koera nurgas" tempi alandada või köögi töötasapinna ees põranda tempi. tõsta.
Või kui välistemp on pikalt stabiilne (nulli lähedane ja kogu küttevõimsust ei ole vaja), siis lasedki soojaks ainult diivani ees oleva põranda osa, et toaõhk liiga kuumaks ei läheks.

Siia oleks veel soblik lisada ka see “ tõsiasi”, enne kui hakkad seal seda põrandat nende plaatidega katma, soovitaks tungivalt võõbata kogu põrand musta värviga üle. See annab veel kokkuhoidu küttelt kuni 20%

[ping]

... Siia oleks veel soblik lisada ka see “ tõsiasi”, enne kui hakkad seal seda põrandat nende plaatidega katma, soovitaks tungivalt võõbata kogu põrand musta värviga üle.
See annab veel kokkuhoidu küttelt kuni 20%

Istu, kaks!

Soojusenergia ülekandest:
Must betoonipind parandab kiirguslikku energiaülekannet (krobelise betooni ja sileda parketi vahel kui kasutatakse parketi alusvaipa) aga kui sile laminaat paigaldada vahetusse kontakti siledate soojusjaotusplaatidega, max kontaktpinnaga, siis ei ole mõtet värvida sest kiirgusliku soojusülekande osakaal on väike.

Kokkuhoiust:
Kokkuhoid küttelt toimub madalama temperatuuriga küttevee arvelt soojapumpa või kondentsgaasikatelt kasutades aga kuna pelletküteseade väljastab nagunii põrandakütteveest kõrgema temparatuuriga soojuskandjat, siis siin ei muutu mitte niivõrd kasutegur kui mugavus.

[Kalvis]

Küsijale saab aga reeglina mõttetu raharaiskamine.
Teha tuleb segamiskraaniga klassikaline põrandaküttekollektor.
Põrandal pead vaatama uksepakke - min 5 cm tuleb ikka juurde - kas uksi saab avada? Kui saab siis jah jaotus kipsplaadiga jne, võid kasutada kõike min põranda tõstmisega.
Sel puhul vajalik klassikaline kõtteprojekt, olulisdim on põranda jaotustorude plaan.

[kaimagk]

Must betoonpind ei paranda energiaülekannet! Sellist juttu võiksid avalikus foorumis mitte ajada. Ja veel see diivani esine kontuuri reguleerimine, ......aga jah, nalja peab ju ka saama, nagu ühes teises teemas....

[xil]

Must betoonpind ei paranda energiaülekannet! Sellist juttu võiksid avalikus foorumis mitte ajada. Ja veel see diivani esine kontuuri reguleerimine, ......aga jah, nalja peab ju ka saama, nagu ühes teises teemas....

Jah, täpselt nii, "must" ja "valge" käib nähtava valguse kohta. Infrapuna jaoks on enamus asju "mustad". Näiteks elektoonikas halvendab alumiiniumradikate mustaks värvimine nende soojusülekannet, kuna värvikihi soojusjuhtivus on alumiiniumi soojusjuhtivusest viletsam.

[xil]

Mul oli ka 0,4mm paksusest alumiiniumist tehtud põrandakütteplaadid valikus https://www.polytrade.ee/k%C3%BCte-ja-v ... etail.html. Ostsin 2 plaati ning mõned meetrid põrandaküttetoru prooviks. Testi tulemused olid negatiivsed - 0,4mm alumiinium jääb soojuse torudelt ära juhtimiseks ning ühtlaselt hajutamiseks lahjaks. Kui sinna paari mm paksune alumiiniumist sileplekk veel peale panna, siis ehk.
Säänsed hõbepaberiga kaetud plaadid on päris naljanumbrid: https://www.ehomer.ee/et/soojustus/pir- ... orule.html

[ping]

...
Jah, täpselt nii, "must" ja "valge" käib nähtava valguse kohta. Infrapuna jaoks on enamus asju "mustad". Näiteks elektoonikas halvendab alumiiniumradikate mustaks värvimine nende soojusülekannet, kuna värvikihi soojusjuhtivus on alumiiniumi soojusjuhtivusest viletsam.

Kui valge lumi katab tumedat pinda ja sellele lumele langeb päiksevalgus, siis päikselt tuleva nähtava valguse jaoks on lumi valge ja see valgus läbib lume jõudes lume all olevale tumedale pinnale.
Lume all olev tume pind soojeneb ja hakkab kiirgama infrapunakiirgust, ja kuna lumi on infrapuna kiirguse jaoks must (infrapuna kiirgus neeldub lumes), siis see kiirgus hakkab lund sulatama.
Seda efekti saab igal kevadel looduses näha, kui välistemperatuur on alla nulli aga "kõrred söövad lund" ja nende ümber sulab lumi ära.

Alumiiniumradikad VÄRVITAKSE mustaks kaitseks korrosiooni eest või ilu pärast aga kui vajalik on parem soojusülekanne min kaaluga (näiteks militaartehnika), siis alumiinium ANNODEERITAKSE mustaks, kuigi see tehnoloogia on värvimisest kallim.

[kaimagk]

...ja mitte karvakaski ei puutu üleval olev tekst sellese, et mustaks võõbatud parketialune on laus lollus.... aga keegi ikka püüab seda parandada mingite muude füüsikalist nähtusega...

[ping]

Mul oli ka 0,4mm paksusest alumiiniumist tehtud põrandakütteplaadid valikus https://www.polytrade.ee/k%C3%BCte-ja-v ... etail.html. Ostsin 2 plaati ning mõned meetrid põrandaküttetoru prooviks. Testi tulemused olid negatiivsed - 0,4mm alumiinium jääb soojuse torudelt ära juhtimiseks ning ühtlaselt hajutamiseks lahjaks.
Kui sinna paari mm paksune alumiiniumist sileplekk veel peale panna, siis ehk.
Säänsed hõbepaberiga kaetud plaadid on päris naljanumbrid: https://www.ehomer.ee/et/soojustus/pir- ... orule.html

Mitu vatti soojusenergiat tahtsid oma katses 1m2 põrandapinnale üle kanda?

Kui 1m2 põranda kohta tuleb kaks rida soojusjaotusplaati, siis see on 4m ja 0,4mm paksuse pleki korral on see 1600mm2 (16cm2) alumiiniumi ristlõikepindala.

Pane 4cm x 4cm ja 1cm paksune alumiiniumi tükk pliidile ja mõõda, et kui palju sellest sooja läbi tuleb, kui arvutada ei mõista.
(Toru enda materjali võib võrdlusest välja jätta, sest selle soojusülekande tegur on sama ka betooni sees.)

Põrandaküttel eluruumides arvutatakse vist 30W/m2 kohta.

[ping]

...ja mitte karvakaski ei puutu üleval olev tekst sellese, et mustaks võõbatud parketialune on laus lollus.... aga keegi ikka püüab seda parandada mingite muude füüsikalist nähtusega...

Nende aastate jooksul oleksid saanud füüsikast soojusülekannet uurida, mitte lõputult tühja jura ajada.
Soojusülekande loodusseadused on samad.

Ja kõrvalteemas küsitakse, et "miks keegi ei räägi, et betoon kõveraks läheb"?
Miks peaks, sellise suhtumise peale?

[kaimagk]

Ei,ei….mina lihtsalt juhtisin tähelepanu sellel et parketi all olevat betooni ei ole vaja mustaks võõbata ( et siis annab küttekuludelt kokkuhoidu), muud ei midagi. Foorumist on kasu ikka selliselt, et inimestele päris jura ka ei aetaks, muidu imestate jälle kui kusagil keegi tegi ehitusfoorumi soovituse järgi( ja soovitaja oli 3000+ postitusega ehitus guuru) , ja pärast selgub et sai jama kokku keeratud.

[Prill]

Mul oli ka 0,4mm paksusest alumiiniumist tehtud põrandakütteplaadid valikus https://www.polytrade.ee/k%C3%BCte-ja-v ... etail.html. Ostsin 2 plaati ning mõned meetrid põrandaküttetoru prooviks. Testi tulemused olid negatiivsed - 0,4mm alumiinium jääb soojuse torudelt ära juhtimiseks ning ühtlaselt hajutamiseks lahjaks. Kui sinna paari mm paksune alumiiniumist sileplekk veel peale panna, siis ehk.
Säänsed hõbepaberiga kaetud plaadid on päris naljanumbrid: https://www.ehomer.ee/et/soojustus/pir- ... orule.html

Selle eksperimendi täpsed tingimused vajaks täpsustamist, ka järeldus "negatiivne", ei tarvitse olla nii ühene või ka antud füüsikas olla korrektne ja seda ka oodatud mõttes Alumiiniumi soojusjuhtivustegur on väga hea, õhust ca 9000x parem, seepärast alumiinium laialdaselt kasutusel jahutussüsteemides nt elektroonika&arvutite jahutuspinnad.
Kui eksperiment koosnes põrandaküttetorude plaadist, milles soojusjaotusplaat ja põrandaküttetoru aga puudus põrandakate, võib alumiiniumlehe soojusjuhtivus ja soojuseeraldumine laialtpinnal olla nii hea, et soojus ei levi mööda plaati kaugemale, sest plaat eraldab soojuse enne õhku ära.
Eksperimendi tulemus võib olla teine, kui soojusjaotusplaat kinni katta, nii nagu eeldatavasti põrandal see on. Sellisel juhul alumiiniumleht ei saa nii kiiresti soojusest vabaneda ja alumiiniumlehes kandub soojus mööda alumiiniumi laiemale pinnale.
Umbes sama efekt kui talvel auto radikale papitükk ette panna, radikas ei saa enam soojusest efektiivselt vabaneda ja mootori jääksoojus jääb ringlema ehk sõidukisse.

[xil]

Mul oli soojusjaotusplaatide peale põrandavaip laotatud ning mõõtsin IR-termomeetriga vaiba erinevate punktide temperatuuri. Vaip oli soojem torude kohal, aga kahe toru vahel, st 7,5cm kaugusel torust enam-vähem toatemperatuuriga.