Talade pikkus üle veidi üle 7 m - kas kannab?

[Nimetu]

Ei tea kas saab teema öige teema alla, aga küsin siiski.
Tegemist on väga, väga vana majaga. Talad on teisel korrusel 7,25 m. (Toa laius 4,80m) Seintega kokku siis 4 tala. Nende peal 1 katusealune tuba. Need talad on kandnud küll väga-väga kaua. Rääkisin ka arhidektiga ja tema arvas, et küll kannavad ka edaspidi. Mis arvab siinne rahvas, kas peaks toetuseks ühe posti alla panema?

Teine küsimus on, et 1 tala oli siiski seina äärest vilets ja on eelnevate majaomanikude poolt raudtalga ühendatud. Mismoodi nüüd seda raudtala ja seda poolikut puittala nägusamaks teha? Puit on vanast värvist puhastatud ja sooviks nagu ka köik teised talad üle ölitada, kuid see lisatud tala on küll inetu. Eelmistel omanikel oli kipsplaadist ümbris tehtud, sellele poolikule raudtalale. Kas oleks ka teisi lahendusi?

[taastaja]

Ega kirjeldusest hästi aru küll saa... tuba on siis 4.8X 7.25 ja pikemat külgepidi jooksevad laetalad, millede peal asub veel katusekamber? Siis on vast tõesti nii, et kui siiani pidanud, siis vast peab edasi. Seda tala saab ka kindlasti proteesida vastava tapi ja poltühendusega, kui korralikult tahta. Kui lihtsamalt, siis asetada raua ja kehva talaosa asemele vastava ristlõikega talajupp, aga siis peab toe alla panema, mille peale need ühendused toetuma jäävad.

[Nimetu]

Seda ma arvasingi, et ega ma naisterahvana korralikult seletada oska Aga aru sa said siiski
Katusekambrist on jah tehtud lapsetuba.
Vot-vot. Selline poltühendus ongi juba valmis. Aga, millega seda väljastpoolt nägusamaks teha? Kas peita kogu tala (Kuna pool on nagunii juba lipitud, lapitud) Vöi siiski ainult see metallist polttala mingi materjaliga ära peita. (Siiamaani oli kipsplaadist tükid löigatud, tapeeditud nagu seinadki ja raudtalale peale pandud - välimus siis teistest taladest erinev muidugi)

[wake]

Ära sa muidugi maini, mis mõõdus need talad seal on Kui maja ikka väga vana, siis võib oletada, et on tahutud palgid mõõduga umbes 250x250. Sellised talad kannavad ära, aga kui arvestada ka eluruumide kasuskoormusega, siis vajuvad veidi palju läbi.

[Nimetu]

Jahh, sellise mööduga need talad ka umbes on.
Loodame, et siis peavad.
Lapsetoas lasin täna veidike arhidektil ja lapsel hüpata, no öötsumist oli ikka hästi näha. Arhidekt arvas, et küll ikka peab. Loodame!

[wake]

Kui see õõtsumine ei häiri, siis las aga olla, aga ära siis mullivanni üles pane

[Nimetu]

No loodan, et ei

[toomas]

Tere.

Arhidekt ei ole reeglina konstruktor, kuid on erandeid. Otsi keegi kes teeks tugevusarvutused. Kas talasid pikki lühemat seina ülesse pingesse ei saaks tõmmata? Ise seda varianti kasutanud ja tulemus ok.

Toomas
51 62 338

[taastaja]

Kas tugevusarvutused tuleks teha laetaladele?...et kas nad praktiliselt jaksavad ainult oma enda raskust ülal hoida!?

Arvutuste asemel oleks vaja ehk teha nende talade amortisatsiooni uuring. Ka see põhjus vajaks välja uurida, et miks üks taldest on järgi andnud. Tihti on selle põhjuseks ka juba puidutüves endas pesitsenud haigus, mitte painde koormus.

[toomas]

Kas tugevusarvutused tuleks teha laetaladele?...et kas nad praktiliselt jaksavad ainult oma enda raskust ülal hoida!?

Arvutuste asemel oleks vaja ehk teha nende talade amortisatsiooni uuring. Ka see põhjus vajaks välja uurida, et miks üks taldest on järgi andnud. Tihti on selle põhjuseks ka juba puidutüves endas pesitsenud haigus, mitte painde koormus.

Teisele korrusele tuleb tuba. Kui palju sellega lisakoormust tuleb ei tea. Seoses sellega soovitaks läbi arvutada.

Toomas

[wake]

Teisel korrusel on juba tuba nagu ma aru sain. Kui võtta vahelae koormuseks 1 kN/m2, mis on ilmselt liig, aga on ka seinad, mida eraldi ei hakka arvesse võtma (ilmselt kergseinad). Ja eluruumide kasuskoormus 2 kN/m2 (kokku siis osavarutegureid arvestades 4,2 kN/m2). 7meetrine 250x250 tala sammuga 1500mm ei kanna ära. Lubatud läbipainde juures oleks maksimaalne koormus 2,4 kN/m2, kandevõime poolest aga 3,5 kN/m2. Muidugi ei tea, mis klassi kuulub konkreetne puit, praegu oletasin, et C22 (kmod=0,8 ja Ym=1,3).

[Nimetu]

Katusealune tuba on siis 4,80m x 5,35m.
Tegemist männiga.
Mida tähendab kN ?

[Nimetu]

Veel üks küsimus. Nüüd sai teisele korrusele uus puit pörand pandud. Oleks pidanud laudade alla, kust tala jookseb mingid tugevduse panema, et kui siiski millalgi soov tala kaitsepost panna. Nüüd hilja. Oma lollus.
Mis nipiga saaks siiski tala toatuse panna, et pörandat väga ei kriimustaks, löhuks jne. ?Vöi tuleb arvestada sellega, et pörand saab rikutud.?

[wake]

Veel üks küsimus. Nüüd sai teisele korrusele uus puit pörand pandud. Oleks pidanud laudade alla, kust tala jookseb mingid tugevduse panema, et kui siiski millalgi soov tala kaitsepost panna. Nüüd hilja. Oma lollus.
Mis nipiga saaks siiski tala toatuse panna, et pörandat väga ei kriimustaks, löhuks jne. ?Vöi tuleb arvestada sellega, et pörand saab rikutud.?

Ei saa eriti midagi aru Kaitsepost? Tugiposti mõtled tala alla?
kN - kilonjuuton ehk 1kN=~100kg

[Nimetu]

Jahh, tugiposti pean silmas.

[wake]

Post läheb ju ikka tala alla, kuidas puutub teise korruse põrand asjasse? Posti asemel võib olla ka tala risti olemasolevatega.

[Nimetu]

Jahh post läheks tala alla, aga kuidas selle paigutusega oleks, et pörandata väga ei rikuks?
Teise korruse pörandale soovikski siis posti panna. Post jääks teise korruse pöranda peale ja kolmanda ehk katusekorruse tala alla toetajaks. Teise ja komanda korruse vahele.

Kas risti olev tala oleks siis mötekam panna? Kummast oleks rohkem kasu?

Vabandan väga oma keeruliste küsimuste pärast, mul lihtsalt pole kellegi käest eriti küsida.

[wake]

Ei no nüüd läks keeruliseks Kolm korrust? Tala oleks ilmselt lihtsam soovitada, kui selle saab seintele toetada. Ei tea ju, kas ja kus on allpool seinad.

[Nimetu]

Jahh ???
Teema alguses kirjutasin ka, et 3 korrust: "Talad on teisel korrusel 7,25 m. (Toa laius 4,80m) Seintega kokku siis 4 tala. Nende peal 1 katusealune tuba. "

Tegelikult on talad ikka igal korrusel, aga kuna teine korrus momendil käsil, siis sellest ka selline küsimus.

Ei tea kas katusealaust tuba saaks ka kolmandaks korruseks nimetada, aga lisasin siiski.

[wake]

Ok, see korruselisus ei olegi oluline, kui panna alla toetuseks tala, mitte post. Post kannab koormuse üle alumisele vahelaele, aga kas see kannab? jne, jne
Kus kandis see maja asub? Ehk leiad kellegi pädevama kui arhitekt, kes pilgu peale viskab. Nii võib siin targutama jäädagi, kui ei kujuta asju ette nii nagu nad on.

[Nimetu]

Jah, wake. Tänan, et vötsid vaevaks muga arutleda. Tegelikult pidasingi selle posti all ikka tala silmas. Oehh, see ehituswärk ikka keeruline Post = tala. A küll köik laabub.

Toomas siin küsis, et: " Kas talasid pikki lühemat seina ülesse pingesse ei saaks tõmmata? Ise seda varianti kasutanud ja tulemus ok."
Selline varjant oleks küll vast möeldav, aga millega neid kinnitada ja kuhu ? Kui viitsid vöiksid rääkida.

[toomas]

Tere.

Kui kandis see maja asub? Kui kusagil Harjumaal vaataks üle. Aga alati võid helistada 51 62 338.

Toomas

[taastaja]

Üllatusi, siis kui palju! Selliste talalahenduste järgi julgen arvata, et tegu vähemalt 130 aastase hoonega ja ilmselt algselt see tavalise elumajana ehitatud ka pole. Siis ehk pole seda katusekorrust samuti veel välja ehitatud? Ja kui on, siis miks sellised kahtlused, et see enam ei kanna? Kas taladel on siis näha mingeid kahjustuste/väsimuse märke? Mõistatusi, kui palju!

[Nimetu]

Taastajal on täitsa öigus.
Tegu isegi veel-veel vanema majaga, mis algselt polnudki elumajaks ehitatud. Vaid pigem pesuköök vms.
See tala asi saigi nüüd ära lahendatud ja tundub, et elame nii edasi. Küll ta kannab. Vanasti olevat puud ka lopsakamalt kasvanud ja tugevamad olnud.
Kahjuks ei asu maja Harjumaal. Isegi mitte eestimaal. Asub saksas. Väga kena panoraamvaade linnale. Ja selles ka selle köige völu. Majal aga on üllatusi oi-oi kui palju. ja tulemas veel.

Olen Teilt siit väga palju abi saanud, isegi kui minu küsimused vahel algul arusaamatud on.

Suured tänud!