Põranda soojustamine Stalini-aegses majas

[zurik]

Tere!

Selline mure, et pole varem pidanud soojustamisega tegelema, eriti kivimajas. Hakkan nimelt ostma korterit staalini aegsesse majja ja korteris on sügisel ning varakevadel väike niiskuseprobleem. Korter asub esimesel korrusel ja lisaks on fassaad veel renoveerimata. Tahtsingi uurida, et kas kellelgi on kogemust sellises majas põranda soojustamisega keldri poolt? Kuidas ja kas seda võiks teha, kui jah siis mis materjale ja tehnikat oleks mõistlik kasutada?

[Kalvis]

Ei ole aga on kasutatud üht lihtsat lahendust (kui on kivist lagi) - kleebid vahtplasti lakke (vahuga lased)

[zurik]

Ei ole aga on kasutatud üht lihtsat lahendust (kui on kivist lagi) - kleebid vahtplasti lakke (vahuga lased)

Seda ma arvasin, aga igaksjuhuks mõtlesin, et enne kui miskit tegema hakkan, siis uurin targematelt. Suur tänu!

[Urmas]

Ei ole aga on kasutatud üht lihtsat lahendust (kui on kivist lagi) - kleebid vahtplasti lakke (vahuga lased)

Esimese mind häiriva asjana oleks see, et kuna üldiselt kipub kelder(Stalini-aegses majas) olema ühisomand, keldribokside pindalad ei ühti korteri pindalaga, siis võib, aga ei pruugi, tekkida probleeme kõrvalbokside omanikega. Teisena häiriks mind see, et kui suurt efekti omab konkreetselt enda korteri pindala suuruse põranda soojustamine keldri poolt kui kõrvalt, mööda teiste keldribokside soojustamata kõrvallae betooni ronib külm ikkagi "keldri laes soojustuse ja lae vahele" ja sealt edasi I korruse põrandani. Ei ole inseneri haridusega, lihtsalt alevipoja uitmõtted probleemi olemusest.

[zurik]

Ei ole aga on kasutatud üht lihtsat lahendust (kui on kivist lagi) - kleebid vahtplasti lakke (vahuga lased)

Esimese mind häiriva asjana oleks see, et kuna üldiselt kipub kelder(Stalini-aegses majas) olema ühisomand, keldribokside pindalad ei ühti korteri pindalaga, siis võib, aga ei pruugi, tekkida probleeme kõrvalbokside omanikega. Teisena häiriks mind see, et kui suurt efekti omab konkreetselt enda korteri pindala suuruse põranda soojustamine keldri poolt kui kõrvalt, mööda teiste keldribokside soojustamata kõrvallae betooni ronib külm ikkagi "keldri laes soojustuse ja lae vahele" ja sealt edasi I korruse põrandani. Ei ole inseneri haridusega, lihtsalt alevipoja uitmõtted probleemi olemusest.

Aitäh vastamast!
Jah, olen nõus kõikide mõtetega. Bokse seal õnneks pole ja kelder on täiesti tühi, nii et sellega probleeme pole. See point muidugi on, et külma tuleb kõrvalt sisse jah. Ilmselt tuleb ikka keegi nupukam vaatama kutsuda…
Jahedusest suurem probleem on tegelikult selles, et niiskus tuleb tuppa. Kui see soojustamine natukengi juba aitaks, oleks juba abi.

[Urmas]

Jahedusest suurem probleem on tegelikult selles, et niiskus tuleb tuppa. Kui see soojustamine natukengi juba aitaks, oleks juba abi.

Kahtlen veidi, kas soojustamine aitab mööda keldri vundamenti tuleva niiskuse vastu. Ühel mu tellijal(siinse foorumi kasutajanime optimist88-l) on vist sarnane probleem. Kui soovid rohkem infot, siis kirjuta talle.

[Kalvis]

Keldri enda jaoks on väga hea vundamendi soojustamine. Niiskuse vastu aitab keldris kütmine (eeldusel, et kelder on vundamendi kaudu soojustatud).
Maja kui kompleksi täislahendus on parem kui soojustatakse vundament - kelder on soojem ja sellevõrra võib põranda soojustamisega mitte tegeleda.