Soojuspumba Ehitisregistris vormistamine

[1mihkel]

Majal soojuspump juba olemas, nüüd ol ivaja see Ehitisregistrisse kanda.
Pärast mitmeid muudatussoove EHRi poolt on nüüd ehitusteatis registrisse kantud (paari lisatingimusega mürajms suhtes).

Kuidas see paberimajanduse pool nüüd edasi peaks kulgema? Mida järgmisena peaksin tegema? Maja EHRi andmebaasis vaadates veel soojuspump kütteallikana kirja pole pandud.

[kunn24]

Varu kannatust, küll sealt midagi ikka vastu saadetakse. Tavliselt on 1. vastus selline, et on mingid puudused jne.

[RaJy]

EHR on üks päris müstiline asi. Täitsa imelik, et meie suht normaalses e-riigis selline häbiplekk üldse olemas on.

[Küülaline]

Huvitav, ma paigaldasin ka paar aastat tagasi oma majale õhksoojuspumba ja ei tulnud selle pealegi, et seda EHRis registreerida. Tegelikult ehitusregistris on kütteliik elekter+ahiküte, soojuspump on ju samuti elektriküte?

[Imelik]

... seda küll aga... hoone tehnosüsteemide ümberehitamine- ehitus- ja kasutusteatise esitamine ning ehitus projekt. Seega tehnosüsteem mitte elektriseade/kodumasin.

[RaJy]

Ju siis mingi vajadus oli, et selle Kolgata tee ette võttis. Kui lihtsalt igavusest siis oleks võinud pigem kalale minna või kaarte mängida.

[Urmas]

Miks peaks ise EHR-i kandma? Kui me paar aastat tagasi ÕVSP paigaldasime, siis direktor saatis KOV ehitusministrile ehitisteatise ja minister ise tegi vajalikud kanded registrisse ning täiendav küttesüsteem täiesti ametlikult registreeritud. Kuna meil oli kortermaja, siis oli vaja ka osade elanike nõusolekut ja pilti välisosa asukohast. Eramaja puhul peaks need nõudmised ära langema.

Ju siis mingi vajadus oli, et selle Kolgata tee ette võttis. Kui lihtsalt igavusest siis oleks võinud pigem kalale minna või kaarte mängida.

See kalal käimine või turaka tagumine võib õnnetuse korral väga valusasti rahakoti sisule mõjuda ja kalakäimised jäävad ära pikaks ajaks. Mõtlesin kindlustuse peale.

[kunn24]

Ära tee siis kindlustust, vaid osta järgijäänud raha eest grillvorsti ja õlut. Tahan öelda seda, kui tegu suurõnnetusega, siis kindlustused otsivad 10 võimalust, kuidas ära viilida. Lasnamäe Pae tänava põlengujama mittelikvideerimine on siin ilmne näide. Pärast sellist asja peab see, kes raha kindlustusse raiskab, päris põrunud olema. Mida suurem kahju ja objekt, seda enam on võimalust, et millegi vastu on eksitud ja seda hoolsamalt kindlustused otsivad äraviilimiseks põhjust. Konkreetsel juhul põhi-äraviilija Gjensidige.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... e-ei-peata

[Imelik]

... saatis KOV ehitisteatise .... vajalikud kanded registrisse ning täiendav küttesüsteem täiesti ametlikult registreeritud.

Saab ka nii. Kel seda pole, on ehitanud ebaseadusliku küttesüsteemi- koos sellest tuleneva vastutusega. Milleks register? Aga selleks, et ka siit foorumist on näha, kuidas erinevad inimesed asju "mõistavad" ja asjadesse "omapäraselt" suhtuvad- ka seal leiab näiteid "elust enesest".

[kunn24]

Süsteem ise ei muutu eh teatise esitamisega seaduslikumaks, kui ta on valesti tehtud. Sul on sassi läinud EHR-i pidamise eesmärk.

§ 2. Registri eesmärk
Ehitisregister on andmekogu, mille eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta.

[Imelik]

Süsteem ise ei muutu eh teatise esitamisega seaduslikumaks, kui ta on valesti tehtud. Sul on sassi läinud EHR-i pidamise eesmärk.

§ 2. Registri eesmärk
Ehitisregister on andmekogu, mille eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta.

Tehnosüsteemidele on kehtestatud nõuded ja seadustatud ei saa, kui seal on probleeme. Jutt oli registrisse kande tegemise vajalikkuse kohta.
"hoida, anda ja avalikustada " teavet ei saa kui on registrisse kandmata. Küll aga on tegemist ebaseadusliku ehitamisega.

[kunn24]

Sa ei saa siduda automaatselt registrikannet ja ebaseaduslkku eh tegevust. Kui oled midagi seadusevastaselt ehitanud ja vahele jäänud, siis mitte üheski menetluses ei vinguta, et EHR-i on kanne tegemata.
Lisaks on kannete aluseks teisi allikaid.
Vt EHRi põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/1260620 ... tiv#para31 lg-d 3 ja 4. Ja ka lg 1.

Lg 4 toon ekstra välja:
(4) Andmed veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarustuse, energiaallika, tualettruumi olemasolu ja liikide ning päikesepaneelide olemasolu kohta kantakse registrisse registriparanduskande automaatkandega juhul, kui tehnosüsteemi olemasolu nähtub võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust.

Järgmises §-s on selle info andjaks:
13) paragrahvi 31 lõigetes 3 ja 4 toodud andmete kohta Kliimaministeerium.
[RT I, 05.07.2023, 2 - jõust. 08.07.2023]

Pööra tähelepanu, et säte on lisatud alles ja jõustunud 08.07.2023. Seega ei saa väita, et kodaniku teavitamiseta ei pruugi sinna tekkida infot, mis vastab EHR-i eesmärgile:"hoida, anda ja avalikustada teavet". Tõenäoliselt on sellise muudatuse põhjuseks just see, et väga vähesed viitsivad sinna midagi teatada. Või on siis muudatus kosmeetiline, on viidud sisse sõna "kliimaministeerium".
Kui väga vaja, võib seletuskirja välja otsida.

[Imelik]

Ehituseadustik
§ 61. Ehitisregistri andmete tähendus
(1) Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.

(2) Taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus
§ 52. Kasutusloa taotlus
(1) Kasutusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui kasutusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele, kes kannab andmed ehitisregistrisse.

Näed mingit "teist võimalust"?

[kunn24]

Ikka, vait olla. Halduses kehtib tegelikult põhimõte, et kui inimene omale tahab KOV-ilt mjidagi, siis küsib. Kui ei taha, siis ei küsi. Ja kui siis inimene midagi teeb ja võimule ei meeldi, tuleb võim ise teada kottima, mitte vastupidi. Selleks on HMS ja haldussunni sätted (kui vaja).
Eelnevalt andsin sätte, kust kaudu võib ka info EHR-i saabuda.

Tegevusetusega on lugu nii, et see eeldab seaduste tundmist. Kui tegutsed sellel erialal, siis on seaduste tundmise nõue arusaadav. Eraisikuga on veidi keerulisem. Maja ehitusloa taotlemisega on suht arusaadav, kisa ja järelevalvepraktika on olemas. Kuid konditsioneeridega? Näiteks reeglina peaks inimene vallalt ehitusloa taotlema, kui tahab majast kasvuhoonesse kaablit vedada. Kes meist seda on reaalselt taodelnud?
Kust peab tavainimene tegelikult eeldama, et külmkappi, mis on mõõtudelt reeglina suurem, ei pea ehr-i esitama, konditsioneeri peab? Muideks, mul kunagi 1 tuttav k..s ehris ülipüüdlikku vallaametnikku just külmkapi ehr-i kandmisega. Järgmiseks võttis ette maja katusel oleva antenni ja televiirori kannete tegemise. Kellegi kannatus katkes kohvimasina kandmisel.

Muideks, pesunöör on ka rajatis ja päris ohtlik. Näiteks, kui ta on 1,7 m kõrgusel.

Selle soojuspmbaga võidakse hakata projekti nõudma jms-t kanitelli harrastama.

[Küülaline]

Selle soojuspmbaga võidakse hakata projekti nõudma jms-t kanitelli harrastama

Kesse ikka nõuab, majal on kasutusluba olemas juba 20 a ja elektriküte sh registreeritud ilma täpsustusteta milline.

[Imelik]

Ikka, vait olla. .....võidakse hakata projekti nõudma jms-t kanitelli harrastama.

Ei ole tegelikult midagi hullu.... "populaarteaduslikult" on asi lahti seletatud selles vanas artiklis- Maaleht
Loodan et seal ei ole eksitavat/vananenud infot- esimese hooga ei leidnud ja see jutt peaks ka praegu kehtima.
Küülalise näitel- tuleks soojuspump lihtsalt kanda olemasolevatele plaanidele, juurde väike seletuskiri, ehitus-ja kasutusteatis ... ja "voilaa". Kasutusteatise eelduseks on muidugi elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon, elektripaigaldise kontrollmõõtmiste aruanne ja ehitustööde päevik- mis on kõik juba eeldatavalt Temal olemas. Milline osa tundub keeruline?
Pikemalt leiab siit- Soojuspumba seadustamine

[kunn24]

Kasutusteatise eelduseks on muidugi elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon, elektripaigaldise kontrollmõõtmiste aruanne ja ehitustööde päevik- mis on kõik juba eeldatavalt Temal olemas.

Audit jäi puudu, kui maja paigaldisele pole enne auditit tehtud. Aga üldiselt "mine p..e" teema (sind ei saatnud, vaid seda jobu, kes sellise jama välja mõtles).
Bürokraatiat võib ju veel selle puhul täiustada: torustiku paigaldaja deklar, toruotste valtsimise protokoll, varjatud tööde akt, pildid, survetest, halogeniidi käitlemise aruanne, materjalide serdid, KÜ liikmete kooskõlastused ja KÜ enda nõusolek, joonised jne.

Ega ma palju üle ei luuletanudki https://kodukliima.ee/soojuspumbaseadustamine/

[Imelik]

Audit jäi puudu, kui maja paigaldisele pole enne auditit tehtud.

Muudatustele 3 liigi paigaldistes pole mingit eraldi auditit vaja teha. Paigaldise kasutusele võtmisele eelnev audit on ju elementaarne ja lausa kohustuslik- ilma ei saa kasutusluba hoonele jne. Sel juhul ei puutu soojuspump otseselt asjasse.

[kunn24]

Paigaldise kasutusele võtmisele eelnev audit on ju elementaarne ja lausa kohustuslik- ilma ei saa kasutusluba hoonele jne.

Sellist juttu võid mu vanaema kassile ajada. Mitte ühelgi eelmise sajandi (st ehitatud 19xx) hoonel pole mingit kasutusluba ega ka paigaldise auditit. Ja saadi ka hakkama.

Ei viitsi TTJA-st auditi juhendit otsida, kuid kui ma oma PV-ga Elektrilevi või Enefitiga suhtlesin, siis oli jutt umbes selline:
Alla 35 A
-kui majal on kasutusluba ja varasem EP audit olemas, siis piisab ehitaja deklarist
-kui ei, siis deklar ja kontrollide kontroll ehk audit juurde.

Jutt ikka 3. liigi paigaldisest.

Vaatasin oma meilboxi, sealt leidsin sellise Enefiti jutu:

Saadan täiendava info auditi nõustamise kohta.

Deklaratsiooni / ehitaja kinnituskirja aktsepteerime siis, kui enne elektripaigaldise kasutuselevõttu oli tehtud audit.

Selleks palume esitada auditi koopia.



MKM (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ § 11 lõige 4 lubab nõuetekohase madalpingepaigaldise osises, mille kaitseaparatuur on kuni 35A, piirduda elektritööde järgselt vaid elektritöid teinud isiku kirjaliku kinnitusega. On üldine nõue, et enne elektripaigaldise kasutuselevõttu peab olema tehtud sellele audit. Tulenevalt siis sellest erisusest võib esinda PEJ kasutuselevõtuks mitmeid erijuhte:

Kui kuni 35A peakaitsmega PEJ lisatakse olemasolevale ehitisele, mis on nõuetekohane (st sellele on varasemalt tehtud audit/tehniline kontroll), siis võib rakendada määruse nr 86 § 11 lõikes 4 nimetatud erisust ja kasutuselevõtuks auditit teha vaja ei ole ning elektripaigaldise kasutuselevõtuks on vaja elektripaigaldise (PEJ) ehitaja kirjalikku kinnitust nõuetekohasuse kohta koos kontrollmõõtmistega.
Kui kuni 35A peakaitsmega PEJ lisatakse olemasolevale ehitisele, mis ei ole nõuetekohane (st sellele ei ole varasemalt tehtud auditit/tehnilist kontrolli), siis ei saa rakendada määruse nr 86 § 11 lõikes 4 nimetatud erisust ja PEJ kasutuselevõtuks on vajalik auditi tegemine.
Kui kuni 35A peakaitsemega PEJ on rajatud eraldi ehitisena, siis ei ole tegu madalpingepaigaldise osaga ja ei saa rakendada määruse nr 86 § 11 lõikes 4 nimetatud erisust ja PEJ kasutuselevõtuks on vajalik auditi tegemine.

[Urmas]

Sellist juttu võid mu vanaema kassile ajada. Mitte ühelgi eelmise sajandi (st ehitatud 19xx) hoonel pole mingit kasutusluba ega ka paigaldise auditit. Ja saadi ka hakkama.

Hea kunn24, kas seda varianti ei või olla, et teema algataja on ettenägelik ja uurib, et kuidas kaitsta oma peed/omandit/rahakotti kindlustuse juristide käest?

[kunn24]

Miks peab selliste seltsimeestega üldse mingit lepingut sõlmima?
Või kui juba leping teha, siis sinna:
>Soojuspump on firma x paigaldatud, ehitusteatis esitamata
>Elektripaigaldis auditeerimata
>Korsten 10 a puhastamata
jne
Lisaks säte, need puudused ei ole takistuseks hüvitise maksmisel, kui on kindlustusjuhtum jne.
Ja kui siis kindlustus ei taha lepingut sõlmida, siis võib ohata kergendatult, et pääsesid ära, sest igal veidigi vanemal majal on mingeid puudusi ja kindlstusleping olnuks vaid näiline kaitse, tegelt juba etteplaneeritult midagi ei kaitse, kui juhtum. Kui mulle 1 kindlustus üle nädala käis pinda kodukindlustusega, siis ma esitasin ligi 20 punkti, need lepingusse ja siis sõlmin ja pakkusin ise ligi 2x kõrgemat tasu. Kadusid kohe ära. Jutustasid vaid, et neil on tüüptingimused.

Loe viimaseid Pae tn arenguid, seal kõik kindlustuste tembud lahti kirjutatud. Täna EPL-is oli viimane. Sellisete lugude valguses ma imetelen veel vapraid inimesi, kes üldse oma kinnisvara tahavad kindlustada.
Ja ilmselge on ka see, et mingi 100-- 200 €/ a ei saa tegelikult mingit reaalset kaitset, vaid maksad andamit lihtsalt.

[Imelik]

0

Paigaldise kasutusele võtmisele eelnev audit on ju elementaarne ja lausa kohustuslik- ilma ei saa kasutusluba hoonele jne.

Sellist juttu võid mu vanaema kassile ajada. Mitte ühelgi eelmise sajandi (st ehitatud 19xx) hoonel pole mingit kasutusluba ega ka paigaldise auditit. Ja saadi ka hakkama.

Vaatan, et tegemist isendiga kel "saatmine" on nagu "kutsehaigus"???
Lisaks on "informeeritus" "parem" kui avalikud allikad.
Ajaloost... enne ei tea aga ka... nõuka ajal vormistati elamu kasutusse võtmisel "Elamu ekspluatatsiooni andmise akt", milles sisaldus ka elektripaigaldise osa. Täpset protseduuri ei mäleta.
90-ndatel kehtisid juba EEI- d , kus EEI3 6 osa sätestas kasutuselevõtu kontrolltoimingud ja vormistati kasutuselevõtuluba, vastutus lasus ehitajal ja sõltumatu audit ei olnud kohustuslik.
"Mitte ühelgi pole" -Hooneregistri ja Ehitusregistri ühendamisel oli seal andmeid u. 500 000 hoone ja samal arvul korterite kohta -seega väide ei pea ilmselt paika.
Lisaks kõlab kummaliselt, et sajandi jooksul ei ole uuendatud paigaldist aga soovitakse sinna ühendada kaasaegseid seadmeid??? Sel juhul ei ole vist paigaldise auditeerimine lihtsalt valik audit v. kalapüük?
Lihtsalt aeg kui ehitati "suvalistest roigastest onn" ja veeti sisse "juhtmed" ning ehitati sisse "ahi" on pöördumatult ümber (keeruline on seda elamuna esitleda)- sellega võib leppida või mitte- tulemust see ei muuda.

[kunn24]

Keegi pole sind kuskile saatnud ja nõuka aja vormistus ei ole tänapäevane audit.
Füüsikaliselt pole mingit vahet, kas elekter liigub mööda tänapäevaseid või varasemaid traate.
Näen, tahad ajada demoogiat, mille peale viitsi rohkem aega raisata.

[tabarabarap]

Huvitav, ma paigaldasin ka paar aastat tagasi oma majale õhksoojuspumba ja ei tulnud selle pealegi, et seda EHRis registreerida. Tegelikult ehitusregistris on kütteliik elekter+ahiküte, soojuspump on ju samuti elektriküte?

Vahe tuleb sisse kas lokaal või kohtküte. Välja tuleb järgmisel müügihetkel, kui keegi vajab hindamisakti ja siis tuleb tagant järgi seadustada

[Küülaline]

Mis mõttes lokaal või kohtküte?