Bauroc 375 lintvundament

[kaimagk]

...noo muidugi kõik võimas internett .Paned pea ahju ka, kui seal näidatakse et põlema ei lähe

[Kalvis]

EPS on üsna aurutihe ja vett raskesti läbilaskev materjal, kuid täiesti vee ja aurukindel ta ei ole. Sellega tuleb kõikjal arvestada.
Mida suurem on EPS number, seda vähem vett ja auru läbi laseb.
Klassikalises juhtumil otse veesisse EPS ei projekteerita ja see lähte tingimus on >90% majade vundamentidel. Vee ja niisket pinnase mõju saab vähendada drenaazi ja mummukilega. Üks vundamendi projekteerija tööd ongi need võimalused kasutusele võtta kui saab. Keldrite korral väga hea lahendus.
Iseasi kas eestis tüüpprojektides projekteerija sellistele asjadele mõtleb on võibolla tõesti nif-nafindus. Teine imelihtne lause on samamoodi võimalik - projekteerija ei viitsi lillegi mõelda ja kirjutab drenaazi ja mummukile sisse. Tegelikkuses ongi just vaidlust põhjustav juhtum - soine maa, drenaazi pole võimalik parimalgil juhul kuhugi teha ja uppuvas pinnases on se mummukile mõttetu - vesi on nagunii EPS tasapinnas.

[Imelik]

Vabandust... aga te ikka üldse ei loe, mis teile postitatakse või lihtsalt ikkagi ei saa aru? Juba A.P. pandud näites oli öeldud, et pole vahet antud juhul- kas EPS või XPS- nad ei ole "veekindlad".
Difusioonitakistusteguri tähenduse kohta postitatud viitel, on kõik teid huvitavad materjalid olemas. Juures oleval kirjeldusel on takistuse võrdlus suhtelise õhuniiskuse korral 0-50% (nn. kuiv) ja 50-93% (nn. märg). Vedela vee tekkel ei oma antud tegur olulist tähtsust, kuna suureneb märgumine läbi selle (Kalvisele mõtteainet- mis tingimused valitsevad pinnases/pinnasel ?)....
Nagu tabelist nähtub, siis võrdluses niiske/kuiv µ näitaja ei erine, küll aga erineb materjali põhiselt- EPS 60, XPS-150, vahtklaas- ∞ (lõpmatus... kui välja ei paista või keegi juhuslikult ei tea).
Kui te aga paigaldate vahtklaasi konstruktsiooni, mis märgub 100%-ni, siis on tulemus sama mis ilma "kummikuta" villase sokiga vees või katkises kummikus. ... arvan ma.

[vuuk]

Teema sedakorda jälle põhjalikult lappama läinud. Ei viitsinud mina siin enam jaurata - niikuinii usub igaüks mida tahab ja vastavalt millisel "pulgal" asub. Kes usub tehnilist infot, kellele läheb korda netis leiduv kusagile poole kaldu jama jne.
See selleks - läheks ehk korraks veel tagasi teemasse.
Üks BAUROC 375 plokile lintvundamendi võimalik variant oleks:

Leca LTH plokkidest vundament.jpg (71.3 KiB) Vaadatud 1104 korda

Kas keegi teab, kas niisuguseid soojustusega kergkruusplokke veel ka saadaval on?
Ehitasin neist ühe hoone aastal 2015.
Rohkem saab näha ehitamisest pilte minu tehtud galeriis
https://vuuk.ee/p_15-leca.php
(pildid seal paraku hägusevõitu, ei õnnestunud kahjuks siis teha paremaid)
Kusjuures, Soome analoog peaks nagu olema Lakka EH-300 ja ECO-380, mida teada olevalt tuuakse sealt ka üle "lombi".

[A23]

Teema sedakorda jälle põhjalikult lappama läinud. Ei viitsinud mina siin enam jaurata - niikuinii usub igaüks mida tahab ja vastavalt millisel "pulgal" asub. Kes usub tehnilist infot, kellele läheb korda netis leiduv kusagile poole kaldu jama jne.
See selleks - läheks ehk korraks veel tagasi teemasse.
Üks BAUROC 375 plokile lintvundamendi võimalik variant oleks:
Leca LTH plokkidest vundament.jpg
Kas keegi teab, kas niisuguseid soojustusega kergkruusplokke veel ka saadaval on?
Ehitasin neist ühe hoone aastal 2015.
Rohkem saab näha ehitamisest pilte minu tehtud galeriis
https://vuuk.ee/p_15-leca.php
(pildid seal paraku hägusevõitu, ei õnnestunud kahjuks siis teha paremaid)
Kusjuures, Soome analoog peaks nagu olema Lakka EH-300 ja ECO-380, mida teada olevalt tuuakse sealt ka üle "lombi".

Päris huvitav. Küsiks eneseharimise mõttes ka mõned küsimused.

Sokkel ja seinad on vist samadest plokkidest ja bituumenpapiga eraldatud?
Kuidas põranda hüdro ja selle sokli hüdro ühenduskoht oli projekteeritud?

Varasemalt on keegi siin foorumis väitnud, et killu panemine taldmiku alla on puhas raiskamine. Kuidas viimasel ajal projektides on, kas ikka läheb kild või enam mitte?

Mis selle ploki U arv on ja kas püstvuugid seotakse "peno" osasas ka vahuga sarnaselt horisontaalosaga või kuidas soojustuse pidevus püstvuugis tagatakse? (kui saan õigesti aru, siis ploki kergkruusa kihtide püstvuugigid lähevad ilma seguta kokku)

[vuuk]

Kõiki töid mina sel objektil ei teinud. Kogu projekti infot minule ei edastatud ja mul pole ilmselt ka voli projekti peeninfot laiale ringile jagada.

..
Sokkel ja seinad on vist samadest plokkidest ja bituumenpapiga eraldatud?
..

Horisontaalseks HI-ks pandud võõp + SBS. Mina seda tööd ei teinud.

..
Kuidas põranda hüdro ja selle sokli hüdro ühenduskoht oli projekteeritud?
...

See küsimus tekitab minus kahtluse, kas küsija teab üldse, mis on hüdroisolatsioon ja mis on selle mõte.

..
Varasemalt on keegi siin foorumis väitnud, et killu panemine taldmiku alla on puhas raiskamine. Kuidas viimasel ajal projektides on, kas ikka läheb kild või enam mitte?
..

Öelda võib mida iganes. Puusalt võib ka vastupidist väita.
Eelmise riigikorra ajal sai, jah, ehitatud vundamente ilma killupadjata. Saab küll. Toimivaid lahendusi saab olla erinevaid. Selle riigikorra ajal ikka kõikides projektides olnud kõnealuses kohas kild. Võibolla siis oleneb riigikorrast.

..
Mis selle ploki U arv on ja kas püstvuugid seotakse "peno" osasas ka vahuga sarnaselt horisontaalosaga või kuidas soojustuse pidevus püstvuugis tagatakse? (kui saan õigesti aru, siis ploki kergkruusa kihtide püstvuugigid lähevad ilma seguta kokku)

Tootja andmete järgi on korralikult vahuga täidetuna U-arv 0,15W/(m²K). Ilma vahuta ehk õhuvahedega U-arv 0,16W/(m²K). Päriselus jääb ilmselt soojusjuhtivus olenevalt töö tegija hoolikusest nende kahe numbri vahele.
Samas, eks vundamendis avaldab U-arvu suurusele mõnevõrra rohkemat mõju ka suurem niiskuse tase.

[alarpiirfeld]

Tere. Killu panek ei sõltu valitsevast parteist vaid lähtub füüsikast. Juba sügava nõukaaegse klassiku (A.Veski) aabitsad sisaldavad viiteid killule. Väljavõte noorema klassiku aabitsast T.Masso Väikemajad. 1990 , lk 66: "Nõrku pinnaseid - kohevat liiva, pehmet savi - saab tugevdada 10..20 cm paksuse killustiku- või kruusakihi sissetampimise teel." Kaasaegsed optimaatorid on mänginud lapsepõlves tuttavat telefonimängu ning klassikute füüsikal põhinevad seisukohad on muutunud "killupadjaks" ise aru saamata , milleks seda vaja on. Aga ehitustava ju nõuab! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[A23]

Kõiki töid mina sel objektil ei teinud. Kogu projekti infot minule ei edastatud ja mul pole ilmselt ka voli projekti peeninfot laiale ringile jagada.

..
Sokkel ja seinad on vist samadest plokkidest ja bituumenpapiga eraldatud?
..

Horisontaalseks HI-ks pandud võõp + SBS. Mina seda tööd ei teinud.

..
Kuidas põranda hüdro ja selle sokli hüdro ühenduskoht oli projekteeritud?
...

See küsimus tekitab minus kahtluse, kas küsija teab üldse, mis on hüdroisolatsioon ja mis on selle mõte.

..
Varasemalt on keegi siin foorumis väitnud, et killu panemine taldmiku alla on puhas raiskamine. Kuidas viimasel ajal projektides on, kas ikka läheb kild või enam mitte?
..

Öelda võib mida iganes. Puusalt võib ka vastupidist väita.
Eelmise riigikorra ajal sai, jah, ehitatud vundamente ilma killupadjata. Saab küll. Toimivaid lahendusi saab olla erinevaid. Selle riigikorra ajal ikka kõikides projektides olnud kõnealuses kohas kild. Võibolla siis oleneb riigikorrast.

..
Mis selle ploki U arv on ja kas püstvuugid seotakse "peno" osasas ka vahuga sarnaselt horisontaalosaga või kuidas soojustuse pidevus püstvuugis tagatakse? (kui saan õigesti aru, siis ploki kergkruusa kihtide püstvuugigid lähevad ilma seguta kokku)

Tootja andmete järgi on korralikult vahuga täidetuna U-arv 0,15W/(m²K). Ilma vahuta ehk õhuvahedega U-arv 0,16W/(m²K). Päriselus jääb ilmselt soojusjuhtivus olenevalt töö tegija hoolikusest nende kahe numbri vahele.
Samas, eks vundamendis avaldab U-arvu suurusele mõnevõrra rohkemat mõju ka suurem niiskuse tase.

Arvan küsija teadvat, mis on hüdroisolatsioon ja mis on selle mõte - takistamaks vee (mis iganes konditsioonis ja olekus) liikumist ühest kihist või kekkonnast teise, "märjalt" alalt "kuiva" alasse, nt siseruumi poolele. Horisontaalne HI vundamendi peal on vist eelkõige kapilaartõusu katkestamiseks. Eeldan, et ka põranada alla tuli mingi HI. Küsimus oli, et kuidas need kaks HI'd omavahel ühendatakse, et ei jääks "avatud" kohta. Palun parandada, kui mu mõte on vales suunas liikunud.

Võin eksida, aga kas "killupadja" mõttekuse ei seadnud kahtluse alla üks teine kõrge kooli läbinud insener? (Kes hetkel enam foorumis ei osale) Aga võib-olla oligi siis seotod konkreetse pinnasega.

Just täpsustuseks, kas need müüritise erinevad U-arvud olid antud just vertikaalvuugi vahuga täitmise / mittetäitmise kontekstis ja horisontaalvuugid olid alati ette nähtud vahutada?

[vuuk]

Selle hüdroisolatsiooni teemaga on üks igavene jama. Isegi ehitusspetsialistide, projekteerijate, inseneride
seas terminoloogia selle koha pealt sassis. Ei tea, kas erinevates õppeasutustes õpetatakse erinevalt, või on õppurid koolist pausi pannud.
Vähemasti mulle on õpetatud, et hüdroisolatsioon on materjali kiht, mis peab taluma survelist vett.
Olenevalt vee survest (Pa-tes) peab projekteerija materjali ja vastavalt sõlme või konstruktsiooni teostuse määrama.
Muidugi täidab hüdroisolatsioonikiht ka seda ülesannet, mida kirjeldate, aga selleks ei pea olema HI, piisab niiskustõke (näiteks PVC kile) või aurutõke (näiteks PE kile). Ja need on tegelikult ehitusterminoloogiliselt põhimõtteliselt erinevad "asjad".
Tegelikult võiks ka soklipealseks niiskuse kapillaartõusu tõkkeks olla niiskustõke (ja mõnes projektis ongi olnud nii nimetatud), aga seal on hüdroisolatsioon kui selline vajalik pigem selleks, et vähemalt ehitise projekteeritud kestuse jooksul kindlalt vastu peaks (pigem kestku kauem), et oleks piisavalt paks ja tugev kiht. Mingi õhuke niiskustõkke materjal võib saada juba müüri ladumise käigus vigastatud. Ajalugu on näidanud, et vilets materjal on seal sõlmes liialt varakult alla andnud ja siis on jama suur.

Killupadja üks mõte seisneb selles, et selle paksuse võrra saab vundamendiga vähem maa sisse minna. Olemasolev pinnas võib olla külmakerkene või nõrk, vajab eemaldamist. Teiseks võib olla vajadus mitte päris sirget alust - kaeviku põhja - millegagi sirgemaks ajada. Ega paksema betooniga ei tuleks ju odavam. Kolmandaks..... las keegi teine seletab, mis kolmandaks...

Erinevad U-arvud olid eelkõige horisontaalvuugi või vajadusel ka vertikaalvuugi täitmise kontekstis.

[Prill]

Taldmiku alune killupadi aitab ka drenaažvee kogumisele, kui rajatakse nt klassikaline taldmikust madalamal drenaažisüsteem.
Mälu järgi nõukaaja lõpul, kui sai aastake ehitusel vehitud, nt kaarhalli vundamendiplokkide alla siluti-rehitseti killustik, tihendamist nagu ei mäleta, drenaaži tollele hoonele ei rajatud, ka klassikalise 5 korruselise paneelika vundamendi alla tehti killusikupadi, kuigi need keldriga hooned ja ümber hoone drenaaž peab tagama keldri kuivuse.
Võimalik, et killustiku kasutamine vundamendi all on lihtsalt praktiliselt mugav. Kasvõi praegust kevadist aega mõelda, kaevad vundamendi augu-kraavi on seal tavaliselt nätske savi&pori ja kopp ei kaeva ka päris loodi-siledaks kaeviku põhja, et sealt oleks hea ehitama hakata. Edasi on küsimus, kuidas saada sile kraavipõhi, kas üritada seda kaevikupõhja kuidagi pinnase enda poriga kuidagi siledaks rehitseda labidaga auke täites. Samas praktikas kihte "ehitades" on alati kiirem ja mõistlikum kihte "täita", kui kihte "uuristada". Kaevikupõhja saaks siledaks ka nt liivaga või kruusaga, aga liivane materjal kipub märgades oludes, kus vundamendi auk/kraav on tihti tiik, olema kandevõimetu materjal. Kes ehitusplatsidel rohkem liikunud, võib silmale puhas liiv osutuda ka vesiliivaks kuhu jalg põlvini sisse vajub, samas kui eile kuivaga sai seal kenasti astuda.
Jääbki järgi killustik, mis on eelnevatest puudustes vaba, kättesaadav, odav, saab siluda-tihendada vundamendile aluspõhja, tihendatav, kannatab ka ehitusplatsi niiskeid olusid.

Milleks päriselt killustik leiutatud on, seda ei tea

[A23]

Selle hüdroisolatsiooni teemaga on üks igavene jama. Isegi ehitusspetsialistide, projekteerijate, inseneride
seas terminoloogia selle koha pealt sassis. Ei tea, kas erinevates õppeasutustes õpetatakse erinevalt, või on õppurid koolist pausi pannud.
Vähemasti mulle on õpetatud, et hüdroisolatsioon on materjali kiht, mis peab taluma survelist vett.
Olenevalt vee survest (Pa-tes) peab projekteerija materjali ja vastavalt sõlme või konstruktsiooni teostuse määrama.
Muidugi täidab hüdroisolatsioonikiht ka seda ülesannet, mida kirjeldate, aga selleks ei pea olema HI, piisab niiskustõke (näiteks PVC kile) või aurutõke (näiteks PE kile). Ja need on tegelikult ehitusterminoloogiliselt põhimõtteliselt erinevad "asjad".
Tegelikult võiks ka soklipealseks niiskuse kapillaartõusu tõkkeks olla niiskustõke (ja mõnes projektis ongi olnud nii nimetatud), aga seal on hüdroisolatsioon kui selline vajalik pigem selleks, et vähemalt ehitise projekteeritud kestuse jooksul kindlalt vastu peaks (pigem kestku kauem), et oleks piisavalt paks ja tugev kiht. Mingi õhuke niiskustõkke materjal võib saada juba müüri ladumise käigus vigastatud. Ajalugu on näidanud, et vilets materjal on seal sõlmes liialt varakult alla andnud ja siis on jama suur.

Killupadja üks mõte seisneb selles, et selle paksuse võrra saab vundamendiga vähem maa sisse minna. Olemasolev pinnas võib olla külmakerkene või nõrk, vajab eemaldamist. Teiseks võib olla vajadus mitte päris sirget alust - kaeviku põhja - millegagi sirgemaks ajada. Ega paksema betooniga ei tuleks ju odavam. Kolmandaks..... las keegi teine seletab, mis kolmandaks...

Erinevad U-arvud olid eelkõige horisontaalvuugi või vajadusel ka vertikaalvuugi täitmise kontekstis.

Ok, sel juhul minu väljend "hüdro" on antud kontekstis liialdus, survelist vett maapinnast kõrgemal väga ette ei tule. Ei teagi, kuidas kõige õigem nimetada oleks, aga küsimus jääb ikka, kas vundamendi niiskusetõke ja põranada alune niiskusetõke peaksid kuidagi olema ka omavahel seotud. Või ei ole põranda alla üldse niiskustõket vaja?
Küsin, sest omal ka plaanis edaspidi ehitis, küll keldriga, põrand ca 1m maapinnast allapoole ja üritan tasapisi teemasse sisse elada. Küll kiiret pole, hetkel käsil puitsõrestikehitis alt tuulduva põrandaga.

[vuuk]

Radooniohtlikus piirkonnas peaks radoonikile kindlasti olema seina juurest nii isoleeritud, et oleks ka seinte ja põranda kokkusaamise nurk täiesti hermeetiline ja teostatud selliselt, et ka ajas kestaks.

Variant 1. Materjalid ja terviklahendus olgu määratud projekteerija poolt.
Seda aga vist on meie maal palju tahetud. Selle kohta ütleks taevataat: "ei minu silmad seda näe".

Variant 2. Tuleb leida piisavalt teadmisi omav ehitaja või olla ise see tark ja pädev isik.

[alarpiirfeld]

Tere. Kõigepealt peaks alustama mõistetest. Mis asi on hüdroisolatsioon. Kesk-Euroopa insenerid on jõudnud sellekohase kokkuleppeni ja selle ka vastavates normides koos tehniliste parameetritega kirja pannud. Eestis pole mingit ühtset arusaama, mis asi see on , aga kõik ehitajad räägivad - üks aiast, teine aiaaugust, jne. Kas kasvuhoonekile on hydro, kas PVC-kile on , kas Selveri kilekotid maapinnale laotatuna on jne. Kuna Eestis ei ole keegi tahtnud vastavat normi koostada, siis kõikidel on õigus nimetada suvalist vähegi ja koheselt vett sõelana mitteläbilaskvat materjali hüdroisolatsiooniks. See on muidugi selle mõiste devalveerimine ja tavainimeste eksitamine, kes õigustatult ootaks, et see asi toimiks veetõkkena kauem kui mõni aasta.
Killustiku kohalt on kodanik õigesti märkinud "killustiku kasutamine vundamendi all on lihtsalt praktiliselt mugav", aga mitte konstruktiivselt mõistlik. Ehk mugav ehitaja dikteerib Eestis inseneeriat. Seda mitte ainult vundamendi ehituses vaid üleüldse ning sellest on kujunenud ehitustava. Kahjuks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[vuuk]

...
Ehk mugav ehitaja dikteerib Eestis inseneeriat. Seda mitte ainult vundamendi ehituses vaid üleüldse ning sellest on kujunenud ehitustava. Kahjuks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere Alar
See on nüüd küll väga huvitav arusaamine, et ehitajale on killustiku labidaga kühveldamine mugav.
Mugavam on küll pigem tugitoolis istumine, aga mõnele pole seegi mugav.
Mis siis konstruktiivselt mõistlikum on?
Tasuvusarvutus:

Lugupidamisega..

[T25]

Kõige parem olevat nö "virgin soil". Kaevad kopaga suurema osa ära ja siis viimase otsa viskad labidaga, et pinnast võimalikult vähe segi pöörata. Omaette teema on see Piirfeldi poolt välja toodud killu sisse tampimine kandevõime parandamiseks. Mina ei suudaks ära otsustada, et palju ma kildu tampima peaks jms ebamäärasuses ning ei saaks rahulikult asja võtta.

Killuga betooni asendamine tundub ahvatlev. Kunagi taastaja nimeline mees siin foorumis kirjutas, kuidas ta maa alla betooni praktiliselt ei vala, vaid kaevab laiemad kraavid, liiva ja kive( veega tihendades) või kildu täis ja siis maa pealsele osale ehitab saalungid, armeerib ja valab vundamendi sokli. Majad olla püsinud hästi.

Kui on kruusapinnas, siis kas võikski nii, et kooriks pealt õhukese mullakihi ära, valaks armeeritud sokli ja kogu muusika? Või peaks ikka maa alla külmumissügavuseni minema?

[vuuk]

...Kaevad kopaga suurema osa ära ja siis viimase otsa viskad labidaga, et pinnast võimalikult vähe segi pöörata.

See koht tuleb mulle tuttav ühest raamatust.
Ise olen seda reeglit püüdnud järgida. Tänapäeval abiks pöördpeaga laser. Kaevikus kopameest parajal määral assisteerides, meisterliku kopa töö korral ja kui aluspinnas suhtelisel ühtlane, siis pole suurt midagi labidaga viimast visata. Päriselus muidugi aluspinnase ühetaolisust väga ei tasu loota. Maa tegelik sisemus selgub alles tagantjärele tarkusena, eriti kui pinnase põhjalik uuring tegemata.
Muidugi tuleb kaevetööd tehes hoolega jälgida, et kopp kusagil liialt sügavale ei läheks ja pärast kobestatut pinnast sügavamaks kaevatud ossa ei lükkaks - siis võib tünga saada.

..
Kui on kruusapinnas, siis kas võikski nii, et kooriks pealt õhukese mullakihi ära, valaks armeeritud sokli ja kogu muusika? Või peaks ikka maa alla külmumissügavuseni minema?

See sõltub suuresti asukohast ja mis maja sellele vundamendile tuleb.
Kõrges kohas kuiv või ka niiske tihe puhas kruus ei vaju, ega kerki külmaga.
Madalas vesises asukohas vett täis kruus kerkib, kuna kruusa osade vahel olev vesi külmudes paisub.
Kuna aastad ja ajad pole vennad, siis tasuks vundament rajada pigem sügavamale.
Tänapäeval vanades raamatutes leiduva tarkuse järgi enam projektides väikemajade vundamentide rajamissügavusi ei järgita. On leitud muid lahendusi. Kõik muutub - ka ehitus areneb.

[ping]

Kõige parem olevat nö "virgin soil"(???). Kaevad kopaga suurema osa ära ja siis viimase otsa viskad labidaga, et pinnast võimalikult vähe segi pöörata. ...
.... kuidas ta maa alla betooni praktiliselt ei vala, vaid kaevab laiemad kraavid, liiva ja kive( veega tihendades) või kildu täis ja siis maa pealsele osale ehitab saalungid, armeerib ja valab vundamendi sokli. ...

Eesti keeles "puutumata pinnas" ja nii on läbi aegade ehitatud käsitsi vundamente.
Kaevatakse teatud sügavuseni ja viimane kiht lõigatakse labidaga siledaks, et all olevat pinnast mitte liigutada.

Mu vanaisa oli Lõuna-Eestis vundamenditegija ja jutu järgi olevat ta kaevanud käsitsi 2m sügavusi ja 20cm laiu kraave (selleks olid muidugi ka erilised labidad).
Kui seinad valatud, siis visati tühjaks keldriauk ja maa all saalungeid ei kasutatud.
Ilma keldrita hoonel maaalla ei valatud vaid täideti kivide ja liivaga.