Õppige tundma seadusi!

[Urmas]

Ehe näide meedia kallutatusest rahaahnuse, vaadatavuse ja sealt tulenevate reklaamirahade summade numbrite osas! Saatelõigus kisuti välja pisaraid, selmet öelda, et kuulge, te ise rikkusite seadust, teile juhiti sellele tähelepanu ja mida te nüüd veel tahate. Ei tea, kas mul empaatiavõime on väheke puudulik, kuid ise oled loll, rikud nõudeid, juhitakse tähelepanu, eirad puudustele tähelepanu juhtimist ja siis veel tuleb külalisteraamatuga telekasse nutma, et vaadake, kõik on seni olnud rahul ja ainuke kiusukott on riik. Oi kurat, on ikka osadel inimestel mõtlemine, selmet oleks võinud kohe oma kuubiku 10m jõest kaugemale tõsta ja arvan, et ega külalisteraamatus ei oleks kiidusõnade asemel kirutud asukohta.
Saade oli Kanal 2 uudistesaade Reporter 28.02.2023 ja saatelõik algas umbes 33.40-st. https://go3.tv/watch/reporter,programme-5237765

Neid ebaseaduslikke maju ja ehitisi on ennegi riigi poolt teisaldatud. Tulevad meelde Tõstamaa kandis looduskaitsealale mingi "ajutine jahimajake", Pärnus riigi poolt teisaldati ära ehk lammutati Suvituse tänaval kunagi kahekorruselisele I EV aegsele hoonele ebasedaduslikult ehitatud(ah, küll pärast seadustame) kolmas korrus ja eks juhtumeid ole olnud veelgi.

[elektron]

Eks sopameedia eesmärk olegi tõde väänata selles suunas, et saaks vajadusel ka süüdlast ohvrina esitleda ja vastupidi. Aga meenub vaidlus ühe kolleegiga, sarnasel teemal. Tema teadvat, et kohtutäiturid arestivad täiesti omavoliliselt ja alusetult inimeste pangakontosid. Kummaline on see inimese loomus - kõigepealt võetakse vabatahlikult endale rahaline kohustus kaela, siis peidetakse pea liiva alla ja eiratakse seda kuude kaupa ja lõpuks hakatakse teesklema kannatanut.

[Urmas]

Seda artiklit lugedes tuli kohe meelde kasutaja pikk88 jauramine Päästeametiga, kes nõudis veevõtu tiiki krundile. Seoses Päästeameti nõudega on vist nende tiikide esimene ohver olemas, kuigi nende tiikide ohtlikkusest hoiatati ette. Kurb, et riik koos oma allametitega ei oska selliseid asju ette näha.

"„Tiik on tehtud päästeameti nõudel, et tulekahju korral saaks tuletõrje piisavas koguses vett,“ ütleb Martin. „Tiigi ehitamisel jälgisime päästeameti ettekirjutusi ja nõudeid. Tiik on registreeritud ning see on päästeameti poolt üle vaadatud, kinnitatud ja vastu võetud."

Allikas https://www.ohtuleht.ee/1082847/lapse-e ... -nimetada-

[pikk88]

Lugesin just sama artiklit Postimehest. Seal natukene parem pildigalerii ja isegi video tehtud.
https://elu24.postimees.ee/7746220/repo ... ideerimist
Mul ikka vedas omal ajal, et see vaimusünnitus krundile ära poleks mahtunud ja rahakott ehitamisele peale ei hakanud. Muidu mine tea, viimaks olekski aja kokku hoiu mõttes lolli peaga selle valmis kaevanud. Samas oleks vist endal vähemasti niipalju mõistust peas olnud, et sellise järskude ja libedate kallastega tiigi oleks ilmselt natuke kapitaalsema aiaga piiranud, kui see kanavõrk mis isegi mitte rebast kinni ei hoia. https://www.postimees.ee/7627048/tuntud ... rmaloksuks
Ma olen jätkuvalt kahe käega ohutuse poolt, kuid mitte sellisel viisil mis sellega kellegi teise surma võib põhjustada. Ja ma ei pea selle all silmas mõnda marutaudis rebast.

[kunn24]

Päästeamet ju nõuab selliseid lompe.

[Urmas]

Minu mõte seda teemat tehes oli see, et ei pea kõigi riigiametnike kõiki kirja pandud nõudmisi täita punktuaalselt, vaid tuleb osata lugeda seadusi, sest erinevad ametnikud tõlgendavad seadusi vastavalt oma aju hallrakkude hulgale ja seedimisvõimele.
Kasutaja pikk88 tiigi kaevamisest pääsemine oli ehe näide, et vahest on vaja ametnike "koju" kutsumiseks juristide abi.

[ping]

Seda artiklit lugedes tuli kohe meelde kasutaja pikk88 jauramine Päästeametiga, kes nõudis veevõtu tiiki krundile. Seoses Päästeameti nõudega on vist nende tiikide esimene ohver olemas, kuigi nende tiikide ohtlikkusest hoiatati ette. Kurb, et riik koos oma allametitega ei oska selliseid asju ette näha.

"„Tiik on tehtud päästeameti nõudel, et tulekahju korral saaks tuletõrje piisavas koguses vett,“ ütleb Martin. „Tiigi ehitamisel jälgisime päästeameti ettekirjutusi ja nõudeid. Tiik on registreeritud ning see on päästeameti poolt üle vaadatud, kinnitatud ja vastu võetud."

Allikas https://www.ohtuleht.ee/1082847/lapse-e ... -nimetada-

Päästeamet nõudis tiiki aga surmades on süüdi see loll arhitekt, kes planeeris "libedate kallastega lõksu", kust inimene ilma kõrvalise abita välja ei pääse.

Sellisesse auku oleks pidanud ehitama ka sellise koha, kust inimene omal jõul välja saab, siis oleks saanud keegi ka lapsele appi minna.

Praegu tehakse samasugust inimestetapjat nagu on Türisalu pank Lasnamäele, Peterburi teest 100m kaugusele.
Nimelt suletav Väo karjäär kujundatakse ringi puhkealaks ja kui selle seinad varem laskusid astmeliselt, vastavalt pae kihtidele ja inimene ei oleks saanud pikalt kukkuda, siis nüüd silutakse kõik seinad sirgeks, et pimedas eksinu kõrgelt kukkudes (kuni 15m) ikka kindlalt oma otsa leiaks ega jääks Haigekassat koormama.

[kunn24]

Tõenäoliselt sellistesse kohtadsse pistetakse piirded ette. Kuid enesetapjad leiavad ikka võimaluse. Tavaliselt arhitekti asi pole selliseid tiike detalidesse joonistada. Kiletatud põhjaga tiigile mingeid kohti või redeleid teha tema olemuse tõttu (materjal õrn jne) eriti ei saa. Pidanuks kohe tegema korraliku piirde ja kummirõnga sisse ujuma jätma. Kuid alajahtumisega oleks see laps nagunii läinud. Pigem vanemate lohakus või tegemata töö lapsele seletamisel, mida tohib, mida mitte. Oleks maja juures jõgi olnud, võinuks laps sinna uppuda. Absoluutset turvalisust ei jõua veekogude piiramisega tagada. Looduslik valik. Tiigi puhul hea näpuga näidata, kui uppunuks jõkke, kelle kallal siis tänitanuks?

[ping]

Tõenäoliselt sellistesse kohtadsse pistetakse piirded ette. Kuid enesetapjad leiavad ikka võimaluse. Tavaliselt arhitekti asi pole selliseid tiike detalidesse joonistada. Kiletatud põhjaga tiigile mingeid kohti või redeleid teha tema olemuse tõttu (materjal õrn jne) eriti ei saa. Pidanuks kohe tegema korraliku piirde ...

Vaat kui kena mängumaa lastele, isegi elektriga kelgumägi on olemas, on arhitekt joonistanud.

Kelle asi siis veel, kui mitte arhitekti asi? Mille jaoks siis arhitektid üldse on olemas?
Kui selline ohtlik rajatis on tehtud vastavalt projektile, siis ainult selle joonistajad saavadki süüdi olla, sest ehitusmees teeb vastavalt projektile ja kui projekt puudus, siis on süüdi kinnistu omanik aga kaassüüdlane on ikkagi KOV kellel puudub ülevaade oma piirkonna ohtlikest rajatistest.
Kui KOV ehituspealik ei oleks sellist rajatist kinnitanud, siis sellised asjad ei juhtuks.

Värav on nüüdseks paelaga kinni seotud aga arvatavasti oli seal talvel laste liuväljak.

Iga maja rõduserv on sammuti eluohtlik ja sellele kehtivad ranged nõuded aga sellistes eluohtlikes kohtades loodetakse, et "punane joon" peatab lapsemeelset.
https://www.ohtuleht.ee/1082847/lapse-e ... -nimetada-

„Ümber veevõtukoha peaks olema keevispaneelidest aed ja väraval korralik lukk. Aga neil on kohalikest ükskõik, sest nemad on oma kortsu juba kätte saanud,“ kirub Varja küla elanik Ruth mõne aasta eest külla ehitatud õmblustsehhi tuletõrje veevõtukohta, mis reedel nõudis pooleteistaastase poisi elu."

Kui palju inimesi on igasugustesse piirdeta aukudesse oma elu jätnud.

[Urmas]

Tavaliselt arhitekti asi pole selliseid tiike detalidesse joonistada. Kiletatud põhjaga tiigile mingeid kohti või redeleid teha tema olemuse tõttu (materjal õrn jne) eriti ei saa. Pidanuks kohe tegema korraliku piirde ja kummirõnga sisse ujuma jätma.

Päästeamet oleks nagu "potjomkini küla"? Nõuda oskab küll, et hajaasustuses oleks igas majapidamises veevõtutiik, aga kuidas ennetada tiiki sattunute uppumissurmasid, selle kohta eeskirju ei saa/osata kirjutada. Oskab jah 1,5 aastane talveriietes laps sul ujuda kummirõngani. Kas kasutaja pikk88-l kästi ehitada tiik ja sinna ümber ka piire? Ei, käsk oli ainult, et tiik või mahuti oleks olemas.

Pigem vanemate lohakus või tegemata töö lapsele seletamisel, mida tohib, mida mitte.

Kas sinu 1,5 aastane järeltulija sai alati kõigest aru, mida sa talle rääkisid ja käitus ka vastavalt sinu suunistele? Ei usu.

Absoluutset turvalisust ei jõua veekogude piiramisega tagada. Looduslik valik. Tiigi puhul hea näpuga näidata, kui uppunuks jõkke, kelle kallal siis tänitanuks?

Tõesti ei jõua absoluutset turvalisust tagada, kuid antud juhtumi puhul oleks mõistlik nentida, et see veevõtutiik on siiski tehislik, mitte looduslik.

[Urmas]

Vaat kui kena mängumaa lastele, isegi elektriga kelgumägi on olemas, on arhitekt joonistanud.

Kelle asi siis veel, kui mitte arhitekti asi? Mille jaoks siis arhitektid üldse on olemas?
Kui selline ohtlik rajatis on tehtud vastavalt projektile, siis ainult selle joonistajad saavadki süüdi olla, sest ehitusmees teeb vastavalt projektile ja kui projekt puudus, siis on süüdi kinnistu omanik aga kaassüüdlane on ikkagi KOV kellel puudub ülevaade oma piirkonna ohtlikest rajatistest.
Kui KOV ehituspealik ei oleks sellist rajatist kinnitanud, siis sellised asjad ei juhtuks.

Kas on kusagil kirjas, millistest nõuetest veevõtutiigi rajamisel peab arhitekt lähtuma? Peale Päästeameti nõude vee koguse ja kättesaadavuse kohta minu teada rohkem midagi kirjas ei ole. Siis millest peab arhitekt lähtuma, et ehitataks nii Päästeameti nõuetele kui ka juhulikult tiiki sattunute ohutus? Selles artiklis on lause-

"Kas neil seal maad vähe on? Kaevanud see auk teisele poole angaari, aga sinna ei saavat tuletõrjeautod ligi.“

See konkreetne koht oli Päästeameti nõue, sest teise kohta ei pääsevat autod ligi. Ei mingit kompromissi. Kas tõesti ei ole päästeautodes arvatavasti mingit 50m voolikut, et oleks saanud nurga tagant vett võtta? Mälu järgi mainis moderaator Hiid ka sellist asja mingis teemas, et nende arvates oleks tiigil olnud parem asukoht, kuid jälle, päästeameti auto ei pääsevat otse tiigi kaldale.
Tegelikult oleks angaari omanik võinud oma territooriumi aiaga piirata ja ei oleks kellegi peale midagi sõrmega näidata.

[-virks-]

Kas tõesti ei ole päästeautodes arvatavasti mingit 50m voolikut, et oleks saanud nurga tagant vett võtta? Mälu järgi mainis moderaator Hiid ka sellist asja mingis teemas, et nende arvates oleks tiigil olnud parem asukoht, kuid jälle, päästeameti auto ei pääsevat otse tiigi kaldale.

50m imivoolikut?
Ei ole võimalik!
Vajadusel on võimalik mootorpump ja imivoolikud tiigi kaldale vedada (kui reageerinud masina varustuses on selline seade), aga see võtab aega.

[ping]

...
Kas on kusagil kirjas, millistest nõuetest veevõtutiigi rajamisel peab arhitekt lähtuma? ...

Üks seadus on kohe "Seadme Ohutuse Seadus" kus on määratud, et kuidas peab olema piiratud eluohtlikud alad.
Kõikide kohtade piiramine, mis saavad ohustada inimese tervist ja elu, on kuskil kirjas.
Igapäevaselt ehitusega (tervist ohustav tegevus) tegelevad inimesed peaksid seda ju teadma.

Isegi elektriseadmete õhutusavade mõõdud on määratud ja ohukohtade testimiseks on loodud näiteks normatiivne sertifitseeritud "testnäpp" millega katsetatakse erinevate seadmete ohutust.

Erinevad inimesele kättesaadavad asjad on seadustes kirjas.
Näiteks kui suur ja millise temperatuuriga veemahuti tohib olla eluruumides ja kui kõrge ning milliste avadega piire peab olema serval, millelt inimene saab alla kukkuda jne.
(Kas teate näiteks, et millise mahu ja temperatuuriga akupaaki võib eluruumides kasutada?)

[ping]

...
Kas on kusagil kirjas, millistest nõuetest veevõtutiigi rajamisel peab arhitekt lähtuma? Peale Päästeameti nõude vee koguse ja kättesaadavuse kohta minu teada rohkem midagi kirjas ei ole. Siis millest peab arhitekt lähtuma, et ehitataks nii Päästeameti nõuetele kui ka juhulikult tiiki sattunute ohutus? Selles artiklis on lause-

"Kas neil seal maad vähe on? Kaevanud see auk teisele poole angaari, aga sinna ei saavat tuletõrjeautod ligi.“

See konkreetne koht oli Päästeameti nõue, sest teise kohta ei pääsevat autod ligi. Ei mingit kompromissi. ...

Päästeamet ei saa esitada seaduslikku nõuet veevõtu asukoha kohta, peale kauguse ohukohast ja et "veevõtukohale peab viima tee millel saab liigelda kuni 40 tonnise täismassiga päästeauto ja tuletõrje veevõtukohas peab olema piisavalt suur parkimisplats selle päästeauto ümberpööramiseks".
Lisaks peab talvel ligipääsutee veevõtukohale ja hüdrantidele olema puhastatud lumest.

Kõik "Konkreetsed kohad" paneb paika arhitekt planeeringus!

Antud juhul on kinnistu omanik säästnud ligipääsutee ja parkla rajamise ning hoolduse kulud, sest piirata tuleb eluohtlik koht nagunii.
(Mina olen need seadused läbi lugenud, sest ka minu ehitus toppas veel olematu veevõtukoha pärast.)

[Urmas]

50m imivoolikut?
Ei ole võimalik!
Vajadusel on võimalik mootorpump ja imivoolikud tiigi kaldale vedada (kui reageerinud masina varustuses on selline seade), aga see võtab aega.

Olgu, kui 50m imivoolikut ei ole võimalik, siis minu teada on igas komandos olemas mootorpump ja mis vägi takistab selle kasutamist. Mahub teine dšiibi pagasnikusse. Vähemalt iga aasta Märjamaa päevadel Päästeamet tutvustab oma mootorpumba võimekust ja mootorpumbast keritakse lahti ikka väga pikk voolik.
Keegi oli kunagi mingis teemas väga tark päästeameti autode võimekusest vee kasutamisel kustutustöödel ja paak pidi minutitega tühjaks saama. Mitme minutiga oleks see konkreetne min 216m3 mahtuvusega(taotluse järgi) tiik tühjaks saanud? Teades Varja asukohta, siis tegelikult peaks seal ümbruses olema piisavalt komandosid alates Kiviõli omadest kuni Kohtla-Järve ja Jõhvi komandodeni.

[kunn24]

Mahub teine dšiibi pagasnikusse.

50 kuni 100 l/s pump jeebi pagassis? Soovmõtlemine.

[Urmas]

50 kuni 100 l/s pump jeebi pagassis? Soovmõtlemine.

Otsin sinu küsimusel vastust, kuid juba 25 aastat tagasi sai Päästeamet sellised komplektid. https://www.ohtuleht.ee/15294/paasteame ... -varustust

[kunn24]

Auto taha kinnitamine tähendab haagist, mitte pakiruumi.

[Urmas]

Auto taha kinnitamine tähendab haagist, mitte pakiruumi.

Kannatust, ma otsin välja ka selle Märjamaa päevadel demoesitlusi tegeva isendi andmed. Ja mis takistab kasvõi seda haagisena olevat pumpa igaks juhuks kohale vedamast? Kütuselimiidid? Lihtsam on paakautoga edasi-tagasi sõita? Tuleb odavam?

[kunn24]

Igaks juhuks on mungal munad. Tunnista, et su plära lendas õhku ja võta uus.
Kuid kuiva hüdranti või äärmisel juhul tiigist lutsutada (talvel külmunud!!!) suudab teenindada ka vooliku-auto. Pea-asi, et lutsutamiskõrgus jääks alla 5 m mõõdetuna auto pumba tööratta tsentrist. Kui kõrgus suurem, tuleb kärul olev pump veeretada tiigi juurde ja sinna vahebassein rajada. Kõik see jama= aeg. Ehk sobilikum rohkem suurema arenenud põlengu ja massiivse tukiloputamisie jaoks.
1 loll vale eeldus ahelas ja süsteem ei toimi. Ehk tegu pole 5 a Tartus õlut joonud juristide teemaga, kes hiljem kohtu-nikke etendavad ja võivad omale lubada toota süüdimatult suvalist möga.

[Urmas]

Igaks juhuks on mungal munad. Tunnista, et su plära lendas õhku ja võta uus.

Kuidas saab üks inimene nii kannatamatu olla? Vist nagu kirjutasin, et

Kannatust, ma otsin välja ka selle Märjamaa päevadel demoesitlusi tegeva isendi andmed.

Kas su kannatus piirdub kahe minutiga(minu ja sinu postituste ajaline vahe)?

[kunn24]

Hondal on mingi hirmkallis hüdrojaam olemas, mis käitab tiiki uputatavat pumpa ja on tõesti ligi 50 kg massiga+ pluss pump ligi 20 kg, kuid see pumpab ca 1 bar (10 m) sellisel tootlikkusel (väljundis 100 mm voolik). Tuld sellega ei kustuta, kuid võib maapinnal tukke loputada.

[Urmas]

Kuna hetkel ei saa küsida täpset mootorpumba mudeli nimetust, siis huvi pärast guugeldasin mõningaid märksõnu ja leidsin kõigepealt sellised andmed vikist. https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C3%A4steauto

Kõige levinum päästeautoliik. Kannab kuni 3 tonni vett ja kuni 300 liitrit vahuainet. Autole on paigutatud pump, pinnaltpääste-, nööripääste- ja kustutusvarustus. Autos on kuni 6 kohta päästjatele. Tavaline pumbavõimekus autol on 40 liitrit vett sekundis.
Ja miks sa arvad, et teisaldatava mootorpumba võimekus oleks 50-1000l/s?
Sorisin veel veidi ja leidsin kodutiiki "statsionaarselt ujuva" mootorpumba, mille tootlikkus on edasimüüja andmete järgi sama võimas kui päästeauto. Pane ainult köis külge või hoia tiigi kaldal ankrus. Ja ma ei usu, et selliseid tehaks ainult ujuvana. Vaata ka mõõtmeid. Mahuks ka minu Daciasse koos pontoonidega. Isend selline AMPHIBIO 2400 GXV 390 ja leitud sellelt edasimüüja lehelt https://www.firetek.ee/mootorpumbad

[kunn24]

Osadel neil pumpadel andmed eksitavad (eriti algusotsa ujuvatel), ma arvutasin paar tk põgusalt läbi ja mitte kuidagi ei klapi samaaegselt rõhk ja tootlikkus ehk on antud tõenäoliselt tootlikkus ilma vasturõhuta ja maksimaalne vasturõhk ligi 0 tootlikkusega. Nii ei ole ilus. Tuleb anda tootlikkuse ja rõhu kõver, optimaalne tööpunkt ja selle parameetrid- mitte ühelgi ei näinud.
Ehk, kui pritsimehed heaks kiidavd, ju siis sobivad, hetkel arvutused andsid "kahtlase".
Alates Tohatsu V20D2 / V20D2S vb olla juba kuhugi sobiks, tal tundus olema lisavaakumpump kuivhüdrandist tõmbamiseks.
1000 l/s ma pole kuskil väitnud, ära kujuta ette, see on 1 tn/s. Ja veel kord, pumbal on 2 parameetrit, mida tuleb korraga vaadelda. Võimsus on rõhk x tootlikkus (Pa*kg/s). Lisaks peab ta olema sobitatud joatorudega.
100 usGal/min= 6,3 l/s- jääb siiski väheks.
Aktsepteeritavam algab Tohatsu VC52AS -ist, kuid selle mass on juba selline, et jeebi pakiruumis vb olla nagu veel veaks, kuid pumbal peab olema vältimatult kaasas imitoru kuskil 10 m, survevoolik vähemalt 1 kera, imisõel. 4-taktilise mootoriga on üle 100 kg agregaadi enda kuivmass. Nii, et praktiliselt tuleb panna kärule ja kate peale.
Uuematel päästemasinatel on juba imivoolik 125 mm (5"), see võiks anda mõningase ettekujutuse, millise gabariidiga on tööloomade pumbad (pumba enda mass kuskil 150 kg kandis).
Minu arust võiksid teema muuta "Tuletõrje veevarustus"-eks.

[-virks-]

Täna kasutatavatel masinatel on pumba võimekus umbes 50L/s 10bar korral.
Kantavad mootorpumbad sobivad 1 joa toitmiseks, kui imikõrgus liiga suur ei ole.
Ujuvatega pole tulekahju ajal midagi teha.

Kui keegi arvab, et väga hea idee on kusagilt nurgatagant mootorpumbaga vee pumpamine, siis nii see ei ole.
Puhkeb tulekahju, keegi millalgi märkab ja helistab.
Häirekorraldaja võtab andmed, sisestab need süsteemi.
Logistik saadab päästjatele väljasõidukorralduse.
Päästjad jätavad oma muud tegevused ja reageerivad sündmusele (vabatahtlikud reageerivad 5-15 minutit hiljem).
Sõit võtab oma aja.
Tulekahju on terve see aeg arenenud.

Ühe päästeautoga reageerib reeglina 3 inimest, autol kuni 3t vett.
Suitsusesse koskkonda sisenevad vähemalt 2 päästjat korraga (olles eelnevalt moodustanud vajalikud voolikuliinid ja lülitunud hingamisaparaati), üks jääb välja juhtima, keskusega suhtlema, pumbaga töötama. Ei ole mitte kedagi, kes mootorpumba kapist tiigi äärde tassiks (üksinda suht võimatu), imivoolikud katuselt võtab ja pumba külge ühendab, survevoolikud mootorpumbast autoni veab. Talve korral lisaks jää sisse augu raiumine.
Kui esimeste minutitega tuld kontrolli alla ei saa, on vesi otsas ja töö jääb pooleli.

Vales kohas olevast veevõtukohast ei ole esmareageerijatel mingit kasu. Hiljem saabujad võivad ju sealt vee kohale toimetada, aga kas siis enam midagi päästa on?