Kõige soodsam kütteliik eramajale

[Hiid]

Ma paigaldasin 4a tagasi, Nibe 6KW läks koos soojussõlmega mäletatavasti 6500, maakontuuri panin ise, kopa töö läks vist 500 kanti, voolik oli vist ka 500eur.

[val]

Ma vaatasin esimeselt ettejuhtuvalt lehelt msp ja õvsp hindu. Veeboileriga väikeste 4-6kW msp-de hind 7000 ja hinnavahe samaväärse õvsp-ga ca 1500€. Msp 400m toru+paigaldus hinnaks võtsin 1500 €. Kokku siis msp 3000€ kallim õvsp-st. Saab ka odavamalt (väiksema hinnavahega) ja kindlasti saab ka kallimalt.

Kui võtta võrdlusse ahjuküte, siis 100-120m2 majale on vaja min kaht ahju ehk 2 x 5000 = 10 000€ + korsten 1500 (kui saab ühega läbi). Lisaks tuleb eraldi teha sooja vee saamise lahendus (nt 500€), mida soojuspumpade puhul pole vaja. Kokku 11-12 000€, mis on msp-st (8500-9000€) selgelt kallim ja mitte liiga mugav.

Need oleks alginvesteeringu kulud. Edasi peaks võrdlema eri lahenduste elukaare kogukulusid, st ahjud peavad kauem vastu kui pumbad jne.

[RaJy]

Ma vaatasin esimeselt ettejuhtuvalt lehelt msp ja õvsp hindu. Veeboileriga väikeste 4-6kW msp-de hind 7000 ja hinnavahe samaväärse õvsp-ga ca 1500€. Msp 400m toru+paigaldus hinnaks võtsin 1500 €. Kokku siis msp 3000€ kallim õvsp-st. Saab ka odavamalt (väiksema hinnavahega) ja kindlasti saab ka kallimalt.

Kui võtta võrdlusse ahjuküte, siis 100-120m2 majale on vaja min kaht ahju ehk 2 x 5000 = 10 000€ + korsten 1500 (kui saab ühega läbi). Lisaks tuleb eraldi teha sooja vee saamise lahendus (nt 500€), mida soojuspumpade puhul pole vaja. Kokku 11-12 000€, mis on msp-st (8500-9000€) selgelt kallim ja mitte liiga mugav.

Need oleks alginvesteeringu kulud. Edasi peaks võrdlema eri lahenduste elukaare kogukulusid, st ahjud peavad kauem vastu kui pumbad jne.

Ahikütte ja soojaveeboileri paigalduskulud on väga jõhkralt üle hinnatud. Võiks ikka enne töö tellimist rohkem kui ühe hinnapakkumise võtta.

[val]

Hakkasin siis vaatama ja pigem just alahinnatud nii ahju kui boileri hind. Normaalne 150l boiler pigem 600 + paigalus: https://www.bauhof.ee/et/p/729397/boile ... -kuttekeha "Ahjude hinnad varieeruvad tavaliselt vahemikus 8000 – 20 000 eurot", kui seda uskuda https://tellipottsepp.ee/ahjude-ehitamine/. Kus neid odavaid ahjusid jagatakse ja ma mõtlen ikka ahjusid, mitte 500kg kaaluvaid kaminaid?

[mote]

Ma vaatasin esimeselt ettejuhtuvalt lehelt msp ja õvsp hindu. Veeboileriga väikeste 4-6kW msp-de hind 7000 ja hinnavahe samaväärse õvsp-ga ca 1500€. Msp 400m toru+paigaldus hinnaks võtsin 1500 €. Kokku siis msp 3000€ kallim õvsp-st. Saab ka odavamalt (väiksema hinnavahega) ja kindlasti saab ka kallimalt.

Kui võtta võrdlusse ahjuküte, siis 100-120m2 majale on vaja min kaht ahju ehk 2 x 5000 = 10 000€ + korsten 1500 (kui saab ühega läbi). Lisaks tuleb eraldi teha sooja vee saamise lahendus (nt 500€), mida soojuspumpade puhul pole vaja. Kokku 11-12 000€, mis on msp-st (8500-9000€) selgelt kallim ja mitte liiga mugav.

Need oleks alginvesteeringu kulud. Edasi peaks võrdlema eri lahenduste elukaare kogukulusid, st ahjud peavad kauem vastu kui pumbad jne.

Majas kus saad hakkama 4-6kwh SP pole vaja tõenäoliselt kahte suurt ahju,. sul läks see võrdlus lappama.

[val]

Huvitav on asja juures, et mõni teab, mis on vale hind/ahi, aga õiget ei tea keegi

[kunn24]

Kust võtad, et su vaadatud boiler oli normaalne? Mul naabrimees rääkis, et nüüd on kullatud punaste pitsikestega boilerid moes.

[Urmas]

Kui võtta võrdlusse ahjuküte, siis 100-120m2 majale on vaja min kaht ahju ehk 2 x 5000 = 10 000€ + korsten 1500 (kui saab ühega läbi). Lisaks tuleb eraldi teha sooja vee saamise lahendus (nt 500€), mida soojuspumpade puhul pole vaja. Kokku 11-12 000€, mis on msp-st (8500-9000€) selgelt kallim ja mitte liiga mugav.

Need oleks alginvesteeringu kulud. Edasi peaks võrdlema eri lahenduste elukaare kogukulusid, st ahjud peavad kauem vastu kui pumbad jne.

Iga keskmiselt parajagu kõveraid ajukäärusid ja seal olevate keskmist arvu omavate hallrakke omav ning endale maja ehitav indiviid ei jää lootma ainult ühele küttesüsteemile ehk on loll kui ei ehita oma majale korstent niisama igaks juhuks. Ei, ahju ei pea kohe ehitama, aga valmisolek võiks ikkagi olla. Mulle pidevalt kanti ette eelmise aasta tormide ajal, et kui tihti maal oli elekter ära. Olgu, vett saab poest või lund sulatades matkagaasipliidi peal, söögi saab samuti gaasipliidi peal tehtud, hädasid saab teha krundi nurka nagu soovitas meedias üks tegelinski, aga mida teha maja enam-vähem soojana hoidmiseks kui elektrit ei ole? Minu jaoks igaks juhuks ahju ehitamise juures ei tasu mõelda, et kas mul seda vaja läheb. Kurat seda teab? Aga kui tuleb see "kurat seda teab" hetk, siis puuküttega ahju olemasolul mingi aeg, kui elektrit ei ole, on kuradima hea küll soojas olla küll.

See mõtteuit on sellest, et näen tihti tellijate unelmaid, kuid need enamuses ei ühti tellijate rahaliste vahendite võimalustega ja kui tekib loll olukord, siis tihtipeale ei vaadata peeglisse, vaid süüdistatakse neid, kes ei ole süüdi süüdistajate ettenägemisvõimes. Ise nimetaks seda äraharjumiseks mugava eluga, et kõik tehakse ette-taha ära ja ise muretsema ei peagi. No kui peab, siis ehk kord aastas telefonis valgustuse põlema panema ja sellega soojas toas aknal lehvitama. Küll peale telefoniga lehvitamist tehakse kõik asjad korda kiirendatud korras. Või lugege mu huultelt.

[Kalvis]

Variante on rohkem kui üks. Asulast väljas tasub natukene arvestada - kui torm tuleb võib elekter kadunud olla kuni nädal. Tüüpne on siiski alla 16 h. ahi/kamin on üsna hea abilahendus just ÕSP puhul kui überkalli elektri ajal lükkad korraks küdema ja saad kallil elektrihinna ajal kordades soodsamat kütet või siis kompenseerid lõunamaise SP lahjat küttevõimsust.
Plaan B on osta lihtne generaator - jah sellega ajad oma SP ringi. Põris mitmed just ostsidki hiljuti geneka justnimelt - saab maal sooja, lisaks saab telekat vaadata ja külmkapi sisu säilib.
Ahju saab ehitada häda korral ise ja odavalt. Kogukuluks ongi kivide + klaasukse hind ja raisatud nädal aega vaba aega. Kes müüri on ladunud saab ka ahjuehitamisega hakkama. Üsna hea lahendus on rauast valmispliit + lihtne soojamüürike.

[val]

Teema on "kõige soodsam", mitte valmisolek elektrikatkestusteks või sõjaks. Ahju ise ladumist ei saa kindlasti arvestada hinna võrdluses, sest enamik ei oska ega taha seda teha, aga kes oskab võib muidugi ise laduda ja saab soodsalt. ...üldiselt, et milline ahi üldse võrldusse võtta, 5000 maksev olevat vale? Samas pole vist vahet, sest kes täna ikka ehitab omale 2 ahju kütta, mõni üksik.

[Prill]

Ei tundu see ahjuvõimekuse etterajamine ka nii tark mõte, lisaks igasse elamisse seda ei saagi vist, kui mõelda, kuidas enamik rahvastikust elab kortermajades. Ahju valmidus vist algab juba vundamendist, ahju ja korstna vundamendist, ka eramu korral nt 2.korrusel tuleks sel juhul vastava kandevõimega koht ahjule ette näha - see kõik maksab.
Isegi kui kujutada ette, et ahjuvalmidus lahendab kriisiolukorra, nt homme keset talve algab sõda, hakkad alles pottseppa otsima, kas leiad ja kui kiiresti ehitaja, materjalid ja ka raha peaks kohe võtta olema, lisaks kriisi segaduses võivad ka hinnad rallima hakata ja kokkulepetest ei peeta kinni (nt pottsepp evakueerub, mobiliseeritakse, saab hukka, otsustab keerulise aja oma perega varjudes veeta, jne). Lisaks peaks ka küte olema varutud selle tekkiva ahju tarbeks. Või kui tahta varemalt valmistuda, peaks igajuhuks korstnale, olema igaksjuhuks ka see ahi, ja küttepuude hoiustamiskoht, näiteks puukuur. Mis maksab täna igaksjuhuks korstna+ahju vundament, korsten, ahi, puukuur + iga 5 aasta järel kohustuslik korstnapühkija visiit. Mina ei tea mis maksaks aga pakuks, et tädi Maali täna tellides seda kõike 10 000 pigem eest ei saa, kas saab 20 000 eest. Kui paljudel sellist raha igaks juhuks vedeleb, et selline kriisivalmidus luua.
Ahju-pliidi iseehitamise jutt kõlab kahtlaselt, kas tohibki ise ehitada tänapäeval, kui korstnal peab olema metallsilt ja ahjul pass, ning igas etapi peab olema teinud õppinud ja kutsega spetsialist.

Pealegi militaristid täna räägivad, kuidas hoopis varjend peaks iga maja all olema - et siis 20 000€ varuküttesüsteemile ja killu ning ülerõhukindel korrus maa alla teine 20 000€


Ennem vaataks päris kriisi tarbeks varasemaid kriise, kus nt bursuika on olnud populaarne, ellujäämiseks külmal ajal, ei ole vaja kõiki ruutmeetreid kütta. Eemaldad aknal paketi, asendad plaadiga viid plaadist ohutult bursuika suitsutoru akna taha ja elad sussutades talve&kriisi üle. Bursuika ja korstnatoru hoiustamine ei võta palju ruumi ka, võiks ka korruselamu keldriboksi mahtuda.

Teemasse ka, "kõige soodsam kütteliik" ei tarvitse olla õige ülesande püstitus, mis kasu on kui soodsaimaks osutub nt gaasi või kaugküte, aga lähim liitumispunkt asub kilomeetrite või kümnete kilomeetrite kaugusel.
Samuti tänapäeval võib passiivamaja puhul osutuda soodsaimaks ka otseelektriküte aga maja soojapidavamaks projekteerimine-ehitamine maksab jällegi rohkem.
Halupuukütte soodusklassika, kus on oma mets, oma saag ja kange tahtmine küte ise varuda - soodne aga ei ole võrreldav, kui peaks kütte ostma.
Linnades hinnatakse tänapäeval ka mugavust ja nt kütteliigi muutuse mõte võib tulla veidratest kohtadest, näiteks parkimisprobleemist, kus järjest majasid renoveerides vahetatakse ahiküte muu kütteliigi vastu, vana pesuköök-puukuur lammutatakse ja saadakse juurde parkimiskohti. Nt uusarendustes lausa müüakse parkimiskohti tuhandete eurode eest.

Mina vastust ei tea, mis on soodsaim eramaja kütteliik, see on kombinatsioon hoone soojapidavusest, inimese rahakotist, ootustest mugavusele ja juriidilistest (nt osades linnades uusi tahke/ahikütteid ei lubata ehitada, samuti ei taheta lubada kütteõli jm põletada) tehnilistest võimalustest (nt gaasi või kaugküttevõrgu lähedus).

[Kalvis]

Jah, kortermajasse ikka nii naljalt ei raja. Korstna probleem.
Ahi/kamin/pliit on ainus elektrikatkestuse ajal töötav kütteseade. Rajamisega on jah nii - kui oskusi omal pole siis köhid küsitud summa välja... või ostad soodsama valmistoote (metallist jurakas). Maitse asi.
Üldiselt kui statolist neid eksklusiivpuid ei osta siis tahkekütuse hinnad on soodsamad kui teised kütteliigid.
Miinuspool on kah - tahkekütus pole mugavusküte.

[Xender]

Ma ei saa aru, mis hakkata siin kortermajast rääkima ? Sinna pole tavaliselt lubatud isegi paigaldada õhksoojuspumpa.

Eratarbijal on vast tahkekütte puhul KW hind/mugavus /paigalduse hinna osas olnud juba ammu kõige optimaalsem kas pelleti katel/kamin. Jah, vajab veidi elektrit, kuid mul suutis isegi siis kui elekter ära läks 1KWh akupanga pealt pea ööpäev töötada, sai ka sooja tarbevee. Kui just mets pole endalt võtta ja viitsib sellega mässata, ei tule küttepuud ostes eriti odavam.

Maasoojuspumba puhul, läks eelmine aasta ühel tuttaval paigaldus 18K ja teisel 22K. Tegelikult oluliselt rohkem päeva lõpuks, kuna laenuga. Ütleme nii, et MSP paigaldusel on siis mingi idee, kui seda kohe maja ehitades teha. Eeldab see põrandakütet, suuri kaevetöid jne. Lisaks on see aastane efektiivsus ka selline küsitav, kuna kevad - sügis söövad üsna palju ära (väljas võib olla näiteks 12 kraadi sooja, kuid maa külmunud, ning õhk - õhk pump näitab oluliselt paremaid numbreid sellel ajal).

Kui maja planeering kannatab ning peab sooja, võib paigutada ka 2 - 3 õhk - õhk pumpa. Pluss on see, et alginvesteering on väiksem : 3 - 4K ning kui ühe pumbaga midagi juhtub, ei kao terve maja küte ära. Suvel saab ka jahutada.

Õhk - vesi pump on minu meelest selline küsitav asi. Hinna poolest tuleb üsna kallis nagunii, külmal ajal efektiivsus väike. Eeldab põrandaküte torustiku jne.

Põhimõtteline probleem on elektrihinna dünaamikas - fikseeritud paketiga räägime 18 - 20 senti KW (kõigega koos). Pelleti puhul räägime 5 - 6 sendist KW (halupuidu puhul võib olla sent vähem). Teistesõnadega, võistleb Õhk - õhk hinna osas pelletiga ainult siis kui COP on 4+ mis on saavutatav ainult pehmemate talveilmadega. Maasoojuspumba puhul on selle omanikud rääkinud keskmisest COPist sinna 3.5 kanti + vahel lükatakse elektritennid taha, mis viib üldnumbri pigem sinna 3 kanti. Seega kannatab kütteks kasutada ainult siis kui on börsipakett (kui raha lugeda), kuid sellisel juhul võivad suuremate külmadega olla megahinnad, seega oleks vaja nagunii mingit alternatiivkütet.

Tallinnast väljaspool elades tuleb juba täiesti tõsiselt, arvestada ka sellega, et elektrit lihtsalt pole. Sõber kes elab Harku järve kandis, tal oli sügisel 4 päeva elekter ära ja ka ise tallinna lähiümbruses elades, käis eelmine aasta elekter ära, kuni ööpäevaks paaril korral.

Kui ehitada uus maja, tuleb korralikult läbi arvutada, kui palju panna soojustuse alla, kui palju oled nõus mässama ning palju elektrikatkestusi kardad.

[Kalvis]

Kortermajasse on lubatud kui KÜ annab loa. Seda on juhtunud vägagi palju.

[kaimagk]

Lisaks on see aastane efektiivsus ka selline küsitav, kuna kevad - sügis söövad üsna palju ära (väljas võib olla näiteks 12 kraadi sooja, kuid maa külmunud, ning õhk - õhk pump näitab oluliselt paremaid numbreid sellel ajal).

....ja kevadel pluss 12 kraadidega on sul maja soojavajajadus milline? Võiks ikka natuke rohkem süveneda sellesse teemasse kuidas käib soojuspumpade copi arvutamine. Natuke kannatab selline võrdlus ka päikesepaneele, toodavad energiat siis kui seda vaja pole , aga paneelide ülemüügi saab vähemalt ära müüa, soojuspumpadega on tsipa keerulisem ,..... nii et kõvasti on vaja igasugu tegureid arvesse võtta. Alles siis saab öelda milline on just rahaliselt soodsam kütteviis.....

[Xender]

Just, ma ei öelnud, et ühesegi kortermaja ei saa panna õhksoojuspumpa, vaid, et isegi sellega on probleeme.

12 kraadi puhul kevadel, kui väga palju päikest ei ole, võib olla piisavalt jahe, et tahad natuke lisakütet saada + öö võib olla 3 - 4 kraadi.

Mu jutu point on selles, et õhk ja maa efektiivsuse vahe on üsna väike. Maa on suuremate külmadega efektiivne, jahedamal ajal aga õhk. Mul kõrval olevas uuselamurajoonis on kaks identset maja. Ühel MSP ja teisel õhk - vesi (arendaja küsis MSP eest 10K rohkem) Aastane elektrikulu küttele jääb neil enam vähem täpselt samasse auku.

Pole muidugi termomeetriga kontrollimas käinud, et võib olla hoitakse ühes madalamat tempi. Kuid, mul olemas näide, elust enesest, et tarbimise vahet suures pildis pole.

[kaimagk]

......võrrelda saab ikka ju ainult siis kui on teada täpselt samasugused majad, täpselt samasugused energiakulud, täpselt samasugused majade temperatuurid jne.....ülejäänud on ainult arvamised...
...PS: ja ei tea mis heapärast siis veel neid msp veel topitakse kui kulutused soojusenergiale on samad...

[ping]

...PS: ja ei tea mis heapärast siis veel neid msp veel topitakse kui kulutused soojusenergiale on samad...

Hoonete energiavajadused on erinevad ja vastavalt vajadusele tuleb valida optimaalne variant.
80m2 ja 400m2 hoone ja elanike erinevad vajadused vajavad erinevat lähenemist.
Samuti ei ole mõtet palgiveoks kastiratast osta aga müüjad on nõus kõike müüma mille pealt saab teenida.

[Ac457765]

ÕVSP vs MSP valik sõltub ka näiteks sellest, kas tahetakse ÕVSP-d kuhugi maja seina äärde või esteetilises mõttes pigem ei soovita seda seal näha. Ja kuulda. Ka oleneb pinnasest- kui pinnas on soodne, siis on MSP kasutegur ÕVSPst parem.

[nexus4]

Maasoojuspumba puhul on selle omanikud rääkinud keskmisest COPist sinna 3.5 kanti + vahel lükatakse elektritennid taha, mis viib üldnumbri pigem sinna 3 kanti. Seega kannatab kütteks kasutada ainult siis kui on börsipakett (kui raha lugeda), kuid sellisel juhul võivad suuremate külmadega olla megahinnad, seega oleks vaja nagunii mingit alternatiivkütet.

Jutuks hea küll, otsi mõni omanik kellel ei ole per*es kontuuriga valesti paigaldatud pump ja kuuled aasta kaalutud keskmist mis on alati üle 5

Põhimõtteline probleem on elektrihinna dünaamikas - fikseeritud paketiga räägime 18 - 20 senti KW (kõigega koos). Pelleti puhul räägime 5 - 6 sendist KW (halupuidu puhul võib olla sent vähem).

Kui elekter kätte 20s/kWh, siis msp annab sooja kätte 4s/kwh

[ping]

... Jutuks hea küll, otsi mõni omanik kellel ei ole per*es kontuuriga valesti paigaldatud pump ja kuuled aasta kaalutud keskmist mis on alati üle 5
...

Kuulda ju võib, aga kui mõõtjaid paigaldatud ei ole siis see ongi ainult "jutt".

[Xender]

Ma pole kütteseadmete müügiga tegev, seega ei pea tootjate reklaami uskuma ja levitama. Seda üle COP 5 keskmist juttu võid ajada mõnele lihtsameelsele. Sealjuures enamik tootjaid isegi ei julge väga selgesõnaga seda ka reklaamida, jauratakse kuni 80% energia kokkuhoidmiseks - mille puhul saab alati öelda, et see on kuni (juhul, kui paigutad oma torustiku näiteks küttetrassi ümber).

Teoreetiliselt on võimalik saavutada 8.8 näitaja COPi puhul LINK, praktikas on ideaalsetes tingimustes võimalik saavutada COP 4.5 arvestuslikult.

Teiseks ja tähtsam, COP arvestatakse meil sisetemperatuuri puhul 20C ja välistemperatuuri puhul 7 kraadi. Temperatuuri erinevus on 13 kraadi. Isegi kui eeldada, et hoiad veidi jahedat 20C, siis talvel pole tagasivool sul mitte mingi valemiga enamikust ajast üle - 1 (isegi siis kui maaliin on aetud kümne km pikkuseks ning ideaalne pinnas) seega, isegi ideaalsetes tingimustes meie talve arvestades on tempi vahe minimaalselt 21 kraadi, mis on 61% suurem, kui tingimustes milles COP-i mõõdetakse tootjate poolt.

Lisaks räägi meile, kuidas sa oled reaalselt mõõtnud, COP 5 efektiivsust, nende õigesti paigutatud torustikuga pumpade juures? Mul näiteks üks soojuspumpadest näitab ka kasutatavat elektri hulka, pannes aga tangid ümber juhtme, tuli välja, et mõõdab ainult kompressori kulu. Mitte välisosa soojendamist või ventilaatorite tööd.

Küsisin ka üle, see 3 copiga tegalene käis müüja ja tarbijakaitsega kohtus, ning see COP 3 (läks see tal maksma 18K, ostis laenuga, arvestades praeguseid intresse, siis pigem 30K +) talvel tuli reaalsete mõõtmistega. Firma vastus oli samamoodi, et see jutt on kuni, ning see cop 4.5 mis reklaamitud oli, on rohkem selline teoreetiline. Ei saavutanud kohtus võitu, kuigi tarbijakaitse moka otsast mainis, et käib "häma"

Mul pole midagi soojuspumpade vastu, tegemist on väga geniaalsete asjadega ja igal juhul hoiavad hulka elektrit kokku aga jääme siiski reaalsuse piiridesse, nende võimete juures.

MSP on omad plussid, kui ei taha välja üsna lärmakat kasti või vaja kütta suuremaid hooneid.

[Ac457765]

MSP 3 ja ÕV 2,5 on tundunud reaalne number olema, mida tasuvusarvutustes võiks kasutada.

[val]

.. Seda üle COP 5 keskmist juttu võid ajada mõnele lihtsameelsele. ...
Küsisin ka üle, see 3 copiga tegalene käis müüja ja tarbijakaitsega kohtus, ning see COP 3 (läks see tal maksma 18K, ostis laenuga, arvestades praeguseid intresse, siis pigem 30K +) talvel tuli reaalsete mõõtmistega. Firma vastus oli samamoodi, et see jutt on kuni, ning see cop 4.5 mis reklaamitud oli, on rohkem selline teoreetiline. Ei saavutanud kohtus võitu, kuigi tarbijakaitse moka otsast mainis, et käib "häma"
...

Pumpade COP (EN14825) ja SCOP (EN14825) tuleb vastavas laboris ära määrata, kui tahad EU turul oma pumpa müüa ja see asi käib viidatud standardite järgi, mis tagab tulemuste võrreldavuse eri pumpade vahel. Pump on võimeline passis määratud COP/SCOP numbrit saavutama, aga kas need reaalses elus kätte saad oleneb pigem õigest projekteerimisest/ dimensioneerimisest. Pump ei ole s*** projekteerimises süüdi. Sama mis autode passis toodud kütusekulu numbrid.

Kui räägime põlve otsas ise COP arvutamisest, siis võib juhtuda, et üks räägib hobusest ja teine lehmast, st kui ei tea kuidas ja mida täpsemalt keegi arvutas, siis pole võimalik ka tulemusi võrrelda - tühi lora.

Kohtulahendid/tarbijakaitse otsused on avalikud, jaga viidet.

[ping]

....
Pumpade COP (EN14825) ja SCOP (EN14825) tuleb akrediteeritud (sõltumatus) laboris ära määrata, kui tahad EU turul oma pumpa müüa ja see asi käib viidatud standardite järgi, mis tagab tulemuste võrreldavuse eri pumpade vahel. Pump on võimeline passis määratud numbrit saavutama, aga kas COP/SCOP tulemused reaalses elus kätte tulevad oleneb pigem õigest projekteerimisest/dimensioneerimisest ja kvaliteetsest ehitamisest. Pump ei ole s*** projekteerimises süüdi. Sama mis autode passis toodud kütusekulu numbrid. ...

Autode kütusekulu testitakse standardi järgi siseruumis, dünostendis ja kontrollitud temparatuuri juures ning autoga avalikul teel sama testi korrates ei saagi siseruumi tulemust saavutada.
(Artikkel on küll elektriautode kohta aga läbisõidu energiakulu testimise korraldamise standart on sama.)
https://insideevs.com/features/695492/e ... 15uiNQ57yI
Täpselt sama on ka soojuspumpade laboritestide võrdlusega, et olenemata projekteerimisest ei ole võimalik päris kasutuses labori tulemust saavutada, sest need ei arvesta kõiki muutuvaid suurusi.