lagunevad plokid kivimaja all servas, mida on õige teha ?

[Urmas]

Kasutajal vuuk on õige oletus, st et pehmema materjali külge ei paigaldata kõvemat või kui, siis kindlasti eelnevalt tugevdada immutusega pehmemat aluspinda. Nagu isegi, ei hakka ma tsemendi baasil seguga kipskrohvitud pindasid üle tegema või paikama, sest tulemus on reeglina ette teada ehk nagu videos.

[xxx111]

Vanad lubimördiga laotud vuugid "hingavad" , ehk lasevad niiskuse välja

Ehk tasuks mõelda lahendusele mis takistaks niiskuse liikumist seest-välja...
Kõik T25 antud viited on nö "pooltõed" või nagu kasutaja vuuk mainis valikuline nägemine

[vuuk]

Huvitav on see, et standardi EVS-EN-ISO-10456;2008 järgi polegi vahet. Segudel kõigil ühesugune difusioonitakistus.
Alljärgnevast tabelist leiate numbrilised väärtused:

Kes ei usu, ostke standard www.evs.ee, kontrollige ise üle.
Standardi ühe kasutaja litsents, hind 20,40 eurot.
@T25, kas standard valetab?

[xxx111]

Tegelikult pole seda vaja osta...
Materjali tootja peab sellise info esitama tootelehel
Kui seda infot pole siis sellist materjali pole ka mõtet kasutada / ise ei kasutaks
Ning alles siis ja ainult siis ning koos materjalikihi paksusega ning sealjuures kogu tarindi vastavate andmetega saab teha arvutused ja teha järeldusi veeauru režiimi osas
Igasugune jura "hingamisest" ongi ainult jura

[suvaline]

vuuk, mõtestage enda jaoks lahti standard!
Standard ei saa valetada või kõneleda püha tõtt! Selle peab tunnustatud insener ise leidma. Standard on lihtsalt üks töövahenditest.

[xxx111]

Standard on lihtsalt üks töövahenditest

Sellega peab muidugi nõustuma...

[vuuk]

vuuk, mõtestage enda jaoks lahti standard!
Standard ei saa valetada või kõneleda püha tõtt! Selle peab tunnustatud insener ise leidma. Standard on lihtsalt üks töövahenditest.

Olen proovinud mõtestada.
Võin eksida, aga näib, et Standardikeskuse näol tegu riikliku informatsioonimüügi ettevõttega ja standard on nende poolt müüdav informatsioon.
Aga siis tekib küsimus, kas sellise staatusega ettevõttel on kohane kodanikke lollitada müües "umbluu" infot?
Ja kuna mina olen mõne standardi neilt ostnud, siis mina olen olnud nagu üks lollidest, kes on läinud liimile?
Kusjuures eriti loll olen sellepärast, et ise ostan ja siis jagan seda tasuta laiali.
Miks olen ostnud? Sellepärast, et projektide seletuskirjades on loetletud terve rodu igasugu (tähtsaid?) standardeid.
Kuidas ma saan olla kindel, et järgin projekti nõudeid, kui ei tea, mis vastavates standardites kirjas - olen üritanud olla oma igapäevatöös põhjalik, mitte pealiskaudne.
Loomulikult olen otsinud töös vajalikku infot ka tootjate toimivusdeklaratsioonidest.
Siinkohal aga kipub asi minema eriti segaseks. Minu arust on osade tootjate "asjapulgad" pannud difusiooniTAKISTUSe ja veeauru LÄBILASKVUSE ühte "patta".
Ja internet näib olevat üldse täis igasugu"umbluud".
Eelpool nimetatud standardi järgi on täht µ (müü) difusioonitakistustegur. Segude tootjad on deklarites veeauru läbilaskvuse tähistanud sama tähega. Ühiku on jätnud pelgalt numbrilisele väärtusel taha märkimata (ei tea, mis kavalus või tarkus see veel on?). Sellised andmed ei näi mulle kohe kuidagi usaldusväärsed.
Veeauru läbilaskvus on difusiooni takistusega pöördvõrdeline, tähistatakse g/m2/ööpäev. Difusioonitakistuse ühikuks on meeter. Erinevad nagu aia auk ja aia värav.

[xxx111]

@ vuuk

Nagu mainitud - standard on tööriist
Aga keegi pole väitnud, et seda tööriista ei võiks kasutada
See tööriist ütleb:

This International Standard also provides design data in tabular form for use in heat and moisture transfer calculations, for thermally homogeneous materials and products commonly used in building construction.

So - kui materjali tootja pole esitanud "pädevamaid" andmeid on igati kohane seda tööriista kasutada