Planeedi Maa päästmine

[xxx111]

...riikide erinevad lähenemised süsinikuneutraalsuse saavutamisele viivad erinevusteni majanduskasvus. Konkreetselt ennustatakse madalamat kasvu riikidele, mis panustavad heitmete vähendamisse enim, ning suuremat majanduskasvu leebema kliimapoliitikaga arenguriikidele...
...analüütikud on hakanud viimasel ajal samuti viitama rohelise ülemineku hinnale...

https://www.err.ee/1609204804/mottekoda ... -pingereas

[vuuk]

...süsinikuneutraalsuse saavutamisele .....
...analüütikud ...

https://www.err.ee/1609204804/mottekoda ... -pingereas

Mitte süsiniku- vaid CO2-neutraalsuse.
Kuidas saab niisugust analüütikut tõsiselt võtta, kes ajab segi süsiniku ja süsihappegaasi.
CO2-neutraalsus tähendab tasakaalu CO2-heite ja maakera looduse ja mere poolt atmosfäärist CO2 sidumise vahel.
Hinnanguliselt suudab maa siduda ajas praegu keskmiselt süsihappegaasi ligi 4 korda vähem kui atmosfääri seda paiskub.

[xxx111]

Pigem on tegemist ajakirjaniku näpukaga
Selge on, et "mis iganes neutraalsus" vms on pärssiv majandusele
Seda tõestab ilmekalt ka "rohetiiger"
Samuti näib, et isiklikust heaolust pole ikkagi keegi nõus loobuma mingi utoopia nimel

[vuuk]

...
Samuti näib, et isiklikust heaolust pole ikkagi keegi nõus loobuma mingi utoopia nimel

Ei maksaks üldistada. Keegi peab alati millestki või kellestki loobuma. Kas vabatahtlikult või sunniviisil - on iseasi. Heaolu on alati suhteline. Ja liiga hea pole ka mingis muus mõttes hea.
Pigem tuleks juurutada mõtteviisi, et igas asjas peab olema mõistlikkuse piir. Ka heaolus ja nautlemises. Piiritult heaolu nautlevad inimesed tegelikult nii või naa elavad enda või ka keskkonna suhtes hävituslikult.
Just nautlemise ja luksuse taga ajamine on üks, mis on aidanud loodus- ja CO2-heite tasakaalu ülemäära muuta ja seeläbi saanud maamunale koormavaks.
Loodus ja kõik meie ümber olev on tegelikult imeline. Ajaloos on olnud nii, et ajast aega on toimunud iseregulatsioon. Kui midagi saab liiga palju, siis kusagil iseregulatsiooni toimel hakkab see vähenema. Kuigi alati mõningase viivitusega. Kui süsihappegaasi saab liiga palju, siis see soodustab taimestiku kasvu. Lopsakamad taimed hakkavad süsihappegaasi rohkem tarbima. Kui taimed on lopsakad, siis loomadel ja ...
Kui üldine heaolu kriiside toimel väheneb, siis inimesed muutuvad üksteise suhtes sõjakamateks ja masse on lihtne sõdima organiseerida. Sõjardite ja relvade tootmisest kasu teenivate ärihaide organiseeritud tapatalgute tulemusel elusolendite hulk väheneb - see aitab mõnevõrra maamunal kusagile poole looduslikku tasakaalu kallutada ja nii kole kui see ka pole, on sõjad tegelikult samuti maa keskkonna iseregulatsiooni osa. Ja nagu ikka - mis ühtedele (näiteks "huntidele") kasu, luksust ja heaolutoov, see mõnele teisele (näiteks "jänestele") hukku ja kahjutoov.

[Urmas]

Ajaloos on olnud nii, et ajast aega on toimunud iseregulatsioon. Kui midagi saab liiga palju, siis kusagil iseregulatsiooni toimel hakkab see vähenema.

Aafrikas, Aasias mujalgi rahvastiku osas küll iseregulatsioon ei toimu/ei toimi, sest arenenud riigid on tootnud igavlevaid "emateresasid" hordide kaupa ja lisaks kontrollimatu nendepoolne humanitaar-ja migratsiooniäri.

[vuuk]

Aga kas see pole mitte ülipikas ajaloos viimase aastasaja tendents, et järjest haritum või "haritum" inimene on hakanud nii öelda teadusepõhisuse põhjendusel rohkem iseregulatsiooni vahele sekkuma?

[xxx111]

Üldistada ikka saab...
See, et inimesed keskmisena oleks nõus oma heaolust loobuma on üldistanuna absurd
Ma olen sellega nõus, et tuleks leida mingisugune tasakaal - just nimelt tasakaal mitte minema äärmustesse
Aga olen seda korduvalt maininud ja mainin veel - kõige lõpuks paneb kõik paika raha - meeldib või ei

[T25]

Just nautlemise ja luksuse taga ajamine on üks, mis on aidanud loodus- ja CO2-heite tasakaalu ülemäära muuta ja seeläbi saanud maamunale koormavaks.

Maakera pind oli kunagi sulamass temperatuuriga üle 5000 kraadi celsiuse. Nüüdseks loetakse keskmiseks 15 kraadi celsiust. CO2 tase on olnud palju palju palju kõrgem kui täna ja ikkagi ei ole see CO2 tase ( mis teoreetikute arvates toimib isolaatorina) ära hoidnud meeletut jahtumist 5000-lt kraadilt 15 kraadile. Kui sa ei usu, et CO2 tase oli kõrgem ajalooliselt, siis mõtle selle peale, kui palju CO2-te on lahustunud ookeanidesse ja et ookeanid olid kunagi aurustunud olekus ehk kogu see CO2 oli atmosfääris.
Ehk siis kokkuvõttes, maakera on jahtunud ajalooliselt ja jahtub ka edaspidi ja väidetav isolaator - CO2- ei ole kuidagi ära hoidnud seda jahtumist.

[Küülaline]

maakera on jahtunud ajalooliselt ja jahtub ka edaspidi

Mille põhjal sa seda väidad? Mis alane haridus ja teaduskraad sul on? Füüsika, keemia, geoloogia?

[val]

"Arusaam rohelise ülemineku vajalikkusest paistab olevat üldtunnustatud, kuid oleme selle teekonna alguses ning vaja on head plaani, kirjutavad Uku Varblane ja Märt Masso.
...
Üleminekut kestlikule majandusmudelile ja elukorraldusele tuleks mõtestada järsu pöörde asemel järkjärgulise protsessina,1 mida küll lähiajal tuleb varasemaga võrreldes kiirendada.
...
Hinnangud analüüsides erinevad (eri allikates varieeruvad hinnangud +2,3 protsendilt kuni –6,7 protsendini kogutoodangust), kuid mida suuremat soojenemist eeldatakse, seda suurem on majanduslik kahju ning kahju ajas kasvab.
...
Näiteks on Eestis okaspuude kasv takerdunud ja seetõttu väheneb okaspuude metsavaru. Samuti on järjest enam perioode, mil puitu varuda pole võimalik. See omakorda vähendab tootlikkust ja kogu sektori tulevikuvõimalusi.
...
Kuigi roheline üleminek on pikk protsess, näeme mõningaid elemente neist stsenaariumidest juba praegu. Eelkõige juhivad need aga tähelepanu, et praegustest valikutest suurte süsteemide kujundamisel sõltub suuresti, missuguses maailmas me mõne kümnendi pärast elame.
...
Teisisõnu, lisaks individuaalsele vastutusele elada säästlikumalt on samavõrd tähtis kestlikumaid käitumisvalikuid võimaldavate raamtingimuste loomine.
...
Eurobaromeetri küsitlusuuringu järgi teeb 48 protsenti Eesti elanikest juba teadlikult kestlikke ja kliima kaitset toetavaid valikuid. Samas küsitluses leiab 55 protsenti elanikest, et vajalik on toetavam poliitika ja 44 protsenti leiab, et tarvilikud on ettevõtete reformid, mis aitavad inimestel kestlikke valikuid teha.
...
Eesti roheinvesteeringute vajalikuks mahuks suhtena SKP-sse on hinnatud umbes neli protsenti aastani 2030, umbes kaks protsenti perioodil 2031–2040 ja kuni üks protsent perioodil 2031–2040.10 Eesti ettevõtted teevad roheinvesteeringuid küllaltki usinalt, aga praegu tehtavatest investeeringutes ei piisa, investeeringud peaksid olema pea kaks korda suuremad.
...
Arenguseire keskuse11 hinnangute järgi toob iga rohelisemase majandustegevusse investeeritud euro kaasa majanduse kogutoodangu kasvu 1,2 euro võrra ning 20 senti täiendavaid maksutulusid avalike teenuste pakkumiseks.
...
Hiljutise analüüsi järgi peituvad Eesti suurimad võimalused liha alternatiivide tootmise, tehisaru ja masinõppe, sardsüsteemide ja kiibitehnoloogiate, vesinikutehnoloogia, biorafineerimise ja rakutüvede digitaliseeritud arendamise tehnoloogiate väljatöötamises.
...
Rohepööre on oma olemuselt paratamatult suuremahuline riigi sekkumine vabaturumajandusse. Varasemate analüüside kohaselt on rohepöördeks vajalike investeeringute suurusjärk ja jaotus üks euro avalikust sektorist ja kolm eurot erasektorist.
...
Kuigi rohepöördega kaasnev loov lammutamine võib olla majandusele hea, ei saa üleminekuperiood mitmetele sektoritele olema valutu ning toob teravalt esile põlvkondade ja ühiskonnakihtide vahelise õigluse küsimuse.
...
Eurobaromeetri küsitlusuuringule tuginedes on pea pool Eesti elanikest teadvustanud kliimasoojenemise ja majandusarengu väljavaadete seosed – 53 protsenti nõustub, et kliimamuutustest tingitud kahjuga seotud kulud on palju suuremad kui rohepöördeks vajalikud investeeringud, ning 51 protsenti on päri, et kliimameetmete abil saab edendada innovatsiooni, mis suurendab ettevõtete konkurentsivõimet.
..."
https://www.err.ee/1609203031/uku-varbl ... e-voimalus

[T25]

maakera on jahtunud ajalooliselt ja jahtub ka edaspidi

Mille põhjal sa seda väidad? Mis alane haridus ja teaduskraad sul on? Füüsika, keemia, geoloogia?

Isegi peavool kirjutab, et maa tuum jahtub. Kui maa tuum jahtub, siis ka maakera temperatuur väheneb. Maakera temperatuuri määrab ära päike ja maa tuum. Päikese võimsus on suhteliselt konstantne.

Kes ei usu, et maakera sügavuses on kuum, siis uurige kaevanduste kohta. Kõige sügavamad kaevandused on ca 5km sügavused ja vajavad jahutamist, et seal toimetada.

Wikist:

It takes 6,000 tons of ice a day to keep Mponeng's deepest levels at a bearable 83 [°F] degrees.

[Urmas]

Päikese võimsus on suhteliselt konstantne.

T25, siin sa eksid! Päikese võimsus on pidevas muutuses ja seoses Päikese võimsuse kasvuga muutub ka planeet Maa mingiks kasutuskõlbmatuks kaaslaseks nagu Veenus või Marss. Aga noh, sinna on veel aega sitaks.

[trebla]

Autode ja hoonete ühise energiakasutuse peale juba mõeldakse ja mõnel pool tehakse ka mõningaid sellesuunalisi rehkendusi..

https://www.pv-magazine.com/2023/12/27/ ... e-systems/

Aga vahelduseks ka kõrgharidusega keemiku kirjutis:

https://arvamus.postimees.ee/7927482/ma ... dasi-elada

[T25]

Kõrgharidusega keemiku tsitaat:

Loetlegem veidi: süsihappegaasi tase – üle 400 miljondiku osa (ppm) – on atmosfääris tõusnud tasemele, nagu see oli Maal 15 miljonit aastat tagasi. Maa temperatuur arvatakse olevat teinud viimase 100 000 aasta kõrgusrekordi.

Kas keegi mõõtis 15 miljonit aastat tagasi CO2 taset? Kas keegi mõõtis 100000 aastat tagasi maakera temperatuuri?

Rohkem nagu edasi pole mõtet lugeda.

Veelkord - maakera oli pulbitsev magmapall kunagi miljardeid aastaid tagasi ja nüüdseks on jahtunud 5000-lt kraadilt 15-le. Maa tuum jahtub. Seda kirjutab ka peavool. Kui ookeanid olid aurustunud olekus, siis oli ka kogu CO2, mis praegu ookeanidesse on lahustunud , atmosfääris. Ookeanid sisaldavad kordades ja kordades rohkem CO2-te, kui praegu atmosfääris üldse on.

Ja kogu see CO2, mis kunagi atmosfääris oli, ei ole kuidagi suutnud ära hoida maakera jahtumist 5000-lt kraadilt 15-le kraadile. Ja jahtub maakera ka edaspidi, kuna maa tuum jahtub. Ja seda kinnitab ka peavool, et maa tuum jahtub.

[new1]

Kõrgharidusega keemiku tsitaat:

Loetlegem veidi: süsihappegaasi tase – üle 400 miljondiku osa (ppm) – on atmosfääris tõusnud tasemele, nagu see oli Maal 15 miljonit aastat tagasi. Maa temperatuur arvatakse olevat teinud viimase 100 000 aasta kõrgusrekordi.

Kas keegi mõõtis 15 miljonit aastat tagasi CO2 taset? Kas keegi mõõtis 100000 aastat tagasi maakera temperatuuri?

Rohkem nagu edasi pole mõtet lugeda.

Veelkord - maakera oli pulbitsev magmapall kunagi miljardeid aastaid tagasi ja nüüdseks on jahtunud 5000-lt kraadilt 15-le. Maa tuum jahtub. Seda kirjutab ka peavool. Kui ookeanid olid aurustunud olekus, siis oli ka kogu CO2, mis praegu ookeanidesse on lahustunud , atmosfääris. Ookeanid sisaldavad kordades ja kordades rohkem CO2-te, kui praegu atmosfääris üldse on.

Ja kogu see CO2, mis kunagi atmosfääris oli, ei ole kuidagi suutnud ära hoida maakera jahtumist 5000-lt kraadilt 15-le kraadile. Ja jahtub maakera ka edaspidi, kuna maa tuum jahtub. Ja seda kinnitab ka peavool, et maa tuum jahtub.

Einevate ammsuest ajast pärinevate säilinud ainete koostist uurides saab üsna täpselt ammusel ajal eksiteerinud atmosfäri koostise kohta, see on muidugi teaduslik teema ja sinusugused maakad ei tunnista nagunii selliseid teaduspõhiseid tuletusi. See eelnev maa jahtumise ajaskaala on nii pikk võrreldes selle praeguse süsiniku põletamisest tuleneva temperatuuri tõusuga, et siin pole midagi võrreldagi selles osas, umbes nagu 100 aasta muutust võrdleks ühe päeva muutustega antud kontekstis. Ja kui veel seda näppu emmiga võrdlemise teemat laiendada, siis veel kaugemas tulevikus päike neelab üldse maa alla ja põleme kõik siin nagunii tuhaks.

[kunn24]

see on muidugi teaduslik teema ja sinusugused maakad ei tunnista nagunii selliseid teaduspõhiseid tuletusi

Et siis linnasaksad on selleks vaid võimelised, ?

[new1]

"maakas" on sellise mitmetähendusliku tähenduse juba ammu omandanud, aga noh, maakad ei saa sellele pihta nii ehk naa .

[T25]

Einevate ammsuest ajast pärinevate säilinud ainete koostist uurides saab üsna täpselt ammusel ajal eksiteerinud atmosfäri koostise kohta

Eks Igor Mangi seapõrna pealt tehtud ennustused on ka "teaduspõhised".

Veelkord - atmosfääris on ajalooliselt olnud palju palju rohkem CO2-te. Ookeanid olid kunagi aurustunud olekus ja kogu ookeanidesse lahustunud CO2 ja muud ained olid atmosfääris. Peavoolu järgi pidi ju veeaur väga karm kasvuhoonegaas olema. Kui terve ookean oli atmosfääris, siis pidi ju mega kasvuhooneefekt olema. Aga teps mitte see mega kasvuhooneefekt ei aidanud maakera jahtumist ära hoida.

Kes ei usu, et veeauru peetakse peavoolus meeletuks kasvuhoonegaasiks, siis palun väga, link ja tsitaat on siis:

https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhoonegaasid

Tsitaat:

Veeaur on kasvuhoonegaasidest kõige olulisem ning seda on võrreldes teiste kasvuhoonegaasidega atmosfääris kõige rohkem. Veeaur tekitab protsentuaalselt kasvuhooneefekti teiste kasvuhoonegaasidega võrreldes rohkem: kui taevas on selge, siis 36–66%, ja pilvisuse korral 66–85%.

Nüüd küsigem, et miks ookeanid ei ole enam aurustunud oleksu. Vastus lihtne, sellepärast, et ei ole enam piisavalt energiat, et nad oleksid aurustunud olekus. Kunagi varem oli maakera lihtsalt niipalju kuumem, et sellest energiast piisas ookeanide aurustunud olekus hoidmiseks, kuid kuna maakera pidevalt jahtus, siis mingil hetkel enam ei jätkunud sellest energiast, et ookeane aurustunud olekus hoida ning aur kondenseerus ja sadas alla ning tekkisidki ookeanid. Nagu näete, siis veeaur iseenesest ei tekitanud mitte mingit meeletud kasvuhooneefekti, mis oleks maakera üle kuumendanud. Maakera endiselt jahtus.

Ehk siis, nagu näha, on vaja palju energiat, et ookeane aurustunud oleksu hoida ja seda energiat enam ei ole ja atmosfääris praegu olev CO2, veeaur jms "kasvuhoonegaasid" seda energiat ei tekita. Nad ei ole energiaallikad. Energiaallikateks on päikesekiirgus ja maa tuum. Viimane neist jahtub pidevalt.

Tänu nendele energiaallikatele(päike ja maa tuum) üldse on atmosfääris veeaur jm gaasid. Need ongi põhjus, miks maapinnast aurustub molekule , mis moodustavad atmosfääri. Kui neid energiaallikaid ei oleks, siis kogu atmosfäär sajaks gravitatsiooni tõttu maapinnale alla.

[Urmas]

Artikli autor tundub olevat Ulli-Greta mõttekaaslane? https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... -korraldus

Kui seni on Euroopa olnud kliimapoliitika vedur, siis pärast järgmise aasta eurovalimisi võib see kurss muutuda.

Ah, et kohe kliimapoliitiline vedur? Omale jalga tulistamises? Huvitav, et ühest teisest artiklist loen midagi muud. Kas Saksamaa ei olegi enam EL üks suunda näitavamaid riike?

«Tuletan meelde, et väga pikka aega Euroopa Liidu silmis tuumaenergia ei olnud roheline energia. See oli must, kahjulik energia. Aga seoses Ukraina sõja algusega ja seoses üleüldise suure strateegiliste varude probleemiga Kesk-Euroopas ja Saksamaal, muudeti seda seisukohta suhteliselt libedalt ja tuumaenergia kuulub nüüd ka sobivate energialiikide hulka, kuigi samal ajal Saksamaa sulgeb oma tuumajaamu ja on laiendanud söeelektrijaamade tööd,» ütles Hõbemägi.

https://www.postimees.ee/7928796/keskpa ... andaasutus

[val]

Me oleme siin samadest asjadest juba rääkinud, aga mõned miinused samast artikklist.

https://www.postimees.ee/7928796/keskpa ... andaasutus

«Juhin tähelepanu, et need tulud, mida Fermi Energia hakkab saama elektrienergia müügist või need maksud, mida ettevõte hakkab maksma, ei kata kaugeltki neid kulutusi, mida ühiskond peab tegema järelevalve- ja kaitsemehhanismide ülesehitamiseks. Selle poolest erineb Eesti tuumajaamandus näiteks kardinaalselt sellest, mis on Soomes. Soomes ja Rootsis on tuumajaamad valdavalt selleks, et teenindada suurtööstust, mille tulud on riigi majanduse jaoks olulised. Meil sellist suurtööstust ei ole. Mujal on see asi käinud teistpidi. Suurtööstuse jaoks on loodud energiavarustus,» rääkis Strandberg.
...
«... Fermi Energia tahab osta ühte reaktorit ja kogu see mull, mis seal ümber on, jätab mulje, nagu nad tegeleksid tehnoloogia arendamisega. Ei tegele! Näiteks Taanis tegeletakse kahe erinevat tüüpi tuumareaktori arendamisega ja selle käigus arenevad ka inimesed. Kaupmehed nagu Fermi Energia ei ole tehnoloogi arendajad. Tegemist on propagandaasutusega, mitte tehnoloogiaettevõttega. See on ettevõte, mis on tegelenud ajupesuga, tegelenud meedia ja keskkonna mõjutamisega ja öelnud, et me peame ostma sellise asja,» lausus Strandberg.

[kunn24]

Strandbergi jutust poolt uskudes oled poolega petta saanud.

[vuuk]

"Val" poolt kirja pandud Strandbergi jutt näib minule loogiline.
Mida või keda uskuda? Ei tea.
Võibolla kunagi tagantjärele saame teada. Kui saame.

[Urmas]

"Val" poolt kirja pandud Strandbergi jutt näib minule loogiline.

No kui vaadata Wikist Starndbergi kohta kirjutatut, siis tema publikatsioonidest on ta ühe raamatu karikatuuridega illustraator, teine mahepõllumajandusest kellegagi koos, kolmaks üks järelsõna ja neljandas kriitiliste artiklite kogumik. Kõik! Ja ei ühtegi teadluslikku artiklit tuumaenergeetika valdkonnast. Veel ei tohi ära unustada tema parteilist kuuluvust ja poliitikukarjääri.

[suvaline]

Teeb siis keegi targa ülevaate, kas õnnestus foorumi abil 2023 aastal maailma päästa?
Näiteks mitu postitust ja kui palju võiks olla kulunud energiat nende tegemiseks keskmise jõudlusega arvutiga jne jne.

[vuuk]

Tundub, et päästmine on hakanud andma juba tulemusi - talv nagu muiste.
Kui edasi tegelda liiga hoogsalt planeedi päästmisega, siis minule näib, et päästma peab hakkama elektriküttel olevate majade vaeseid omanikke, kel majad hästi sooja ei pea.