Elektrikaabeldus

[Küülaline]

nugaklemmid on ohtlikud

Nüüd oled sa sujuvalt Wago vedruklemmide ohtlikkuselt nugaklemmideni jõudnud?

[Prill]

Wago klemmid on nii laialt kasutusel, kui neil oleks miski suur tootja poolne ohtlik viga-nõrkus küljes, oleks ammu kisa taevani ja tootja kahjutasude maksmisest pankrotis. Ise ka viimased aastad neid klemme kasutanud ja näinud terveid maju kus elektrisüsteemi nendega rikastatud - ei ole ühtegi probleemi kuulnud-näinud.
Iseenesest võiks need klemmid olla igal elektrikul käepärast ja keegi elektrist teadjal võiks lihtne olla teha katse palju need klemmid reaalsuses koormust kannatavad.
Meenub üks arvuti toiteplokkide-kaablite youtube katsetus, kus samuti internet oli tiine juttudest kui kergesti toiteploki pistikud maha põlevad, siis elulise katsega jäädi hätta, sest liited kannatasid rohkem kui kirjades ette nähtud, ja mahapõletamiseks tuli ühendust koormata oluliselt rohkem.
Arvatavalt võib see tähendada, kuidas sellised ühendused disainides dimensioneeritakse pigem üle, a'la klemm peab kannatama normkoormust pika aja vältel 50C umbses keskkonnas, mis võib tähendada, et 20C mitte väga umbses keskkonnas on keeruline klemmi max koormusega üldse rikkuda.
Umbes nii nagu pangandus, kus ükski pank ei suuda üle elada, kui kõik kunded tahavad oma raha korraga kätte saada - ehk pangasüsteem ei oleks justkui disainitud jätkusuutlikuna, ent praktikas ei taha kõik kunded korraga raha välja võtta ja pangad suudavad eksisteerida justkui skeemina, mis "ei kannata koormust ja on ohtlik".

[dumbuser]

Kogu see "verduklemm on ilge sitt" hakkab alati pihta mingist kuumaks minemisest. Siiani pole ma veel aru saanud mille kuradi pärast seal midagi kuumaks peab minema ? Kui sa suudad nii sita lahenduse valida, et miski klemm läheb kuumaks siis tunnista, et oled loll ja ei saa hakkama.
Aga peaks ikka edasi uurima, Ilmselt jõuab ikkagi sinna välja, et siinuse ülemise poolperioodi langev osa "tapab" vedru kolmanda keeru (alt lugedes) lõunapoolset (või hoopis kagupoolset) osa intensiivsemalt ...

[ping]

Wago klemmid on nii laialt kasutusel, kui neil oleks miski suur tootja poolne ohtlik viga-nõrkus küljes, oleks ammu kisa taevani ja tootja kahjutasude maksmisest pankrotis. Ise ka viimased aastad neid klemme kasutanud ja näinud terveid maju kus elektrisüsteemi nendega rikastatud - ei ole ühtegi probleemi kuulnud-näinud. ....

Kes peaks kisa tõstma?
Valdav enamus ühendustest on alakoormatud terve oma eluea ja nendega probleeme ei teki.
Suuremate tarbijate ühendustöö teeb tavaliselt erialainimene ja vaevalt et elektriala inimene hakkab saalilae valgustust, elektripliiti, saunakerist või autolaadijat vedruklemmide alla ühendama.

Ehitustöö garantii on 2 aastat ja sellel ajal tekkiva probleemi lahendab elektritöö tegija ilma omapoolset kisa tõstmata.
Kui hoone on juba vanem, siis remonti tegev elektrik vahetab vigase, 1eur maksva jubina välja ja kasseerib töö eest 300eur ning on tänulik jätkuva leiva eest ja ka pole põhjust lärmi tõsta.
Kuna enamasti puudub lõpptarbijal pädevus vigade otsimiseks ja põhjuse diagnoosimiseks siis ei ole ka sealt poolt lärmi oodata.

[Prill]

Kui ikka harutoosid, kilbid kärssaks ja majad põleks ning põlenguuuring näitaks näpuga wago-de poole - see olekski see kisa. Ju siis ei ole nii ohtlikud jubinad ühti kui satu koormuse alla, ei kuumene, ei sütti, midagi maha ei põle.

[ping]

Kogu see "verduklemm on ilge sitt" hakkab alati pihta mingist kuumaks minemisest. Siiani pole ma veel aru saanud mille kuradi pärast seal midagi kuumaks peab minema ? ...

Elektriahelas olevatel komponentidel eraldub soojus vastavalt pingelangule ja sellel vooluringi osal eralduvale soojusele, vastavalt Ohmi seadusele.
Pingelangude ja eralduva võimsuse kalkulaator:
https://photovoltaic-software.com/solar ... ator-dc-ac

Vedru pinget vähendavad erinevatel põhjustel toimuv metalli füüsiline väsimine.
Kui välisseinas on niiskuse kondenseerimise oht, siis kondenseeruv niiskus korrodeerib terasvedru materjali, millega väheneb vedru surve.

Vedru survet vähendab ka termiline protsess, mida nimetatakse "noolutamine" või "lõõmutamine".
Noolutamise käigus kuumutatakse terast ja lastakse aeglaselt jahtuda.
Vedruterase omadused võivad muutuda juba temperatuuril +250C.

Noolutustemperatuuri mõju karastatud terase mehaanilistele omadustele
Rakendatakse:
- madal noolutamist 150 - 250C
- kesk noolutamist 300 - 500C
- kõrge noolutamist 500 - 600C

https://opiobjektid.tptlive.ee/Materjal ... amine.html

Kui näete elektriühendust, mille värvus on muutunud siniseks, siis selle koha temperatuur on olnud üle +725C, mis terase sinise värvimuutuse temperatuur.

Kuna vedruklemmi kontaktpind on väike (terav serv) ja jahutustingimused piiratud, siis selle serva temperatuuri tõstmiseks piisab mõne Wati eraldumisest pikema aja jooksul.
Ehk vedru surve väheneb ja ühendus katkeb ning põlengut ei toimu.

[ping]

Kui ikka harutoosid, kilbid kärssaks ja majad põleks ning põlenguuuring näitaks näpuga wago-de poole - see olekski see kisa. Ju siis ei ole nii ohtlikud jubinad ühti kui satu koormuse alla, ei kuumene, ei sütti, midagi maha ei põle.

Sõna "põlemine" tähendus on väga lai ja ei pruugi alati tähendada suure leegiga põlemist.
Leegiga põlemine on oksüdatsiooniprotsess aga elektriühendust kahjustav termiline protsess ei pruugi minna üle oksüdatsiooniprotsessiks, kui ei sütti isolatsioonimaterjalid.

Kui elektrilise ühenduse klemmi värv on muutunud siniseks, siis seega on selle kontaktpinna temperatuur olnud üle +700C, siis seda ühendust nimetatakse "põlenud ühenduseks".
Näiteks enamus mootorrattamehi peaksid teadma, et pingeregulaatori klemmid pistikus tavaliselt põlevad vanal masinal ära.

Ehk elektrilisel põlengul ei pruugi isegi märgatavat suitsu olla, et seda saaks nimetada "elektriliseks põlenguks" ja piisab ainult kontaktpinna temperatuuri tõusust üle kriitilise piiri, millega muutuvad kontakti materjali omadused.

[dumbuser]

Elektriahelas olevatel komponentidel eraldub soojus vastavalt pingelangule ja sellel vooluringi osal eralduvale soojusele, vastavalt Ohmi seadusele.
Pingelangude ja eralduva võimsuse kalkulaator:
https://photovoltaic-software.com/solar ... ator-dc-ac

Tubli. Kuigi aru ei saa miks seda vaja oli. Kui aga ikka on segane siis minu küsimus oli, et miks on vaja üleüldse koostada ahel kus midagi saab maha põleda ? Kui kasutada olevad detailid on olemas 10+ aastat siis ei usu, et miljonite kaupa kasutatud asjadel on ikka veel miski põhimõtteline viga mida ainult 1 eriti äss suudab avastada. Ehk siis kui see ikkagi maha põleb sellel ühel kasutajal aga teistel mitte siis ilmselt on see üks kasutaja loll või trollib niisama või on palgaline kloun või miski makstud reklaamiäss.

[ping]

.... Kui aga ikka on segane siis minu küsimus oli, et miks on vaja üleüldse koostada ahel kus midagi saab maha põleda ? Kui kasutada olevad detailid on olemas 10+ aastat siis ei usu, et ...

Mitte ükski inimese loodud asi ei ole igavene, see on füüsika ja USUga ei saa selliseid asju lahendada.
Või arvad tõsimeeli, et Ohmi ja teiste loodusseaduste kehtimise peaks demokraatlikult rahvahääletusele panema?

[dumbuser]

Tore. Ma rohkem ei hakka jahuma. Ilmselgelt on mu jutust raske aru saada. Leia mõni kõrgema IQ väärtusega tegelane.

[ping]

Tore. Ma rohkem ei hakka jahuma. Ilmselgelt on mu jutust raske aru saada. Leia mõni kõrgema IQ väärtusega tegelane.

Need, kelle IQ väärtus võimaldab millegist arusaamist võivad tutvuda, et mille alusel WAGO oma ühendusi testib:
https://www.wago.com/us/guidelines
Eraldi toon siia välja, et elektriliselt tähtsamad direktiivid, mis ei kehti tootja andmetel ühendusklemmide kohta ja seega ei ole tootja mitte kuskil avaldanud ka nende toote tööiga.

1. Madalpinge direktiiv.
LVD ei kehti põhikomponentide kohta.
Elektromagnetilisi passiivseid komponente või otsese funktsioonita komponente, nagu klemmliistud, takistid, dioodid, kondensaatorid, lülitusreleed ja kaablid (passiivsete trükkplaatide kujul), ei loeta seadmeteks elektromagnetilise ühilduvuse direktiivi tähenduses.
5. Ehitustoodete määrus
Saksamaa elektritööstuse ja ka WAGO GmbH & Co. KG ühehäälse arvamuse kohaselt ei kuulu üldises paigaldustehnoloogias kasutatavad tooted seda tüüpi ehitustoodete hulka ja seetõttu ei kuulu need käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.
6. Masinadirektiiv
Seetõttu see direktiiv tavaliselt WAGO toodetele ei kehti.

Tasub pöörata tähelepanu nende normide sisule:

Temperatuuri tõusu test vastavalt standarditele IEC/EN 60947-7-1, IEC/EN 60947-7-4, IEC/EN 61984
Voolu kandevõime kõver (alandamise kõver) vastavalt standardile IEC/EN 60512-5-2
Pingelanguse test vastavalt standarditele IEC/EN 60947-7-1, IEC/EN 60999-1
Lühiajalise vastupidavuse voolu test (lühise vastupidavus) vastavalt standarditele IEC/EN 60947-7-1, IEC/EN 60947-7-4

Ja siin näha Wago enda vedruklemmide testide tulemused, millest saab teha ekspluatatsiooniks vajalikke järeldusi:
https://media.distributordatasolutions. ... 281ad1.pdf
Kasutamise kohta on kirjutatud:

Current-Carrying Capacity Curve per IEC/EN 60512-5-2
Kasutaja peab pistikuid valides kontrollima nii konstruktsiooninõudeid kui ka pistiku voolutugevust. Need andmed sõltuvad järgmistest teguritest: ühendatud juhtme ristlõige, ümbritseva õhu temperatuur, samaaegselt koormatud postide arv, pistiku sisetakistus, samuti PCB paigutus ja vajadusel pistiku materjalid. Vastavalt standardile IEC/EN 60512-5-2 on voolu, ümbritseva õhu temperatuuri ja temperatuuri tõusu vahelist seost pistiku temperatuuri ülemise piirini illustreeritud voolu kandevõime kõver. Pistikut tohib kasutada ainult kuni selle temperatuuripiiranguni (isetekkelise soojuse ja ümbritseva õhu temperatuuri summa), ilma et see töö käigus kahjustaks või puruneks.

[Imelik]

Need, kelle IQ väärtus võimaldab millegist arusaamist võivad tutvuda...

Google translate ei ole just adekvaatne abimees kui asja sisu on segane. Kasutaja ei pea midagi valima ega "kontrollima". Kõik esitatud andmed ületavad madalpinge paigaldise koostele esitatavaid nõudeid ja ühtivad ka teiste komponentide valiku kriteeriumitega. Vedruklemmid (sealhulgas Wago tooted) ei ole mingi "vandenõu" ega uudistoode. Neid kasutatakse juba ammu laialdaselt erinevates komponentides ja ei ole sugugi tegemist alakoormatud ahelatega nagu väidad. Vaata kas või minu näidet arvestist.
Halb kasutuskogemus saab tulla ainult Hiina "analoogidest" (mida on märgata mõningates ehituspoodides), kasutusjuhendi eiramisest või väärkasutusest.
PS. see mida "hobispetsialistid" peavad kontaktpinnaks on tõmbetakisti.

[k6pitseja]

IQ või mitte, aga maja ca 60 aasta kõige suurema tulekahjuvõimalusega sündmuse suutis tekitada Wago (TM) klemm ca 12-14 A voolu juures. Poleks juhtunud, kui mitte usk reklaami ja Saksa kvaliteeti...

[Küülaline]

60 aasta kõige suurema tulekahjuvõimalusega sündmuse suutis tekitada Wago (TM) klemm

Kas saad seda "sündmust" täpsemalt kirjeldada?

[ping]

Vast lõpetaks lumehelbekeste usupõhised emotsionaalsed kiljatused tehnilises teemas ja räägiks faktidest?

... Kasutaja ei pea midagi valima ega "kontrollima".
Kõik esitatud andmed ületavad madalpinge paigaldise koostele esitatavaid nõudeid ja ühtivad ka teiste komponentide valiku kriteeriumitega. ...

Milline pädevus vabastab projekteerija komponentide vastavuse kontrollimisest?
Näita seaduslik alus?
(Pädevuseta montaažimees ei ole nagunii pädev otsustama, et milliseid komponente tuleb antud kohas kasutada ja seda peab määrama elektriprojekti koostanud isik.)

Millises dokumendis on esitatud vastavused, ja millistele nõuetele?
Näita, kui leiad täpsemad dokumendid, kui minu poolt viidataud testikirjeldused?

... Vedruklemmid (sealhulgas Wago tooted) ei ole mingi "vandenõu" ega uudistoode. Neid kasutatakse juba ammu laialdaselt erinevates komponentides ja ei ole sugugi tegemist alakoormatud ahelatega nagu väidad. ...

Kus kohas ma olen väitnud mingeid vedruklemmide erilisi iseloomustavaid omadusi?
Ma ei nimeta vedruühendusi ei heaks ega halvaks vaid juhin usklike vaidlejate tähelepanu, et need enne usukuulutamist tutvuks tootja poolse tehnilise dokumentatsiooniga, kui suudavad sellest aru saada.

[ping]

Kogu see "verduklemm on ilge sitt" hakkab alati pihta mingist kuumaks minemisest.
Siiani pole ma veel aru saanud mille kuradi pärast seal midagi kuumaks peab minema?
Kui sa suudad nii sita lahenduse valida, et miski klemm läheb kuumaks siis tunnista, et oled loll ja ei saa hakkama. ...

Kui ei saa aru, siis peaks vast veel õppima?

Olen väga pikalt tegelenud erinevate elektriseadmete remondiga ja igasugused "surnud vedrupõhised ühendused" on väga palju mulle sinki leiva peale toonud.

Mida rohkem vedrupõhiseid ühendusi kasutatakse seda tulusam minule ja mina pean siis vormistama ärapõlenu asemele töökindla lahenduse.
Oma tehtud ühendustega olen ma alati hakkama saanud ja nende eluiga ületab kindlasti remonditava seadme enda eluiga.

Vajadusel võin ka vedruühendust kasutada aga enne pean olema veendunud selle sobivusest antud ülesande jaoks.

[k6pitseja]

Kas saad seda "sündmust" täpsemalt kirjeldada?

Mis seal ikka. Kaks midagi 1,2-1,5 kW 80L boilerit olid järel ja tegid vannivett soojaks. Uued juhtmed olid veetud vahelae tagant ja esimesana kuulsin vist mingit praginat. Tundus, et see klemm (või mõlemad kaks) suutsid lausa seni kaarleeki tekitada, kuni kaitse välja lülitatud sai. Pärast sai ikka sooned ilusti kokku keeratud ja hoopis mõistlikum tundub. 2,5 mm² vask. Juhtus veidi rohkem kui seitse aastat tagasi.

[jyrikg]

Vedruklemme tuleks vältida suure lühisvoolu piirkonnas. Nad hävivad lühisel ilma lahtise leegita.
Wago esindaja ei suutnud ka vastata kui suurele lühisvoolule nende 2,5 ruutu klemmid vastu peavad mingi aja jooksul.
Ei rikne ainult ühendusklemmid vaid ka pistikupesade vedruklemmid. Objektil, kus seda kordi juhtus oli 160kVA alajaam 40m kaugusel. Ehituse ajal suudeti lühistega ära hävitada nii pistikupesi kui vedruklemme.
Sai ehitajatele pandud kruviklemmidega pistikupesad ja need punaseks värvitud. Ülejäänud said välja lülitatud.

[vooteleaer]

Ja loomulikult eemalt sisse-välja lülitamine.
Toimib ka zigbee extenderina.

Kas keegi oskab mulle mõistlikult selgitada selle eemalt sisse-välja lülitamise vajalikkust? Milleks on neid "pikendusi" vaja? Olen ka mina mugav ja laisk ja ehk mind võiks võtta ka nende omaduste etalonideks, aga ikkagi. Kardinate liigutamine, toas valguse reguleerimine, kusagilt sauna sisselülitamine jnejne. Mida te teete selle ajaga, mis jääb järgi nutifunktsioone kasutades? Ei viitsi diivanilt tõusta, et kardinat ette tõmmata ja selleks on vaja kõigepealt telefon üles otsida, sealt omakorda funktsioon ja kardin ees nagu niuhti. Või toa valgust heledamaks-pimedamaks. Kui telefon suveõhtul ennast kotti viskab, mida siis teete? Öö otsa ärkvel, sest toas valge, käsitsi ei saa kardinat ette tõmmata ja hommikul magamatusest silmaalused kottis?
Ühe asja kasutusmugavus seisneb kasutuslihtsuses ja -sõltumatuses, mitte mingist/kellestki kolmandast, kelle üle sul võimu ei ole. Panna ennast vabatahtlikult kellestki sõltuvusse? Ja siis hädaldatakse, et jälitakse teie toimetamisi. Ise ju annate jälitajatele selle võimaluse vabatahtlikult! Unustage ära, et neid nutiseadmetes olevaid äppe ei kasutata mingil eesmärgil, kohe kindlasti kasutatakse. Lihtsalt minu arvamus.

Kes on see kolmas, kellest sa nii sõltuvuses oled nutikoduga?
Ma kasutan Home Assistantit, nii korteris kui majas, korteris jookseb Raspberry 4 peal, majas spets tööstuslik ventikavaba arvuti. Valguse jaoks kasutan Philipsi zigbee pirne, valguse panen põlema juhtmevabade lülititega (kahepoolse teibiga paned kuhu iganes), maja põrandakütte kontuure juhib omatehtud esphome kontroller, mis kamandab 6-te klappi ja pumpa. Temperatuuri andmed tulevad üle zigbee sensorite igast toast. Zigbee pesasid kasutan põhiliselt voolutarbe mõõtmiseks, sisse-välja lülitamine on lihtsalt boonus. Lisaks toimivad need pesad ka zigbee võrgu ruuteritena - tulemuseks on stabiilne võrk, kaugemad seadmed ei pea töötama ühenduvuse piiri peal.

Üks näide, mida ma olen valguse puhul kasutanud, automatsioon kus valgus hakkab 1 tund enne päikeseloojangut end peale dimmerdama ning saavutab maksimumi täpselt päikeseloojangul. Tingimuseks on, et kas mina või kaasa oleme kodus. Samuti näiteks kui ma maja valvesse panen, kustuvad tuled ning kõik pesad peale oluliste (külmik näiteks) lülituvad välja.
Edasi, mul on teleka järgi võimendi, mida lülitan nutipesaga sisse kui android tv box aktiivseks muutub.

Klassikaline näide on muidugi suurte tarbijate sisse-välja lülitamine nordpooli hinna põhjal. Endal on õhk-vesi soojuspump, mida küll nutipesaga ei pea lülitama, kuna sel on olemas Home Assistant integratsioon, kust saad ka temperatuure jms kamandada. Kuna mul on ka päikesepaneelid, siis on mõistlik maksimaalselt oma toodetud energiat kasutada.

[kunn24]

Kui palju sellise toreda kogumi omatarve on?

[Urmas]

Kes on see kolmas, kellest sa nii sõltuvuses oled nutikoduga?

Kõigist vahenditest, mis on vaja sinu viimases kommentaaris kirjeldatu töös hoidmiseks vajalikest vidinatest. Kahtlustan, et need ei ole päris lollikindlad või kaob või varastatakse telefon ära või kasvõi päikesetorm või et IT tehnoloogia areneb niivõrd kiiresti ja 3 aasta pärast ei ole nendele vidinatele enam tuge või mida iganes.
Ma lihtsalt suudan veel püsti tõusta ja kardinate või lüliti juurde jalutada, et teha vajalik toiming.

Füüsik Joachim Woch Max Plancki Päikesesüsteemi Uurimise Instituudist ütleb BILD-is: „Kuna meie maailm muutub üha tehnoloogilisemaks, võib tekkida miljardeid ületavaid kahjustusi: sidesatelliidid võivad rikki minna, elektrivõrgud üle kogu maailma võivad saada kannatada ja ka massiliselt läbi kukkuda."

https://et.rayhaber.com/2023/03/gunes-f ... rak-nedir/

[Kalvis]

nugaklemmid on ohtlikud

Nüüd oled sa sujuvalt Wago vedruklemmide ohtlikkuselt nugaklemmideni jõudnud?

Raske on kui igaühel on oma definitsioon. Mina kasutan tehase definitsioone. Kiirliitmikke on kahte liiki - vedruklemmide või nugaklemmidega. Seejuures vedruklemmid on ohutud ja igati bro aga nugaklemmid on just see mida tehas peab ohtlikuks. Reeglina kui käib jutt kiirliitmikest siis on selleks nugaklemmid.

[kunn24]

Nüüd oleme sujuvalt jõudnud mõistete hägustamiseni, millest järgmine samm on teema visinal lõppemine.
Pistan vahele märkuse, et nädalavahetusel imetlesin kärssama läinud harutoosi, milles olid kokkukeeratud juhtmed. Kraapisin puhtaks ja asendasin wagodega, täpsemsalt siis arvatavate vedruklemmidega (korpuse peal hoovad).

[Imelik]

Milline pädevus vabastab projekteerija komponentide vastavuse kontrollimisest?
Näita seaduslik alus?

Ära kujuta ette! Elektripaigaldiste ehitus on standardiseeritud tegevus, kus projekteerija näitab ära millistele normidele tuginedes on paigaldis projekteeritud ja millest peab ehitamisel lähtuma. Kui tootja deklareerib, et tema toode vastab nendele nõuetele ja on väljastanud vastava sertifikaadi siis nii ka on, vastasel korral peab keegi korraldama normikohased laborikatsetused ja sertifikaadi vaidlustama. Toote ebakvaliteetsuse korral on tarbijal loomulikult pretensiooni esitamise õigus. Projekteerija võib ehitajale materjali ette kirjutada aga siis peab tal selleks ka väga hea põhjendus olema. Sinu olematu erialane inglise keel ja puuduvad teadmised, ei anna alust "arusaamiseks", ammugi diskussiooniks konkreetsete nõuete osas.

Vedruklemme tuleks vältida suure lühisvoolu piirkonnas. Nad hävivad lühisel ilma lahtise leegita.
Wago esindaja ei suutnud ka vastata kui suurele lühisvoolule nende 2,5 ruutu klemmid vastu peavad mingi aja jooksul. Ei rikne ainult ühendusklemmid vaid ka pistikupesade vedruklemmid. ....

No mida veel.... Mis Sinu arvates, siis need kaablid veel peavad tegema, mis on palju halvemates tingimustes.... Kaitselüliti voolu piirav toime ei ole sel juhul nõuetekohane.

Tundus, et see klemm (või mõlemad kaks) suutsid lausa seni kaarleeki tekitada, kuni kaitse välja lülitatud sai.

Tunnetega ei ole seal palju peale hakata. Ühendused on vaja korralikult teha. Näiteks olen näinud "paigaldist", kus kaablid rippusid lae taga ühendustel ja valgusti laes vilkus kui ust kolksutati- see ei olnud kindlalt klemmide viga?
Vastupidavusest (läbi huumori)- siin mingid vene "retsid" püüavad hävitada klemme aga peavad tõdema, et nõrgim lüli on juhe.

Mina kasutan tehase definitsioone. Kiirliitmikke on kahte liiki - vedruklemmide või nugaklemmidega. Seejuures vedruklemmid on ohutud ja igati bro aga nugaklemmid on just see mida tehas peab ohtlikuks. Reeglina kui käib jutt kiirliitmikest siis on selleks nugaklemmid.

Mida sa räägid....? Nugaklemmid on reeglina lahutus/ lühistus klemmid ja läbi isolatsiooni ühendavad klemmid... kuidas see puutub antud teemasse. Kui tehas, siis ei ole raske ka viide....

[kunn24]

Siin on võrdluskatsed 20 A vooluga https://www.youtube.com/watch?v=2PXsmsMXRWo