Mis on ikkagi tulevikuküte?

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10857
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 309 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas Urmas »

xil kirjutas: 05 Dets 2023, 12:05 Olkiluoto 3 puhul on saanud TVO selle rajamisel 4,8 miljardit eurot riigilt laenu. Näiteks Eesti riigi eelarvest moodustab see 30%, ehk siis Eesti riik peaks selle raha saamiseks käibemaksu päris kõrgeks tõstma.
Kui riigil on vaba raha, mida laenata, siis las ta laenab, aga ma tahaks väga loota, et EV hakkaks mingite tuumastart-appe sponsoreerima. Kuigi, lugedes praeguse valitsuse liikmete sõnavõtte, siis välistatud see ei ole.
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10857
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 309 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas Urmas »

Prill kirjutas: 05 Dets 2023, 12:45 Ehk kokkuvõttes moel või teisel, kui asjad hapuks kisuvad ja riigi otsa vaadatakse, maksab maksumaksja kahjud kinni :?
No aga seda teevad maksumaksjad nagunii. Ehe näide on põrandaküttega külmhoone. ;) No anna kannatust! Ja süüdlast ei olegi? :scratch: Möh? Kuidas ei saa olla süüdlast? Riiklik tellimus, projekt, kontrollitakse projekti, selle allosasid, et vastaks ikka tingimustele ja mitte ükski projekti kontrollijatest ei pannud tähele, et projektis on põrandaküte? Sellise lolluse projekteeritajatest ma ei räägigi. Ja kusjuures kõik need tegelased ei ole ju anonüümsed, vaid on andnud allkirja, et idee järgi vastutavad joonistatu/kirjapandu eest. Kas juhtumi uurijad ei saanud allkirja varesejalgadest, kes oli alla kirjutanud? Digiajastul? Ja nüüd ongi, et maksumaksja maksabki kinni kellegi/-te süüdimatuse, aga nood käkikeerajatest tegelased tegutsevad rõõmsalt edasi. Kurb. :(
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5331
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 134 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Järgmine ilmekas näide on RB... (ka ju "rohelisena" reklaamitud)
Näiteid on küll ja veel...
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5331
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 134 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

No kohe kindlasti ei ole tulevikuenergia järgmine:
...Ebasoodne ilm ajas üles elektri hinna ja tarbimise...
...Oluline mõju tänasele elektrihinnale on tuulevaiksel ja kuival ilmal ning jätkuvalt väga madalal tuuleenergia toodangul. Samal ajal on suuremad miinuskraadid suurendanud tarbimist ning tarbimise katmiseks tuleb käivitada kallimaid elektrijaamasid. See on toonud keskmisest kõrgemad elektrihinnad kogu Euroopasse...
Ja erilist tähelepanu tahaks juhtida väärarusaamale - tuleb käivitada kallimaid elektrijaamasid
Ei - see ei ole nii - see on selle juhitamatu "taastuva" hinnakomponent...
Ainult siis poleks see hinnakomponent kui sellel "taastuval" oleks vajalik salvestusvõimekus
Lihtsalt siis oleks hinnakomponendiks salvestuse hind
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2785
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 61 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas trebla »

Tuumajaama ümber võiks edasi jahuda maailmaparandamise teemas; arvam et 10 aasta pärast Eestimaal seda ikka veel ei ole.

Kui võtta kokku esimesed 5 lehekülge ja ka viimased 5, siis esimestest arvamustest on pinnale jäänud ilmselt vaid soojuspumbad....Pellet on kuidagi vaikseks jäänud ja ka gaasi ei promota....,
Puhta elektrikütte fänne siin viimasel viiel leheküljel ei paista olevat, gaasi kah keegi enam ei kipu kiitma... :P
Suvesoojuse veepütis talveni salvestamine pole vahepeal kasutusse läinud isegi mitte Šveitsis ega Saksas.

Kui vesinik tundus 13 aastat tagasi ulme, siis täna vaadates võib järgmise 13 aasta pärast ta isegi olemas olla?
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5331
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 134 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Just hiljuti tegin arvutusi gaas vs soojuspump + PV
Kui gaas on "tagahoovist" võtta siis täiesti OK
Endal oli aastaid tagasi "tagahoovist" võtta ja kordagi pole tekkinud mõtet asendada millegi muuga
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5331
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 134 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Eestil on põlevkivi
Tehnoloogiliselt maailma tipp
Lisame siia CCS-i
Majanduslik efektiivsus küsitav / ei erine "taastuvast"
Manused
1.png
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10643
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Urmas kirjutas: 05 Dets 2023, 18:39 No aga seda teevad maksumaksjad nagunii. Ehe näide on põrandaküttega külmhoone. ;) No anna kannatust! Ja süüdlast ei olegi? :scratch: Möh? Kuidas ei saa olla süüdlast? Riiklik tellimus, projekt, kontrollitakse projekti, selle allosasid, et vastaks ikka tingimustele ja mitte ükski projekti kontrollijatest ei pannud tähele, et projektis on põrandaküte? Sellise lolluse projekteeritajatest ma ei räägigi. Ja kusjuures kõik need tegelased ei ole ju anonüümsed, vaid on andnud allkirja, et idee järgi vastutavad joonistatu/kirjapandu eest. Kas juhtumi uurijad ei saanud allkirja varesejalgadest, kes oli alla kirjutanud? Digiajastul? Ja nüüd ongi, et maksumaksja maksabki kinni kellegi/-te süüdimatuse, aga nood käkikeerajatest tegelased tegutsevad rõõmsalt edasi. Kurb. :(
Selle ravimilao puhul leiti süüdlane ülesse küll. Aga hästi vaiksed oldigi. Tegu oli klassikalise juhtumiga kus süüdi oli RKAS, ravimiladu ise, ehitaja (projekteerija), ehitusjärelvalve ja objekti vastuvõtja. Vead olid teada aga ükski oma vastusala tegelane oma tööd ei teinud. Kuid kedagi ei karistatud kah. Riik kirjutas kahjud korstnasse.
aruanne oli viitega üleval.
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2785
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 61 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas trebla »

vahelduseks energiatõhususe parandamisest..
https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun
27-02-2024
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2785
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 61 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas trebla »

Lugedes, kuidas soomlased hakkavad Helsingis sooja maa alla salvestama, komistasin sellise lehe otsa:
https://energy-nest.com/thermal-battery ... 8sQAvD_BwE
Aga kaomäär - 2 % 24 tunni jooksul - teeb sellest ikkagi paremal juhul nädalasalvesti...?
Suures osas maailmas (nii 95 % elanikkonnast) siiski ehk kasutatav...kui rohelist elektrit vahepeal kuhugi panna ei ole... :scratch:
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10643
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

See maaalla salvesti ammu ehitatud. aga jah kaod on väga suured
xil
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 808
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 12 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas xil »

trebla kirjutas: 16 Apr 2024, 08:29 ..
Suures osas maailmas (nii 95 % elanikkonnast) siiski ehk kasutatav...kui rohelist elektrit vahepeal kuhugi panna ei ole... :scratch:
Maailmas toodetakse tuulest rohkem elektrit kui päikesest ja eestlastel on tänu pikale rannajoonele võimalus rohkem seda toota, kui 95% maailma elanikkonnast.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10643
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

JAH, potentsiaal tuulest elektrit teha eestis on võimas ja teostatav. Aga ma ja enamus akf ei ole nõus, et seda tehakse maksumaksja raha eest. Miks peab eesti tavaline elanik oma taskust kinni maksma tuuleärikate kasumi? Kahjuks just täna seda nii tehakse. Makse poleks vaja üldse tõsta kui neid toetusi mitte maksta.
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2785
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 61 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas trebla »

xil kirjutas: 20 Apr 2024, 09:30 ........
Maailmas toodetakse tuulest rohkem elektrit kui päikesest ja eestlastel on tänu pikale rannajoonele võimalus rohkem seda toota, kui 95% maailma elanikkonnast.
Kuid Eesti on meil selline eriline päikseline riik, et mullu tootsime päikesest rohkem elektrit kui tuulest...
https://elering.ee/toodang-ja-prognoos
Ootame Eleringi järgmisi aruandeid, et näha, kas tuuleelekter suudab kasvada..?
Praegune sombune märts ja aprill on andnud tuulele võimaluse järele jõuda...

Globaalselt:
https://www.pv-magazine.com/2024/02/02/ ... w-in-2023/
Hiina rabeleb nagu jaksab, aga Eestile per nase ikka järele ei jõua....
:jooma
Maailmas tervikuna muutub tulevikus valdavaks elektritootmisviisiks siiski otsene päikeseenergia muundamine ja tuuleenergiast möödub päikeseelektri toodang ilmselt hiljemalt 2025....?
Viimati muutis trebla, 21 Apr 2024, 10:08, muudetud 2 korda kokku.
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10857
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 309 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas Urmas »

trebla kirjutas: 20 Apr 2024, 11:26 Kuid Eesti on meil selline eriline päikseline riik, et mullu tootsime päikesest rohkem elektrit kui tuulest...
https://elering.ee/toodang-ja-prognoos
Ootan huviga Eleringi järgmisi aruandeid, et näha, kas tuuleelekter suudab kasvada..
Praegune sombune märts ja aprill on andnud tuulele võimaluse järele jõuda...

Globaalselt:
https://www.pv-magazine.com/2024/02/02/ ... w-in-2023/
Hiina rabeleb nagu jaksab, aga Eestile per nase ikka järele ei jõua....
:jooma
Trebla, mis kuradi tulevikuküttest sa selles teemas veel sõna võtad kui peavoolu meedia järgi meite planeedil Maa toimub totaalne kliimasoojenemine/nüüd juba "kliimamuutus". Äkki tuleks teha uus teema, a`la "Mis on tulevikus eluruumide jahutus?"? Kas sellepärast planeedi Maa lõunapoolsemad elanikud üritavad iga hinna eest ja illegaalselt ennast siia jahutama tulla? Noh, umbes nagu 10 000+ aastat tagasi mammutid läksid omal ajal Siberisse kuuma eest "veganjäätist limpsima"? No ei saanud ju planeedi Maa kliima olla soe, sest tolleaegsed igikeltsast nüüdseks hulgim leitud "elevante" olid karvased, kuigi neid nimetati mammutiteks. Ehk on see "heal lapsel mitu nime" sündroom. ;)
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4451
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 223 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas ping »

Urmas kirjutas: 21 Apr 2024, 00:26 .... Noh, umbes nagu 10 000+ aastat tagasi mammutid läksid omal ajal Siberisse kuuma eest "veganjäätist limpsima"? No ei saanud ju planeedi Maa kliima olla soe, sest tolleaegsed igikeltsast nüüdseks hulgim leitud "elevante" olid karvased, kuigi neid nimetati mammutiteks. Ehk on see "heal lapsel mitu nime" sündroom. ;)
Külm ei saanud mammutite ajal siberis, kus praegu on igikelts ka olla, sest kuna taimetoidulised londisted tarvitavad talve jooksul ca 15 tonni rohesööki ja 20 tonni vett, siis nad ei oleks miinuskraadides talve üle elanud.
(Okastest ei saa söönuks ja külmas vedelat vett vajalikus koguses ei leiduks.)
https://tallinnzoo.ee/animal/aafrika-sa ... %C3%A4evas.
Elevant vajab umbes 150 kg toitu ja 190 l vett päevas.

:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10857
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 309 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas Urmas »

ping kirjutas: 21 Apr 2024, 01:58 Külm ei saanud mammutite ajal siberis, kus praegu on igikelts ka olla, sest kuna taimetoidulised londisted tarvitavad talve jooksul ca 15 tonni rohesööki ja 20 tonni vett, siis nad ei oleks miinuskraadides talve üle elanud.
(Okastest ei saa söönuks ja külmas vedelat vett vajalikus koguses ei leiduks.)
https://tallinnzoo.ee/animal/aafrika-sa ... %C3%A4evas.
Elevant vajab umbes 150 kg toitu ja 190 l vett päevas.

:hello:
Seda ma püüangi osadele selgeks teha, et miks leitakse IGIKELTSAST taimetoidulisi karvaseid elevante. No ei käinud need elukad seal ennast jahutamas. Ja mammutid elasid umbes 10 000 aastat tagasi. Tol ajal oleks Põhjanabale tursapüügile võinud minna kakuamiga. Osad siinsed kommentaatorid vist ei tea, kus kohast on pärit Gröönimaa nimetud. Viikingid ja teised enne seda oskasid küll seda saart nimetada roheliseks saareks. Nüüd 50 aasta tagasi hakkas jää sulama ja asi pekkis. Mida kuradit need viikingid seal "rohelisel maal" röövimas käisid? Keldrisse jääd varumas? ;) Ja miks oli oli omal ajal Egiptus "euroopa" viljaait. Mis teha, tänapäeva statistika väidab vastupidist. Kurvaks teevad mind tänapäeva "thundbergid". :( Vähemalt üks asi mind lohutab nagu eelmise riigikorra aegses anektoodis kommunismi ülemaailmsest võidust- hea, et minu silmad seda ei näe, aga lastest on kahju. ;)
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10643
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

trebla kirjutas: 20 Apr 2024, 11:26 Maailmas tervikuna muutub tulevikus valdavaks elektritootmisviisiks siiski otsene päikeseenergia muundamine ja tuuleenergiast möödub päikeseelektri toodang ilmselt hiljemalt 2025....?
Väheusutav. Praegu on ikka paljudes EL riikidees keelatud või vägagi raskendatud tuulikute püstipanek. Ka eesti otsustas seda takistada... Eesti kõik viimased suuremad projektid kaevati kohtusse...
Tuuleenergia kiiks on - peab olema mereäärne ala -sal on piisavalt. Sisemaal on tuulik raharaiskaja ja saab vaid päikesepaneele panna.
Päikesepaneelide pluss on päevane elekter - isegi kui sel ajal tuleb ülearu on seda kuhugi panna - (peseb pesu, teeb sauna jne.)
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2785
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 61 korda

Re: Mis on ikkagi tulevikuküte?

Lugemata postitus Postitas trebla »

Tulidki märtsi numbrid ära:
https://elering.ee/toodang-ja-prognoos
Kuigi vahepeal saadi miski 21 MW-ne Purtse tuulepark lisaks käima ja tänavuse märtsi päikeseelektri toodang oli minul igatahes viletsam kui mulluse märtsi, ehk siis päikest oli vähem, siiski 12 jooksva viimase kuu arvestuses läks võrku antud päikeseelektri kogus tuulelektri omast jälle mööda....
728 GWh vs 724 GWh. Isegi siin - pooluse lähedal.. Mis siis veel ekvaatori pool olevatest riikidest rääkida..
Kusjuures paneelielementide omahind jälle langes....

Ja ärge hakake siin nüüd õiendama, et minu jutt on teemast mööda... tuletan meelde teemaalgataja küsimust:
Huvitabküte kirjutas: 31 Jaan 2011, 19:50 Tervitus foorumlased.
Paari aasta pärast panen koju mingi uue ja mugava küttesüsteemi. Hetkel teen tööd ja kogun raha ja loen igast materjale, ajalehti jne, mis puudutavad kütet jne asju.
Mis teie arvate, mis on lähima 10 aasta jooksul kõige mõistlikum mugava küttesüsteemi variant (kas õliküte, gaasiküte, pelletiküte, maaküte, õhk-vesi) ?
.........
Kõiksugused arvamused ja diskussioonid vägagi oodatud :)
Küsimuse esitamisest on juba 13 aastat möödas, ehk tulevik on ammu käes ja võib teha järelduse, et polnud vaja vahepeal pungestada miski gaasiliitumise või pelletikatlaga...

Otseelektriküte (ja sinna juurde oma elektritoodang, millest aastal 2011 ei julgenud veel unistada).
Soojuspumbad on lõpuks samuti elektrikütte erisort...
Isegi Urmas, kes vapralt halge ahju ajas, on selle elektrikütte erisordi peale üle läinud...

Samas on õhk-vee puuduseks süsteemi maksumus. Õhk-õhk on odavam ja saab ka lihtsalt jahutuseks kasutada..
Kuskile on on kadunud kasutaja Fram, kes kilkas oma puurkaevukütte üle - pole temast kaua miskit kuulnud...?

Kes aga kütteteenuse väljast sisse on otsustanud osta või selleks sunnitud on, need peavad lihtsalt maksma..
https://majandus.postimees.ee/8004280/k ... hinnatousu
Mul oma mets, selle puhastamisest tekkinud hake läks (ilmselt koostootmiskatlamajale) müüki hinnaga 14 €/m³ vist.
Puhastamisele peale otse ei pidanud maksma aga ega üle kah miskit eriti ei jäänud... kõik tegevused, k.a. juurdeistutamine , nii + 0 lõpuks omale. Aga sellest 14 eurost hakatakse nüüd aretama keskkütte soojahinda - katlamaja kulu, hoidla kulu, seadmete hind, palgad, trasside hooldus, soojasõlm jne. Ja riigimaksud sinna peale...
Vasta