Ajaloolise kiviseina sisemine soojustamine

[Priit6]

Tere,

Leidsin, et kiviseina seestpoolt soojustamist on antud foorumis mõnel puhul käsitletud. Üldlevinud järeldus on olnud, et igal võimalikul juhul tuleb soojustada väljast poolt, mis kahtlemata on õige. Minu küsimus aga käsitleb olukorda, kus ajaloolise fassaadi tõttu väljast soojustamine on välistatud.
Kuigi füüsika ei ole muutunud, kas materjalide lahenduste osas on ses osas uuemaid lähenemisi? Või on ehk jagada kogemusi hiljutisest ajast, mis lahendusi päriselus siis sellisel juhul kasutatud on?

Uurimistöid sellel teemal tundub Eestis tehtud on ja manitsusi ettevaatusele muidugi jagub.
https://digikogu.taltech.ee/et/Item/e4e ... 01529a8fc1
https://novaator.err.ee/1608740209/dokt ... orda-moota

Minu puhul on tegemist väljast sisse suunal seinaga:
punane savitellis (10cm paks) + õhuvahe (5cm) + veel üks kiht savitellist (10cm paks) + krohv.

Millised võiksid olla lahendused seina seestpidisel soojustamisel, mis seinale niiskusprobleeme ei tekita ja mingit lisasoojustust ka annaks?
- Süstitud vaht kahe seina vael?
- moodne "kapillaaraktiivne" plaat - Remmers SLP 50mm, Skamotec?
- Rooplaat + termokrohv?

Ruumis plaanis sundvent.

Tänan Teid mõtete eest,

[Prill]

Üks krohvivariant: https://www.youtube.com/watch?v=cqUsHVsZ68Q

[rein113]

Võimalik on sissepoole ehitada uus soojustatud sein, nn maja majas. Moodustuv õhuvahe peab olema väljapoole tuulduv.

Üks lahendus oleks ka täiesti aurutiheda seespoolse soojustuse tegemine, nt 5 cm stürofoami või aluthermo abil. See on aga "poolik" lahendus, välissein külmub osaliselt läbi.

[xxx111]

Eespool pakutud variant 2 on praktikas teostamatu...

[Priit6]

Üks krohvivariant: https://www.youtube.com/watch?v=cqUsHVsZ68Q

Termokrohv õhema kihina < 4-5cm võiks mingi mugavustunde efekti anda ilma seinale liiga tegemata.

[rein113]

Eespool pakutud variant 2 on praktikas teostamatu...

Jah, alles jäävad külmasillad.
Seda lahendust on ca 30 a tagasi kasutatud endise Pärnu vangla renoveerimisel.

[xxx111]

Eespool pakutud variant 2 on praktikas teostamatu...

Jah, alles jäävad külmasillad.
Seda lahendust on ca 30 a tagasi kasutatud endise Pärnu vangla renoveerimisel.

Küsimus pole ainult külmasildades
Niiskustehniliselt selline variant lihtsalt praktikas ei tööta

[Urmas]

Termokrohv õhema kihina < 4-5cm võiks mingi mugavustunde efekti anda ilma seinale liiga tegemata.

Tunnistan, et ei ole seda videot veel lõpuni vaadanud, kuid mõned nüansid võtsid veidi kukalt kratsima. Nende kodulehel mainivad, et soojusjuhtivus on termokrohvil 2x parem kui tavalisel(?) lubikrohvil, siis sul seestpoolt ei ole ju muinsuskaitse nõudeid ja sellisel juhul oleks mõtekam organiseerida seina pigem mõni soojustusvilla variant, mille soojusjuhtivus on termokrohvist omakorda 2x parem. Lihtsalt uitmõte.
Materjali tihedust tooteinfost ei ole jõudnud kiigata, kuid kui videos mainitud termokrohv ulbib 1,5 aastat vees ega ei ole purgi põhja vajunud, siis eriti tihe materjal ta seinas ei ole ja kasvõi kappide kinnitamine seintele vajab kinnituste osas midagi toetamat.

[ping]

Termokrohv ... eriti tihe materjal ta seinas ei ole ja kasvõi kappide kinnitamine seintele vajab kinnituste osas midagi toetamat.

"Krohv" on viimistluskiht ja see ei peaks olema hoone konstruktsiooni osa, millele kappe kinnitada.

[ping]

... Minu küsimus aga käsitleb olukorda, kus ajaloolise fassaadi tõttu väljast soojustamine on välistatud. ...
... Minu puhul on tegemist väljast sisse suunal seinaga:
punane savitellis (10cm paks) + õhuvahe (5cm) + veel üks kiht savitellist (10cm paks) + krohv. ...

Peaks ju olema olemas ka tehnoloogiaid tellisseina väliseks soojustamiseks, nii et seina algne välisilme märgatavalt ei muutu?

[Urmas]

Peaks ju olema olemas ka tehnoloogiaid tellisseina väliseks soojustamiseks, nii et seina algne välisilme märgatavalt ei muutu?

Seda isegi peale sinu postitust mõtlema jäin, et kas teema algataja muinsuskaitsega ei saaks kokkuleppele praeguse tellistest fassaadi lammutamisele, soojustuse paigalduse ja tellisfassaadi taastamisega uue tellisfassaadi näol. Mõte selles, et tänapäeval toodetakse igatsugu antiikse ja vana välimusega telliseid. No ei pea ju fassaadil olema originaaltellised. Niguliste kiriku torni vaskplekk ei ole ka ju originaal või Vana-Toomas Tallinna raekoja tipus. Kui Rooma Colosseumit või kuulsaid akvedukte ei oleks tänapäevaste materjadega taastatud, siis vaevalt seal keegi saaks neid imetlemas käia. Muidugi iseasi on fassaadi originaalis taastamise maksumus.

[Kalvis]

Antud juhtumil saab 5cm õhuvahe kenasti vahtu täis lasta. Teenus saada. Puurivad kivide seguvahest augud sisse ja pärast teevad segu identse tsemendiga uue tagasi. See lahendus on oluliselt parem kui senisel viisil edasi jätkata. Ja niiskumise eseisukohast üsna ohutu.
seestpoolt tuleks kõne alla samuti 5-10 cm vahtplasti kleepimine seinale. On ohud aga midagi paremat kah pole.

[Priit6]

Antud juhtumil saab 5cm õhuvahe kenasti vahtu täis lasta.
Ja niiskumise eseisukohast üsna ohutu.
<

Olen püüdnud aru saada, kas see vahe täitmine vahuga või siis puistega on niiskuse seisukohalt ohutu, aga pole sellele kinnitust osanud leida.

[Kalvis]

Sul tekib vahuga täites Gerardi sein. Jah see vaht seal on suurema niiskustakistusega kuid siiski läbilaskev.