Mõtteid kinnistu kuivendamiseks

[Mööblimees]

Tere.

Kinnistul on pinnavesi üsna kõrge, kuna mullakiht on õhuke (peaaegu olematu) ja allpool leidub mölljat peenliiva, kohati savimölli (nii voolavat kui sitket) jmt mitte just parimat pinnast.

Palun soovitusi, kuidas oleks kõige mõttekam antud kinnistu kuivemaks muuta? Kinnistu 60m lai, 100 pikk (-30m teekaitsevöönd põhjasuunal). Loomulikud kalded jooksevad kirdenurka, kus on ka kraav (sama kraav jookseb ka mööda kinnistu idakülge)?

Ise olen mõelnud drenaaži vedamisele kogulaiuses nii põhjaküljelt kui lõunaküljelt. Põhjakülg piirist ca. 15m, võtab vastu vee, mis tuleb maantee poolt (maantee kõrgem) ja lõunakülg võtab vastu kinnistul lõuna poolt valguva vee. Drenaaži rajaks killustiku sisse, peale jätaks kerge mullakihi, et kild ei ulatuks maapinnani.

Millise diameetriga drenaaž võiks toimida? 60m peale on pinnases loomulik kalde langus 0,5m. Millist toru eelistada, kui nii drenaažitoru kui peale tulev killustik mässida geotekstiili sisse?

[ping]

Kinnistul on pinnavesi üsna kõrge, kuna mullakiht on õhuke (peaaegu olematu) ja allpool leidub mölljat peenliiva, kohati savimölli (nii voolavat kui sitket) jmt mitte just parimat pinnast.

Palun soovitusi, kuidas oleks kõige mõttekam antud kinnistu kuivemaks muuta? Kinnistu 60m lai, 100 pikk (-30m teekaitsevöönd põhjasuunal). Loomulikud kalded jooksevad kirdenurka, kus on ka kraav (sama kraav jookseb ka mööda kinnistu idakülge)?

Ise olen mõelnud drenaaži vedamisele kogulaiuses nii põhjaküljelt kui lõunaküljelt. Põhjakülg piirist ca. 15m, võtab vastu vee, mis tuleb maantee poolt (maantee kõrgem) ja lõunakülg võtab vastu kinnistul lõuna poolt valguva vee. ...

Ega inimene loodusseaduste vastu ei saa ja vett voolab madalamasse kohta lõppmatult nagunii juurde.
Ajas kestev lahendus oleks kasvõi meeter täitepinnast peale vedada, tekitada kalded ja drenaažiga tegelemisele mitte vahendeid raisata.

[Mööblimees]

Kinnistul on pinnavesi üsna kõrge, kuna mullakiht on õhuke (peaaegu olematu) ja allpool leidub mölljat peenliiva, kohati savimölli (nii voolavat kui sitket) jmt mitte just parimat pinnast.

Palun soovitusi, kuidas oleks kõige mõttekam antud kinnistu kuivemaks muuta? Kinnistu 60m lai, 100 pikk (-30m teekaitsevöönd põhjasuunal). Loomulikud kalded jooksevad kirdenurka, kus on ka kraav (sama kraav jookseb ka mööda kinnistu idakülge)?

Ise olen mõelnud drenaaži vedamisele kogulaiuses nii põhjaküljelt kui lõunaküljelt. Põhjakülg piirist ca. 15m, võtab vastu vee, mis tuleb maantee poolt (maantee kõrgem) ja lõunakülg võtab vastu kinnistul lõuna poolt valguva vee. ...

Ega inimene loodusseaduste vastu ei saa ja vett voolab madalamasse kohta lõppmatult nagunii juurde.
Ajas kestev lahendus oleks kasvõi meeter täitepinnast peale vedada, tekitada kalded ja drenaažiga tegelemisele mitte vahendeid raisata.

Siin eesmärk oleks vedada drenaaž kuivenduskraavini ning sealt suunduks see juba merre.

[netmaster]

Siin eesmärk oleks vedada drenaaž kuivenduskraavini ning sealt suunduks see juba merre.

sel juhul on küsimus selles, kas see kraav ajab kevaditi üle või mitte?

Kui ei aja, siis on pinnase tõstmine suht mõttetu ja ilmselt tunduvalt kallim, kui drenaazi tegemine. Teed killuga täidetud kraaviga tiiru ümber krundi, paned sinna drenaazitoru sisse, geotekstiil alla ja peale, ning suunad mõlemad otsad kraavi. Kuskil keskel või nurkades võiks olla toruotsad maapeal puhastamiseks või niisama vaatlemiseks.

Kui kraav ajab üle, siis pole muud võimalust, kui pinnast tõsta.


Minul näiteks pole kraavi. Tegin 2m sügavuse kogumiskaevu, kuhu drenaazitorud kokku jooksevad ja kust 500W tühjenduspump pumpab vee 30m eemal asuvale riigimaale. Kevadel uhab ca. kolm nädalat ööd kui päevad. Enne seda oli iga kevad kuu aega 5cm vett hoovis.

[Mööblimees]

Siin eesmärk oleks vedada drenaaž kuivenduskraavini ning sealt suunduks see juba merre.

sel juhul on küsimus selles, kas see kraav ajab kevaditi üle või mitte?

Kui ei aja, siis on pinnase tõstmine suht mõttetu ja ilmselt tunduvalt kallim, kui drenaazi tegemine. Teed killuga täidetud kraaviga tiiru ümber krundi, paned sinna drenaazitoru sisse, geotekstiil alla ja peale, ning suunad mõlemad otsad kraavi. Kuskil keskel või nurkades võiks olla toruotsad maapeal puhastamiseks või niisama vaatlemiseks.

Kui kraav ajab üle, siis pole muud võimalust, kui pinnast tõsta.


Minul näiteks pole kraavi. Tegin 2m sügavuse kogumiskaevu, kuhu drenaazitorud kokku jooksevad ja kust 500W tühjenduspump pumpab vee 30m eemal asuvale riigimaale. Kevadel uhab ca. kolm nädalat ööd kui päevad. Enne seda oli iga kevad kuu aega 5cm vett hoovis.

Kraav kevadeti üle ei aja. Seega drenaaž on mõttekas.
Kuna kalded jooksevad lõunast põhja ja läänest itta, siis on plussiks see, et olemasolev kraav on idaküljel.

Kuidas tundub selline lahendus:
- kraav 1,2m sügav, 0,5m lai
- kõige alla geotekstiil 100g/m2 (piisavalt lai, et mahuks pärast üle katta
- 0,2m kildu
- d110 drenaažitoru täisring augustusega
- kõrvale ja peale kildu 0,8m jagu (kokku 1m)
- kinni katta geotekstiili otsad
- 0,2m muld peale

Lisaks, kas sellisel lahendusel d110 on sobiv?
Või kas mingit eelist on suurema diameetriga torul vs. pannes kaks d110 toru kõrvuti? Küsimus ajendatud sellest, et näiteks kaks d110 toru on arvestatavalt soodsam kui üks d200mm toru.
Kaks d110 tuleb jämedalt 30€/6m ja d200 tuleb 80€/6m.

https://www.ehituskaup24.ee/ee/drenaazi ... 55412.html

https://www.ehituskaup24.ee/ee/drenaazi ... 50974.html

[Prill]

Võib ju ise proovida väiksemal alal drenaaži teha aga kui suuremat ala tahta, laseks spetsialistid ligi. Projekteeriad oskavad vastavalt pinnasele arvutada kui tihedalt vaja drenaazitoru paigaldada, samamoodi toru läbimõõdud ja skeem, a'la eesvoolud jm.
Huupi tehes võib juhtuda, et tuleb 2x teha..

[Hiid]

tänapäeval on ju moes sood. Aja kraav kinni ja saad elurikkust, nii et tapab. Rohepööraja aumärgi ka veel rinda... .

[netmaster]

Kuidas tundub selline lahendus:

Kui sa kujutad ette, milline kogus vett 24h jooksul 110 torust läbi mahub, siis vaevalt sul seal sellist uputust tuleb.
Mina tegin üldjoontes samamoodi. Ühe haru sinna kust vesi mapinna kalde tõttu minu hoovialale voolab ja teise ümber maja. Panin tegelikult sellise toru, millel oli pruun kookose kiht ka ümber. Hoiab teravad kivid plastikust eemal ja ilmselt pikendab toru eluiga veidi. Müüdi 50m keradena. Siseläbimõõt oli tal vist isegi ainult 80mm. Pole mina 5a. jooksul sellist vett näinud, et see toru oleks väikseks jäänud. Lumesulamise ja tugevate vihmade ajal on probleem pigem läbi maapinna imbumise kiirusega, mitte torus voolamisega. Minu puhul muidugi ka kogumiskaevust ära pumpamisega. Sul kraaaviga seda muret pole.

[Kalvis]

Üsna ammu sain kah krundi vesises kohas aga kuivenduskraav oli olemas. Sai rajatud drenaaz ja see toimis. Tollal oligi saada neid 50 mm drenaaztorusi, rajasime 0,5 m sügavusele, mähkisime riide liitekohta ümber. ja kraavid tegime ca üks 5-10 m kaugusele. Asi toimis. Dreentorud suubusid siis piiril olevasse kraavi.
Kunagi 20 aastat hiljem sai kraavi kaevatud ja dreentorud jäid ette. Siis nägime - dreentorud olid kõik muda täis - liitekohast tuli. Aga siis me enam potipõllundusega ei tegelenud.
Nüüd on saada valmis immutustoru, kasutad seda ja liitmikutega. 110 on kindlasti iagti toimiv, kui saab - vaataks peenemat.

[ifffff]

Kunagi 20 aastat hiljem sai kraavi kaevatud ja dreentorud jäid ette. Siis nägime - dreentorud olid kõik muda täis - liitekohast tuli. Aga siis me enam potipõllundusega ei tegelenud.
Nüüd on saada valmis immutustoru, kasutad seda ja liitmikutega. 110 on kindlasti iagti toimiv, kui saab - vaataks peenemat.

Läheb see kaasaegne samamoodi muda täis ja tahaks tegelikult mingi aja tagant läbipesemist.

Ajas kestev lahendus on nagu eespool mainitud krundi pinnase tõstmine.

Tegelikult on mu soovitus pöörduda kellegi poole kes teeks mingid vajalikud mõõtmised ja koostaks su kuivendamiseplaanidele projekti. Oma peaga ja foorumitarkusega pusserdades võib juhtuda, et saab hulga raha maasse kaevatud, aga tulemus on nullilähedane.

[Prill]

Panin tegelikult sellise toru, millel oli pruun kookose kiht ka ümber. Hoiab teravad kivid plastikust eemal ja ilmselt pikendab toru eluiga veidi.

See kookosekoorekiht on seal vist rohkem filtriks, vältimaks toru ummistumist.
Teedeehituses näinud palju dreenitorusid, kus kaevikusse läheb geotekstiil, kiht killustikku, dreenitoru, toru peale veel killustikku ja geotekstiil pööratakse ümber killustiku. Geotekstiili ülesanne olevat hoida ära liiva ja peenema pinnase kandumist dreenisüsteemi, mis võiks torud ummistada. Killustiku padi loob vee kogunemiseks paremad tingimused.

Juhtunud nägema ka jumal teab kui vana drenaaži, kus oli kunagi kaevatud ca 60-80cm sügavune 30-40cm lai kraav ja see oli munakividega täidetud, ei mingeid filtreid ega midagi, endine põllumaa, pealmise kividekihi vahed olid pinnast täis aga allpoolne kiht oli nagu oleks eile tehtud.
Ajalooliselt olla maailmas tänini toimivaid drenaažisüsteeme, kus samuti kaevatud kraav ja see täidetud okste ja võsaga, mis tekitav veele pinnasesse tühimiku, kus kaudu saab pinnasesse kogunenud vesi ära liikuda. Ju maa sees, liigvesises keskkonnas bakterite tegevus pärsitud ja oksad ei kõdune ära, vaid kestavad aastakümneid ja aastasadu.

[Kalvis]

Kui juba on pappi visata killustikku torualla siis pole toru ise enam vajalik. Hiljuti saigi just seda nippi kasutatud ka dreenimiseks ja .... täitsa toimis. Pinnase liigvesi pani kenasti mööda killukihti minema kuigi ühendati vaid keskse vee ja kanalisatsiooniga.

[ping]

Kui juba on pappi visata killustikku torualla siis pole toru ise enam vajalik. Hiljuti saigi just seda nippi kasutatud ka dreenimiseks ja .... täitsa toimis. Pinnase liigvesi pani kenasti mööda killukihti minema kuigi ühendati vaid keskse vee ja kanalisatsiooniga.

Mina panin sellise killukoguse parem maja alla ja isegi kui maja alune pinnas peaks kunagi vajuma, siis veeni see ei saa vajuda.