Palksauna ehitamine

Palkmajade teema
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2108
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 43 korda
On tänatud: 40 korda

Palksauna ehitamine

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Mõte omada korralikku isiklikku sauna on enam-vähem sama vana, kui ma isegi. Juba ammustest aegadest peale on elamises olnud pesemisruumidega lood kehvad, sest esmalt elasin vanavanematega ühes majas, kus oli saunaks pisike pesuruum-leiliruum ilma riietusruumita. See asus garaazi ühes nurgas ning oli vanaisa enda poolt ehitatud. Tema oli küll nii kõva mees, et ehitas elu jooksul kaks sauna valmis, kuid kumbki polnud päris see, mida korralikuks saunaks pean. Mõlemad olid ilma eesruumita. Teise püstitas ta maakodusse Põlvamaal ning seda aitasin küll juba ise oma väikeste valgete kätega rajada. Hoone oli valmistatud saepurubetoonist ning kaetud laastukatusega. Seetõttu oli elus esimesed 15+ aastat selge, milline üks saun olema peaks. Eks ikka laastukatusega ning saepurubetoonist :)

Kuivõrd meil endal elamises sauna polnud siis olen terve elu käinud laupäevaõhtuti sõprade-sugulaste juures külakorda leili võtmas ning õlut joomas. Aegamööda on tekkinud veenudmus, et saun on midagi sellist mis peaks olema ideaalis omaette hoones ning päris kindlasti eesruumiga kus saab rahulikult riideid vahetada ning sõpradega mutrijuttu ajada. Tavaline nähtus on, et enamus inimestel oli küll saun kuid pole korralikku eesruumi. Rääkimata nendest juhtudest, kui saun on rajatud elumaja keldrisse, mis on mu meelest samuti paras jama. Umbsed, madalad ja kitsad ruumid ning üldjuhul elektrikerisega lahendatud hädaabivariant kus endal kere kuumaks kütta ning suurem sopp seljast maha loputada. Samuti on suht tavaline miinus see, et saunas puudub eraldi pesuruum ning siis on tulemuseks see, et kui saad ennast kerise kõrval ära pestud, on ikkagi kere kuum ning higi lahmab täie raha eest.
Ma pole kunagi nautinud leiliruumis väga kõrgeid temperatuure ning kuiva leili mida tavaliselt tekitavad rauast keevitatud kerised mis on päeva jooksul korralikult punaseks köetud. Kuigi on ka mõningaid erandeid. Näiteks aitasin naabrimehel ehitada Tabivere kanti tänapäevast sauna,kus asub küttekehana eesruumist köetav rauast keris. Kuna temal on üldiselt leilivõtmise temperatuur umbes 70+ kraadi siis seal saab päris pikalt laval mõnuleda. Tavaliselt sellised ehitised ikka korralikult saja kraadi peale köetud. Nii, et hüppad korraks lavale, viskad pool kulbitäit leili ning kaod kiiresti uksest tagasi välja. Ennem kui tagumik kuumaks köetud lavalaudade peal kärssama hakkab.
Mu enda esiisa on suutnud Noarootsi kanti rajada igati mõnusa sisekliimaga saunamaja kuhu Motamees on ladunud suurepärase leiliga vene kerise. Seda tüüpi keris on aja jooksul muutunud minu isiklikuks lemmikuks. Sest see annab mõnusalt niiske leili ning ei sunni inimest lava peal kuumast küürus koogutama isegi siis kui on natuke üle kõetud. Selle meistritöö ehitamise andmed õnnestus mul endale Motmehe käest hankida ning kavatsen ka enda sauna leiliruumi analoogse ehitada. Kuivõrd vanaisa suutis elus kaks sauna ehitada ning isa on ka ühe valmis saanud siis ei saa ju latti allapoole lasta ning tuleb endale üks ära teha. Mitte jääda vaid dušši ning linnasauna kasutajaks.
Paar nädalat tagasi sai asjaga lõpuks algust tehtud kuid sellele on eelnenud pikk planeerimisprotsess mille jooksul on plaanid ning projekt korduvalt muutunud. Seepärast, et vanemaks saades tekkis ka mingisugune ettekujutus erinevatest ehitusmaterjalidest ning kuna krundiga tuli kaasa ka ristpalkidest saun siis oli otsus tehtud. Aja käigus selgus, et krundil asuv suitsusaun mis pärit esimese vabariigi ajast, on praktiliselt ära mädanenud. Hoonele oli kunagi kuuekümnendatel ümber laotud silikaadist vooder ning sisse oli rajatud ka korstnaga vene keris. Kehvasti laotud vooder põhjustas ka hoone mädanemise. Kuigi ehitise palkosast oli alles heal juhul viis rida palki siis tundus see ikkagi parem, kui üldse mitte midagi. Ka mõõdud tundusid algul suht mõistlikud olevat, et rajada sinna nii eesruum, kui ka pesu-ja leiliruum. Umbes 3.8m laiuses ja 5.5m pikkust. Palgi paksus keskmiselt 14cm. Seepärast otsustasin ehitise renoveerida. Kindlasti oli algul otsuse tegemisel määravaks ka see, et selles saunas olen samuti väiksena leili võtnud.
Kuna palkidest elumaja ehitamisest asja ei saanud siis said palgid järgatud sauna mõõdu järgi ning krundile veetud, et kohe ka tegudele asuda. Paraku on see tegudele asumine veninud ja veninud aastaid. Aja jooksul tekkis veendumus, et ega selle hoone juures midagi suurt taastamisväärset ikka pole, sest ajahammas on materjali ikka korralikult läbi närinud. Seda enam, et ühel hetkel helistas naabrimees ning pakkus oma krundi pealt Tabivere kandist palkehitist mille ta kavatses lammutada, et vundament taaskasutusse võtta ning ehitada sellele tänapäevane eurosaun. Loomulikult vedasin palgid enda juurde ja käesoleval aastal vaatasin, et on viimane aeg tegudele asuda. Muidu mädanevad ka need palgid kätte ära ning asi vaid unistamiseks ja planeerimiseks jääbki.
Pidasin päris mitu nädalat põhjalikumalt plaani, kuidas asja oleks mõistlik vormistada, sest kuivõrd palgid on järgatud vana sauna mõõtude järgi siis pole hetkel kindel, kas hunnikust terve vajaliku koguse välja annab. Töösse läinud saunamaja välismõõdud on 4,5m laiusesse ja 6,4 meetrit pikkust. Seepärast mõtlesin, et ehk tasuks hoone natuke väiksemaks teha. Tappide osa maha lõigata ning need uued teha, kuna osad on pehastunud ja ühest nurgast on neli või viis rida üldse puudus. Ka tahan kinni ehitada tagaseinas asuva akna ja esialgu mõtlesin selleks juba täies mahus uued palgid paigaldada, kuid siis loobusin plaanist, sest see oleks mõtetu lisatöö kuna enamuses on palgid ja tapid päris ilusasti säilinud. Seepärast plommin taguseina aknaaugu vanade ja uute palkidega läbisegi kinni ning lepin sellega, et aknaauk jääb siiski nähtavaks, kui oskad vaadata. Lisaks sellele on hetkel plaanis rajada hoone sissekäigupoolsesse otsa ka kinnine terrass umbkaudsete mõõtudega 4,5x4m ja pääs teisele korrusele, et katuse alla tekitada magamiseks üks lisaruum mida kasutada seni sihtotstarbeliselt kuni elumaja valmib. Kas nendest mõisnikumõtetest ka midagi asja saab sõltub osaliselt juba rahakoti paksusest, sest selle aasta sügiseks tahaks hoone ehitamisega jõuda nii kaugele, et asi katuse alla ära saaks, kuid selleks on hetkel olemas ümmarguselt 700 katusekivi. Kui teha korralikud laiad räästad ning korralik 4+m lai terrass siis jääb ligikaudu 400 kivi puudu. Eks lõpptulemus sõltub sellest, kui kalliks lähevad pinnasetööd ja vundamendi rajamine. See on plaanis rajada 15cm paksuse plaatvundamendina mis peaks ära kandma nii ahju, kui ka korstna. Kanalkakaev on olemas, kuid sinna on tarvis toru vedada. Samuti on vaja vundamendi alr välja tuua nii elektrikaabli jaoks kõri, kui ka veetoru, et tulevikus vähemalt vesi kraanist tuleks. Soojustama ei kavatse ma plaati altpoolt hakata. Läheb vaid killustikupadi alla ja betoonplaadi peale laoks kaks rida columbia kivist, et palke vee eest paremini kaitsta. Selle kaks rida pluss 15 cm betooni soojustaks 100mm paksuse EPSiga ära. Kuigi juba kostis hüüdja hääl kõrbest, et parem oleks ikka Fibo plokki kasutada. Soojem. Kahtlen kas see vahe selle hoone puhul mingit effekti annaks ja kui oleks aega majandada siis laoks alumise serva üldse maakivist. Hetkel julgen arvata, et selleks pole lihtsalt piisavalt kogemusi ega ka aega, et seda asja natuke õppida.
Praegu tegelen palkide taastamisega. Kohendan tappe ja vara, Mõned jupid vahetan välja osaliselt, mõned täies mahus, mõned plommin, kuid üritaks võimalikult palju säilitada vana. Ning loomulikult pean jooksvalt plaani millises nurgas hakkab tulevikus olema külmkapp õlle hoidmiseks.
Nüüd ka natuke pildimaterjali pika jutu ilustamiseks.


Krundiga kaasavaraks saadud saun
Pilt

Sama hoone ilma voodrita eesküljest
Pilt


Ja tagumisest küljest
Pilt


Ning see, mis hoonest lõpuks järele jäi
Pilt


Tabivere lähedalt toodud hoone esikülg
Pilt


Ja tagakülg
Pilt


Hoone siseosast ka üks pilt. Kunagi on putka olnud seestpoolt krohvitud. Seepärast ei usu, et tegemist on ajaloolise saunamajaga. Samuti ei ole suutnud siiani välja mõelda, milleks seda üldse kunagi krohvitud on. Niipalju sain naabrimehe käest teada, et hoone oli sinna veetud eelmise kinnistuomaniku poolt kusagilt lähedalt ning ei asunud oma iidsel asukohal.
Pilt


Praeguseks on seis selline
Pilt
Pilt
Torutööd Tartus 56 932 898
aero
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1954
Liitunud: 27 Mai 2010, 10:40
On tänanud: 79 korda
On tänatud: 77 korda

Re: Palksauna ehitamine

Lugemata postitus Postitas aero »

Palksaun ja vene keris on väga õige plaan. Muidugi pesuruum ja eesruum ka.
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2108
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 43 korda
On tänatud: 40 korda

Re: Palksauna ehitamine

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Asi edeneb. Tasapisi, aga siiski edeneb. Neli rida on põhimõtteliselt korras ning ühest nurgast sai juba viiendaga algust tehtud. Kokku peaks hoone tulema 12 rida kõrge. Kuna nüüd olen järjega aknaalusteni välja jõudnud siis läheb loodetavasti nüüd ka tempo natuke kiiremaks. Siiani pidi päris palju proteesima ja kahte alumist rida pidin ligi sentimeetri jagu kokkupoole laskma, et tapid istuma hakkaks.
Välisuksest vasakpoolse pikema külje ühe palgi peale kulus keskmiselt kolm paraja pikkusega tööpäeva, et tapid-seotised teha ning punnida ja liimida. Samas, kui näiteks vastasseina neljanda rea palk läks tagasi oma kohale paari tunniga. Liimimiseks kasutan PUR-liimi.
Pilt
Tagumine sein, kus saab vana aknaauk kinni paigatud. See oli liiga suur ning asub minu jaoks kapitaalselt vales kohas. Takistab vaheseina ehitust leiliruumi ja pesuruumi vahele. Teoreetiliselt oleks küll saanud seina ehituseks paigaldada keset akent ühe püstposti ning jagada sellega akna kaheks eraldi pinnaks, kuid tundus, et nii saab parem. Muidu oleks tulemuseks olnud ebamäärane kõrge ja kitsas aken mõlema ruumi nurgas. Kummagi ruumi teise seina jääb niikuinii üks aken alles ja sellest peaks nagu saunale piisama. Rääkimata sellest, et tagasein oleks väljastpoolt jäänud väga kummaliselt ebamäärase välimusega, kui keset seina oleks jäänud kaks akent mis on üksteisest eraldatud mingi paarikümne sentimeetri laiuse postiga. Hetkel liigub veel peas väike uitmõte teha saunaakendele ette luugid, mis jääksid ka väliskujunduselemendiks. Aga eks paistab, kas tegutsemine ka mõisnikumõtetele järele jõuab või ei.
Pilt
Kõikidel palkidel tuleb vara üle töödelda, mõnda tuleb ka natuke madalamaks lasta, sest varem oli hoonel lahtine vara. Nüüd tahan selle kinniseks vormistada ja kohati ka natuke laiemaks teha, sest on palke millel jookseb vara pooles pikkuses heal juhul 5 sentimeetri laiusena, kuid võiks olla ikka 10+, et saada normaalne soe saunahoone. Selleks on aga vaja kohati tervet rida allapoole lasta. Kuigi ülejäänud kolmes seinas võib vara juba praegu ligi 10 sentimeetri laiune olla.
Pilt palgijuppidest, kus on vara üle freesitud ja ka umbes sentimeetri jagu laiemaks tehtud.
Pilt
Varamiseks kasutan freesiketast, mis on kinnitatud keskmise suurusega rellaka otsa. Seda on mugavam opereerida, kui väikest rellakat ning saab täpsema tulemuse. Varamisraud pole mulle kunagi käepärane olnud, kuigi olen sellega korduvalt proovinud tööd teha. Ennem eelistan siis juba kirvest. Kuid kuna leidsin sõbra tööriistariiulilt freesi, mida ta ise ei kasutanud siis pole siiamaani hakanud endale kirve hankimisega peavalu tegema.
Pilt
Torutööd Tartus 56 932 898
Urmas
autodidakt
Postitusi: 11028
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 325 korda
On tänatud: 390 korda

Re: Palksauna ehitamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

pikk88 kirjutas: 31 Aug 2023, 10:25 Varamiseks kasutan freesiketast, mis on kinnitatud keskmise suurusega rellaka otsa. Seda on mugavam opereerida, kui väikest rellakat ning saab täpsema tulemuse. Varamisraud pole mulle kunagi käepärane olnud, kuigi olen sellega korduvalt proovinud tööd teha. Ennem eelistan siis juba kirvest. Kuid kuna leidsin sõbra tööriistariiulilt freesi, mida ta ise ei kasutanud siis pole siiamaani hakanud endale kirve hankimisega peavalu tegema.
Pilt
Ma kasutasin maal ühe vana kartulisalve lammutamisel ka relaka otsa pandud 125mm saeketast ja tulemus on alloleval pildil ehk õllekasse minnes ja tellimust esitades saan näidata, et kolm suurt ja üks väike õlu. Sõnu ei ole vajagi. ;) Ole ettevaatlik sellega töötades!
1693581686166.jpg
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6183
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 77 korda
On tänatud: 138 korda

Re: Palksauna ehitamine

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Ja relaka kettakaitse on nõrkadale.
optimist88
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 118
Liitunud: 22 Mai 2022, 13:41
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Palksauna ehitamine

Lugemata postitus Postitas optimist88 »

Frees püsib sul käes, tulemus ilus. :thumbsup:

Ketas tundub liiga äkiline. 125mm rellaka otsas saeketast olen paar korda kasutanud. Ketta müüja vaatas sügavalt silma ja ütles "parem ära jama. Läheb liiga lihtsalt käest ära." Tegin oma hädapärased lõiked ära (korra läks käest ka) ja viskasin minema.

Ohutum, mugavam aga aeglasem oli 4 hambaga ketas, leebe kujuga hambad. Veel üks variant on saeketiga ketas (chainsaw disc attachment / Lancelot disc). Mida rohkem surud, seda vähem pöördeid ketil. Koormuseta väga ohtlik.
https://www.gov.uk/government/news/uk-s ... attachment

Suurema rellakas = suurem mass, väiksemad pöörded = ohutum.
Prill
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1156
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Palksauna ehitamine

Lugemata postitus Postitas Prill »

ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4651
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 89 korda
On tänatud: 229 korda

Re: Palksauna ehitamine

Lugemata postitus Postitas ping »

Mul ka seisab, ohvri ootel, relaka puiduketas.
Prill kirjutas: 02 Sept 2023, 13:40 Õigeid kindad kasutama http://ee.cyysafety.com/cut-resistant-g ... loves.html
Selline kinnas on rohkem noa eest kaitseks aga kui suure inertsiga hambuline ketas rõngaste külge haagib, siis võib tervet käelaba vigastada, mitte ainult ühte sõrme.
Urmas kirjutas: 01 Sept 2023, 19:50 õllekasse minnes ja tellimust esitades saan näidata, et kolm suurt ja üks väike õlu. Sõnu ei ole vajagi. ;)

Positiive poole pealt vaadates, siis kui 3 1/2 on vähe, siis 9 1/2 on ju alles.

(Õnnestus kunagi osaleda Aparaaditehase stantsitsehis, ühe vanaproua pidulikul pensionile saatmisel, kus terve tehase rahvas oli koos.
Kui uurisin pidulikkuse põhjust, siis vastati, et "see proua oli esimene inimene, kellel õnnestus kõigi näppudega pensionile minna".)
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2108
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 43 korda
On tänatud: 40 korda

Re: Palksauna ehitamine

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

See masin jõudis minuni täpselt sellisena, ilma kaitseta ja ongi kasutuses vaid selle kettaga. Kunagi kui hakkasin ohutusele tähelepanu pöörama siis sai proovitud seda ketast ka kettakaitsmega kuid see takistab lõike jälgimist. Aga tähelepanelik peab sellega töötades olema niikuinii, sest sisselõiked on muidu väga kerged tulema.
Mis marki ja mudel ketaslõikur on, seda ei teagi. Aparaadil mingeid märke peal pole. Võib vabalt olla Metabo või siis mingi tundmatu Handymanni kaup, kuid oma eesmärgi täidab ära. Siiani arvasin, et see on mingi müstiline "keskmist mõõtu" lõikur, sest pole kunagi ühtegi lõikurit stendist ostnud. Kõik on olnud teise ringi kaup. Nüüd hakkasin netipoest uurima, mis mõõtu masinaga siis tegu ning sain targemaks, et vaid kahte mõõtu neid ongi saada :) Mul siis antud freesi küljes 230mm kettale mõeldud masin. Väiksemal on võimsamad pöörded ja seda ei jõua kinni hoida. Praeguseks on küll olemas reguleeritavate pööretega kettakaitsmega riist, kuid too on jälle mõõtudelt niipalju väiksem, et sellega on mugavam opereerida. Aga ega need manitsused kurtidele kõrvadele lähe. Kindlasti on siit mõndagi kõrvataha panna nii minul kui ka teistel lugejatel :hello:
Torutööd Tartus 56 932 898
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2108
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 43 korda
On tänatud: 40 korda

Re: Palksauna ehitamine

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Ei lähe ikka need asjad nii lihtsalt ja kiirelt, kui algul loodad. Kuna soovin tagaseinas asuva aknaaugu kinni panna kuid kõik palgid pole mingil x põhjusel ühtlase diameetriga palgist lõigatud siis ei ole võimalik neid ilusasti omavahel ühendada. Näiteks kuuendasse ritta oli aknast parempoolsesse nurka pandud ligi 5 cm jämedamast palgist jupp kui vasakpoolsesse nurka.
Pilt
Nägin ligi päev otsa vaeva, et asjast asja teha, kuid lõpuks viskasin selle jämeda jupi sealt vahelt välja ning tõin kõiki palke ühe rea jagu allapoole. Siis sain asja silmale viisakamalt klappima aga nüüd ei istu jälle külgseina otsatapp oma kohale.
Pilt
Pilt
Ei jää muud üle kui tuleb sellele külgseinas asuva palgi tapile alla üks klots liimida ning veel lisaks ka tappi pealtpoolt madalamaks kohendada, et sein uuesti jooksma saada. Teoorias oleks ka võimalus see lühike jupp päris uus teha, kuid see pole enam originaal. Samuti oleks võimalik palgijuppi varaga allapoole lasta vajaliku mõõdu jagu, kuid siis ei klapiks enam järgmine rida ja ikka oleks tulemus jama. Kui see töö tehtud siis saab lõpuks jätkata tagaseina aknaaugu kinniproteesimisele. Tundub küll, et pole see neli palki seina tagasi panna kuigi raske ega töömahukas kuid selleks, et asi ka viisakas paistma jääks peab ikka omajagu ümber tegema. Ei taha ka seda seina kuidagi niiviisi vormistada, et tulemus silma karjuma hakkab, sest tulevikus jääb see sein igapäevaselt silma alla, otse krundi sissepääsutee kõrvale.
Torutööd Tartus 56 932 898
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2108
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 43 korda
On tänatud: 40 korda

Re: Palksauna ehitamine

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Eilsega sai lõpuks poolikutele seintele ajutine katus peale, et ehitis talvel edasi ei mädaneks. Selle aasta saavutuseks jäi siis põhimõtteliselt 5 või 6 valmis rida, oleneb millisest küljest hoonet vaadata. Rohkem palgiga tegelemiseks aega ei jäänud, sest segavaid tegureid jagus küllaga. See "ajutine" katus tähendab küll kaudselt ka ligi 500€ ülekulu mis oleks jäänud tegemata, kui oleks jõudnud hoone ehitusega nii kaugele, et oleks saanud planeeritud katuse lõplikult peale panna, kuid tegelikkuses pole ehk asi nii katastroofiline. See poolteist tihumeetrit laudu, mis sai ostetud sarikate peale täislaudise tegemiseks, läheb kevadel kasutusse vundamendi ehitusel. Samuti saab sinna alla ära kasutada laudisele tõmmatud kile.
Lisaks sai sellel hooajal ära tehtud ka taldmik vundamendi jaoks ning taldmiku alla valmis veetud vajalikud kõrid ja torud. Paika sai kanalisatsioon. Taldmik sai rajatud kolme kruusakoorma peale. Sedapuhku sattus tegudele ülimalt asjalik kopajuht, kes seisis igati ülesannete kõrgusel ja kohati ka ületas talle seatud ootuseid. See komplekt jääb vähemalt kevadeni paika vajuma ning siis tuleb tõenäoliselt veel üks koorem kruusa lisaks võtta, et pinda tasandada. Nüüd võib hakata rahulikumalt talve ootama. :jooma
Torutööd Tartus 56 932 898
Vasta