EPSiga kõvera seina rihtimine.

[jeff01]

Tere, mure selline, tarvis 1939 ehitatud viljakuivati "betoon" seinad ära soojustuda väljaspoolt MAX 15cm paksuselt EPS plaadiga. Kuna pole täiskohaga ehitaja ja epsiga fassaade pole üldse teinud siis sooviks mõne asja kohta küsida.

a) - kas sokli profiil on reaalselt ikka vajalik, kas keegi põhjendaks, et milleks (kandev roll pole argument) ehk siis lihtsalt viimistuskergus ja sirgeim võimalik serv? miskit veel?
b) - kas on mõeldav kahes kihis soojustada. Minumeelest tagaks se parima akende ümbruse tulemuse ning seoks kogu eps kihid veidi monoliitsemaks. Mõte siis lüüa esmalt seina 50x100prussist akna kastid, need kenasti loodi panna ja seejärel nende abil pätsidega sajane EPS tasa loodida ning peale akende paigaldust 50nene EPS üle aknakasti ja veidi aknaraami peale. On sellel teguviisil miinuseid mida ma ei märka?
c) kuidas lahendada suure kõveruse mure (juhistest lugesin, et pätsidega üle 2cm vahe pole lubatud kuid kõverus 2,5m peale 6-8cm. Seda kõverust on päris palju, sest hoone on vana ja ka 25m pikk. Omal on idee sokli osas kasutada 100mm kihti ja sealne lõige võtab 2cm rihtimist vähemaks. Teine mõte pealpool tuulekasti piiri teha aste ning ka sealt saada 2cm rihtimist maha aga siis jääb keskosal 2-4m. Mõtlesin, et sellest poole annaks ehk jätta alles, ma arvan et pole visuaalselt näha kui mull on loodil kriipsu servas kuid siis peaks ka aknakastid juba selle arvestusega tegema. Teine mõte oli see, et kui on kahes kihis saaks veidi ka teise kihiga veel paremaks kuid eelistaks teise kihi panna vahuga ja otse vastu.
d) Eps Silver on endiselt OK ja ei pea kartma selle mitte nakkumist kui segu on õige? Ning tasub se lisakulutus selle loodetava 20% kasuteguri näol eks?
e) Kas oleks olemas ka miskit segu mida peale pätside tahenemist ülevalt plaadi ja seina vahele valada? Kuna sein on kehvalt nakkuv (pude, liivane) siis see ehk aitaks? samas hirmutab, et kui see lisaraskus peaks seinast end lahti laskma siis jääb see kõik tüüblitele.

Igatahes eesmärk on ise teha, eesmärk on EPSi kasutada ja alustan majatagusest (krundi äärsest /metsa poolsest küljest) kus käiakse vaid pesu kuivatamas ning visuaalselt ideaalne tulemus seal kindlasti olema ei pea.

Tänud kaasamõtlejaile.

[Urmas]

c) kuidas lahendada suure kõveruse mure (juhistest lugesin, et pätsidega üle 2cm vahe pole lubatud kuid kõverus 2,5m peale 6-8cm. Seda kõverust on päris palju, sest hoone on vana ja ka 25m pikk.

Kas pead just EPS-ga mässama? Karkass+vill vahele ja peaks saama sirge seina.

[Kalvis]

Saab EPS kah kõvera aluspinna sirgemaks rihtida. Kasulik isegi vähemalt 2 kihiga mängida - saab kindlamini kõvera pinna siledaks (vastus c-le).
Pätsidega pead kindlasti tüübeldama
EPS puhul vaata sertifikaadis soojusjuhtivustegurit erinevate vahel. Saaks küll sealt edasi tuletada kas rahaliselt tasub või mitte aga see mataülesanne pole sulle jõukohane. Kiirlahendus oleks aga leiad soojusjuhtivustegurite % erinevuse ja kõrvutad raha % erinevusega. See peaks juba jõukohane olema.
EPS istehes on raskeim asi just sirgelt jooksma panna. Ma kasutaksin pikksirget latti ja teeks ajutiselt seinale (kui pikk su pikim sirge latt on) ajutise loodimissiini. nüüd on lausa lust - lplaat seina ja vajutad latiga paika.
Ise kasutaksin vahtu, eriti kui algaja. Lased pudelist plaadile ümbriku seselga, kui aluspind on kõver siis lohkudesse samuti natuke lisatotsakas.

[jeff01]

Saab EPS kah kõvera aluspinna sirgemaks rihtida. Kasulik isegi vähemalt 2 kihiga mängida - saab kindlamini kõvera pinna siledaks (vastus c-le).
Pätsidega pead kindlasti tüübeldama
EPS puhul vaata sertifikaadis soojusjuhtivustegurit erinevate vahel. Saaks küll sealt edasi tuletada kas rahaliselt tasub või mitte aga see mataülesanne pole sulle jõukohane. Kiirlahendus oleks aga leiad soojusjuhtivustegurite % erinevuse ja kõrvutad raha % erinevusega. See peaks juba jõukohane olema.
EPS istehes on raskeim asi just sirgelt jooksma panna. Ma kasutaksin pikksirget latti ja teeks ajutiselt seinale (kui pikk su pikim sirge latt on) ajutise loodimissiini. nüüd on lausa lust - lplaat seina ja vajutad latiga paika.
Ise kasutaksin vahtu, eriti kui algaja. Lased pudelist plaadile ümbriku seselga, kui aluspind on kõver siis lohkudesse samuti natuke lisatotsakas.

Tänan!
Kas ka 2-3cm korral kasutaks vahtu? Ma kasutaks ka meelsamini vahtu sest kellu nõuab teatud kogemust, et see kiiresti ja ilma täis plätseramata käima saada. Tüüblid pole probleem, mõtlesin, et võin ka sobivaimad või ebasobivaimad kohad ära märkida aga samas kui on halb koht tõmbad ta välja ja lased august jälle vahtu täis. Kas selleks tööks on paremaid / halvemaid vahtusid? mõtlen just selle Silver plaadi kehvema nakkuvuse tõttu - eks küsin ehituspoest ja googeldan veel. Erilisi nakkekrunte just vahtu silmas pidades? Loen teie vastusest välja, et ka 3 kihti poleks probleem, oli mõte esimese 100se kihi taha panna kohati ka 20nene, kus paksus seda lubab, et õhuvahet oleks vähem ja vahutornid lühemad, ehk kannaks paremini kui saab vastu suruda mõned kohad.

Kui mind miski arvutuste osas huvitab, siis vaid enne-pärast (seest 15 vill vs väljast 15 peno) kuid see on omajagu keeruline, sest
a) se betoon pole päris betoon, et saada ta tarindi osaks peaks ma teda vist teatud mahu jagu vette uputama et tema eritihedus teada saada.
b) kui varasemalt oli soojustatud seina ruute ala 200 siis nüüd tuleb neid ca 250+ sest müürid tuleb ka tuulekastides ja pööningul isoleerida
c) raske on ette kujutada kõiksugu muutujaid alustades villapaigalduse kvaliteedist, karkassi juhtivusest, õhuvahedest epsi vahel jne jne.
d) aknad ja põsed on keeruline arvutada kuna seni olid aknad külmas kivimüüris ja nüüd tulevad uued ja paremad aknad, välja nihutatult ja soojustatud põskedega.
e) keeruline on arvestada ka põranda juhtivusel tekkivaid muutusi kuna osa vundamendisoojustust läheb vertikaalselt, ennem puudus see sootuks ning just põrandate temp oligi 1 soojustuse ette võtmise põhjuseid.
f) Omamoodi huvitav teema on ka tubade pindala muutus sest seinad lähevad seestpoolt 20cm kaugemalt ja see lisab koos vaheseinte õhenemisega kokku ca 10% elamispinda. (Ka vaheseinad on seest soojustatud kuna müürid välisseintega ühenduses)

Eks lihtsalt ootan siis järgmise talve ära ja usun, et ei pea enam 100kw/h ööpäevas energiat kulutama 170ruudu pinna soojana hoidmiseks, seejärel asendan katla paremaga sest viadruse ja briketiga 1.5 alust kuus - tundub paras katla orjamine.

[Kalvis]

Vaht on kena ju 1cm paksusega. Ei tea kuidas sa plaanid aga enne plaadi panekut ikka vaatasin aluses kohad ära kui suured on ebatasassused. Ssis lasin 2cm kandis olevatele kohtadele rohkem vahtu. Seega mina sain kenasti 2 ja natuke rohkem aladega hakkama. Kuid just seepärast kasutasingi 2 kihti!!
Vaht on just algajale kasutada parem kui see segu. Ja jääb väga hästi kinni.
Kõigepealt paned plaadid siis alles tüüblid vajaduse korral. Tüübleid pannakse üldse kui sein on väga kõrge, st, rohkem kui 2 m kõrgust.
Küsimus on ju töövaevas. Kõige vähem töövaeva on ühes kihis panna, 2 on natuke paha aga kui aluspind käib sinka-vonka siis saab kenasti joonde.
Ära unusta - teist kihti pannes peab jääma 1 cm jagu siis vahule ja ülejäänud on plaadi paksus

Ukse- ja Aknapõsed teed puidust karkassi ümber.

[RaJy]

Olen ka kõveramaid seinasid teinud ja igal juhul soovitan vahtu - see seguga plätserdamine on jube vaev. seda enam. et tegelikult ainult pätsidest ei piisa vaid iga plaat peab olema äärtest kinnine. Vahuga kordades lihtsam ja puhtam töö.

[jeff01]

Tänud vastuste eest, kirjutan veel mõne hirmu või küsimuse veidi lahti.
panin horisontaalse peno ja drenaazi ära, ajasin 70% ulatuses liiva peale ja jätsin vaid seinaääre liivavabaks.
Kuna seina kõrgus räästa kastini on madalaimas kohas vaid ca 2.5 meetrit siis oles soov mitte sokli osa eradada ja seinaga juba maast alates tulema hakata vahepealse veelaua ja astmeta. Tekkis aga hirm seoses ühe linnas soojustatud kortermaja nägemisega, seal surus maapind külmakerkega kogu alumise ringi penot lahti, nüüd mõtlengi, et kuidas see sai juhtuda. Ise tahaks nagu mõelda, et läbi horisontaalse maa sisse külm ei jõua mis kergitaks. Sellise "ilma soklita" lahenduse korral muidugi midagi panduse laadset tarvis et muru krohvini ei ulatuks, plaan oli äärekiviga eraldada ja näiteks graniitkild maja äärde panna geotekstiili või kilega liivakihi peale - oleks see OK?

Ja siis ikka mure sella alumise penoringiga, nimelt on see maja "maa sisse valatud" ja kolmveerand sajandit märgunud- külmunud ning alumine 40cm on väga pude ja mittenakkuv / liivane. kas on hästi kui ma ikka püüaks alumise ringi panna miski seguga selliselt et valan ka vahe täis või on see ülemõtelmine? või peaks miski nakkega üle tegema ja kindakrohvi meetodil miski seguga lihtsalt pinna nakkuvaks tegema? (20a tagasi aknaümbruseid krohvides on nendi pudedaid liivaseid kohti sedasi käega üle hõõrutud ja see segu on seal endiselt kinni) Kardan veidi seda tühimikku seina ja alumise EPSI ringi vahel sest on korduvalt olnud suuri sõdasid sipelgatega kes leiavad tee isegi põrandapeno alla ja söövad selle sealt ära.

Kokuvõtvalt siis mured:
*Õhuvahe "sipelgavahe" alumise plaadi ja seina vahel (vajadusest rihtida)
*Hirm et liiv või miski avaldab risti suunas survet ja penol toetuv alumine plaat liigub seinale lähemale
*Alumise ringi kehv nake ca 40cm kõrguselt
(Idee oli tulle püstipidi 120 plaadiga, et ülemise osa naket ära kasutades poleks ehk alt kinnitumine nii oluline)