Planeedi Maa päästmine

[xxx111]

Väide:

...igal juhul on odavam teha korralik renoveerimine kui lasta laguneda ja ehitada uus maja...

pole sellisel kujul õige!

[Urmas]

Väike OT. Soovime siis kõik koos õnne Ulli-Gretale, kes sai 20 aastaselt Helsingi Ülikooli usuteaduskonna audoktoriks. Huvitav, millise tiitli mulle võiks HÜ omistada?

[ping]

Väike OT. Soovime siis kõik koos õnne Ulli-Gretale, kes sai 20 aastaselt Helsingi Ülikooli usuteaduskonna audoktoriks. Huvitav, millise tiitli mulle võiks HÜ omistada?

https://www.meiekirik.net/index.php/uud ... i-audoktor

[xxx111]

Mulle meeldib see:

Kirikuajaloo professori Tuomas Heikkilä sõnul on Greta Thunbergi kliimaaktivismil usuteadusega paljugi ühist...

[val]

OT: mis seisukorras meie 60-70-tel rajatud elamufond võiks siis olla? Isegi pudru toppisin lusikaga suhu: https://energy.ec.europa.eu/system/file ... 2020_0.pdf

Kas keegi peale vuuk-i oskab miskit asjalikku arvata või jääbki jutt tasemele "koma on puudu, pole sellisel kujul õige ja kõik oleneb"

[xxx111]

Strateegia lähtub järgmistest kesksetest põhimõtetest:

• Energiatõhususe nõuete kulutõhus rakendamine
Energia- ja ressursitõhusus, lisaks hoone energiakasutusele edaspidi ka ehitusmaterjalide ja -protsesside keskkonnamõju arvestamine.
• Regionaalne tasakaal
Rekonstrueerimise ja elamispindade tagamine tasakaalustatud mahus toimepiirkondade ja piirkondlikes keskustes.
• Elu- ja töökeskkonna kvaliteet
Hoonete tervisliku sisekliima, juurdepääsetavuse ning kasutusfunktsionaalsuse parandamine, rekonstrueerimisel hoonete ja avaliku ruumi lahendustes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest lähtumine.
• Tehnoloogia arendus
Rekonstrueerimislahenduste ja -tehnoloogiate arendus rekonstrueeritud hoonefondi kestlikkuse parandamiseks ja rekonstrueerimise maksumuse vähendamiseks.
• Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine
Kliimamuutuste leevendamine, hoonefondi süsinikumahukuse vähendamine, kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele panustav hoonefond

Minu, kui kinnisvara omaniku jaoks on siin:
- Kulutõhusus
- Tervislik sisekliima

- Oluline on ka:
Juurdepääsetavuse ning kasutusfunktsionaalsuse parandamine, rekonstrueerimisel hoonete ja avaliku ruumi lahendustes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest lähtumine (ja siin on ka üks põhjusi miks rekonstrueerida ei ole mõtet)

Lähtudes laiemast mastaabist:

- Energiatõhususe nõuete kulutõhus rakendamine
- Elu- ja töökeskkonna kvaliteet koos alapunktidega (koos eespool esitatud märkusega)
- Tehnoloogia arendus (kuluoptimaalne)
- Kliimamuutustega kohanemine
- VÄGA suure reservatsiooniga - kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine

Ja kõik need punktid tähendavad seda, et "ühe mütsiga" lööma minna on lollus...

[vuuk]

Igaüks meist saaks omalt poolt planeedi päästmise huvides kasvõi väikestki panust anda, leides selleks mingi mooduse.
Näitaks mina võtsin mitmed aastad tagasi vastu otsuse, et töökoht peab olema võimalikult lähedal, et minimaliseerida sõitmist ühest punktist teise ja sellega võimalikult vältida õhusaaste tekitamist. Seda eesmärki ei ole olnud ehitusettevõtjana lihtne saavutada kuna üleüldine regionaalpoliitika soosib pigem vastupidist. Sisuliselt tuleb ujuda nagu vastuvoolu. Aga ma olen üldiselt sellega toime tulnud.
Samuti ei saasta ma loodust lihtsalt ühest punktist teise reisimisega.
Ja muidugi metsast küttepuid varudes võtan eelõige surnud puid, mis muidu niikuinii lihtsalt kõduneksid.
Kuigi jah, kulutõhusam oleks teha puid lageraie korras.

[xxx111]

@ vuuk

Väga tubli...Ja tõsiselt...
Minu töökoht seevastu lähtub lihtsast põhimõttest "kes rohkem maksab"
Ja mina reisin 2 korda aastas "soojale maale"
Ja kummastiki pole nõus loobuma...

[Kalvis]

Mul polnud üldse mingig rohepööre mõttes, lihtsalt karm rahaline võit rahakotis:
1. Maja soojustasin ära. Suur küttekulude kokkuhoid.
2. Viisin maja puuküttele üle. Kuna oma mets olemas. Jällegi päris hea elektri kokkuhoid tuli.
3. Bensuauto vahetus disla vastu ringi. Kuna disla võtab paar liitrit vähem 100 km kohta siis täiesti tuntav rahaline kokkuhoid.
4. Sain loa kodukontoris tööks. See on vägagi suur kokkuhoid hoidmaks ära mõttetut tööle ja tagasisõitu.
Kõik muud rohelollustest aga olen loobunud -st. sõidan ikka lennukiga väismaale puhkama ja pole plaanis päikesepaneele paigaldada (välistatud pole - kui elektrihind plaanib kalliks edasi jääda siis katuse renoveerimisel omatarbe jagu tuleb juurde. Siin on plaanis esimeses etapis lisada boilerile hoopis sooja tarbevett tootvad paneelid ja teises etapis pesumasina jagu võimsust max 6 kW-d).
riigi poolt on kah tagasilöök tulnud - tänu elektrihinna tõusule peaaegu kolmekordistus elektri hind ja see on seniajani pöördumatu hinnatõus. Loodetavasti suveks hind langeb.

[Urmas]

Väga tubli...Ja tõsiselt...
Minu töökoht seevastu lähtub lihtsast põhimõttest "kes rohkem maksab"
Ja mina reisin 2 korda aastas "soojale maale"
Ja kummastiki pole nõus loobuma...

Sama seis. Tervitusi kõigile hetkel 28* päikeselisest Egiptusest.

[xxx111]

Väga tubli...Ja tõsiselt...
Minu töökoht seevastu lähtub lihtsast põhimõttest "kes rohkem maksab"
Ja mina reisin 2 korda aastas "soojale maale"
Ja kummastiki pole nõus loobuma...

Sama seis. Tervitusi kõigile hetkel 28* päikeselisest Egiptusest.

Tulen "külla" 30.03...

[kunn24]

@vuuk
Mädanenud puidu mass on mitu korda väiksem, kui tihke, aga kuiva. Seega ka kütteväärtus sama kordi väiksem.
Lisaks võib see andekus koju seenekasvanduse tuua.
Mädanenud puiduga tood ära huumuse, mis oli just kohe tekkimas.

[vuuk]

@vuuk
Mädanenud puidu mass on mitu korda väiksem, kui tihke, aga kuiva. Seega ka kütteväärtus sama kordi väiksem.

Tean seda, et mädanenud puidu kütteväärtus on väiksem. Tegelikult see pildil olev kuuse puu, mis mul täna varahommikul ahju tuleroaks läks enamuses oli täiesti korralik metsakuivast kuusest tehtud puu. Üks koht vaid mädanikust nakatunud. Poolpehkinud puu on hea tulesüüteks kuna võtab paremini tuld külge. Väga palju on metsas jalapeal kuivanud või juurehaigusetõttu maha langenud saarepuid, mis lausa kõlisevad. Lõppkokkuvõttes segamini annavad tegelikult välja keskmise puidu kütteväärtuse.
Tänan muretsemast, aga puuseenehaigusega on pigem nii, et eoseid leidub paratamatult kõikjal. Seente levimiseks on vaja lisaks teist olulist tegurit ehk soodsaid elutingimusi.

[Imelik]

3. Bensuauto vahetus disla vastu ringi. Kuna disla võtab paar liitrit vähem 100 km kohta siis täiesti tuntav rahaline kokkuhoid.

.... vastab tõele aga.... selle juures peab arvestama.... "Seetõttu on diiselmootoriga auto sobilik sellele inimesele, kelle autosõidud kujutavad endast pikemate vahemaade läbimist, seega mitte linnas, vaid maanteel."
https://www.autodoc.ee/info/diisel-voi- ... nende-vahe

[val]

...1. Maja soojustasin ära. Suur küttekulude kokkuhoid.
2. Viisin maja puuküttele üle. Kuna oma mets olemas. Jällegi päris hea elektri kokkuhoid tuli.
....

Ise tegin sama (va puuküte ja disla ), st oma teadmata rohepööret. Mõni üksik siin oleks kaalunud alternatiivset investeeringut ja telgis elamist, aga ma kah ei oska oma eluaset ainult investeeringuna vaadata. Ainult tasuvusest lähtudes ma ei oleks kindlasti majas ja ei oleks seda rekonstrueerinud.

Strateegias on välja toodud, et üksikelamu rekonstrueerimise maksumus (2020 hinnas) on 400 €/m2 ja korterelamul 300 €/m2. See tundub vähe, aga ju siis on. Igatahes kui võrrelda seda uusarendustega, siis mina ei ole näinud neid hinnaga 400 €/m2 või korterit 300 €/m2. Sellest saab järeldada, et kui hoone konstruktiivosa on korras, siis on rek igati mõistlik valik. Tasuvus on eraldi teema, aga kui kaua reaalselt kestab panelkale pandud peno+krohv või eramule lisatud mineraalvilla kiht?

[xxx111]

No polegi ju vaja muud kui:
- Hoonete muutmine kulutõhusalt energiatõhusamaks
Kõik
Kogu muu mula koos "tähega" minema...

[Imelik]

...Ainult tasuvusest lähtudes ma ei oleks kindlasti majas ja ei oleks seda rekonstrueerinud.
... Sellest saab järeldada, et kui hoone konstruktiivosa on korras, siis on rek igati mõistlik valik. ...

Tasuvust võrreldakse alati samaväärse või parema kontekstis, mitte ei võrrelda telgis ja majas elamist. Askeetlik võib ju eluviisina isegi tervislikum olla aga majanduslik võrdlus siin ei päde. Sellest ei saa ka lüüa "rusikareegliga", et "korras" konstruktiivosa renoveerimisel saame me võrreldava tulemuse- uue, kaasaja vajadustele vastavalt projekteeritud ja ehitatud elamuga (koos sinna juurde arendatud elukeskkonnaga). Enamasti ei saa. Seega tuleb algselt püstitada eesmärk ja siis alles saab võrdlusbaasi investeeringu tasuvusest.
Sakslastel on ilmselt enim kogemusi kortermajade energiasäästlikumaks renoveerimisel (endise Ida-Saksamaa näitel)... aga mingi aeg panid nad selle pausile ja eelistasid lammutamist... uuemaid arenguid ei tea.

[Äärenurk]

Väga tubli...Ja tõsiselt...
Minu töökoht seevastu lähtub lihtsast põhimõttest "kes rohkem maksab"
Ja mina reisin 2 korda aastas "soojale maale"
Ja kummastiki pole nõus loobuma...

Sama seis. Tervitusi kõigile hetkel 28* päikeselisest Egiptusest.

Tulen "külla" 30.03...

Ma mõtlesin, et teie kaliibriga mehed käivad ikka mõnes etemas paigas puhkamas…

[xxx111]

Ma mõtlesin, et teie kaliibriga mehed käivad ikka mõnes etemas paigas puhkamas…

Kusjuures analoogset asja on palju nö küsitud
Aga kõik ju oleneb mida sellelt puhkuselt ootad ja mida teha tahad
Minu puhkus näeb välja sisuliselt selline: hotelli territooriumilt ma ei lahku, loen (ja palju - see on pagasi põhikaal), peesitan, ujun, suplen, mõned meelelahutuslikud jahisõidud, käin söömas / joomas, magan jne...
Telefoni pole / arvutit pole...Täiesti teadlikult...
Jah - hotelli ja sh nn "toatüübi" suhtes olen väga valiv

Järjekordselt - igale oma...

[val]

Tasuvust võrreldakse alati samaväärse või parema kontekstis, ...Sellest ei saa ka lüüa "rusikareegliga", et "korras" konstruktiivosa renoveerimisel saame me võrreldava tulemuse- uue, kaasaja vajadustele vastavalt projekteeritud ja ehitatud elamuga (koos sinna juurde arendatud elukeskkonnaga). Enamasti ei saa. ....

Uusarendused tulevad niikuinii ja halvemas korras hooneid lammutatakse samuti. "Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia" räägibki nendest hoonetest, mida on mõistlik rekkida ja neid on palju.
Ise arvutaks tasuvust reaalse elueaga. Võibolla püsib peno või vill 100a seinas, siis ei ole 20-30a tasuvus ka eriline probleem. Ma miskipärast arvan, et Tallinna vanalinna paksud paemüürid ka ei "tasunud ära" omal ajal ja omanik oleks tahtnud ehitada puidust, aga tehti seadus, mis keelas puithooned.

@xxx111, see täht on sulle mingi kinnisidee, aga kui jauramise asemel mõtlema hakkad, siis saad aru, et tegu on paindlikkust võimaldava mehhanismiga, mis annab mänguruumi ja valikuid. Kui vaid tähest rääkida, siis ostja otsib lihtsust ja seda talle pakutakse.

[xxx111]

Sul on õigus - tähte võib minu jaoks kinnisideeks nimetada küll
Seda just eelkõige seepärast, et just nimelt tavatarbijale (teadmata mis on tähe taga) on heal juhul eksitav, halvemal juhul sihilik valetamine...
Ja Sinu kommentaar "tavatarbija otsib lihtsust ja seda talle pakutakse" seda kenasti ka näitab...
Ühtlasi näitab see ka kenasti, et Sa ei tea mis on tähe taga...

Ning kaasfoorumlastel on alati võimalus valida kas vaadata tähte või veidi kuulata minu jauramist...

[Kalvis]

3. Bensuauto vahetus disla vastu ringi. Kuna disla võtab paar liitrit vähem 100 km kohta siis täiesti tuntav rahaline kokkuhoid.

.... vastab tõele aga.... selle juures peab arvestama.... "Seetõttu on diiselmootoriga auto sobilik sellele inimesele, kelle autosõidud kujutavad endast pikemate vahemaade läbimist, seega mitte linnas, vaid maanteel."
https://www.autodoc.ee/info/diisel-voi- ... nende-vahe

Disla võtab vähem ka linnas, kuna mootor on ökonoomsem tühikäigust maksimumini. Bensumootorid on ökonoomsed vaid natuke enne nimivõimsust ja peale. Põhjus lihtne - bensusegu ei saa süüdata liigas lahjas vahemikus, seega on kohustuslik lisakütus tühikäigul. Teiseks on disla saab silidris veidi kõrgema temperatuuri ja seega natuke parema termodünaamilise kasuteguri.

[Urmas]

Ma mõtlesin, et teie kaliibriga mehed käivad ikka mõnes etemas paigas puhkamas…

Eeh, kasutaja Äärenurk, küll sul on ikka rikutud mõtlemine! xxx111 juba põhjendas on puhkuste sihtkohavalikut ja tema tõesti puhkab, kuid mul on hoopis proosalisem põhjus- käin sellistes kohtades samariitlasena(oma raha eest) "rohemisjonärina" kohalikele valgustustööd tegemas planeedi Maa päästmiseks kliimasoojenemisest, sest kui nii edasi jätkavad, siis kaovad neil varsti töökohad hoopis ära. Kahjuks on neil taipamine veidi takerdununud ja põhjuseks on vist ikka veel sealsele kultuurile omased orjandusliku(vaaraode) korra aegsed arusaamad. Selmet valada rannabaaris mulle õlut enda kaasavõetud 0,7l taaskasutavasse plastiktopsi(juba mingi 6 aastat tagasi kuulub reisivarustusse kohvris), nad keelduvad ja valavad õlle ikka 4x100-150ml pabertopsi, mõnikord ka 2x-sse, kuidas parasjagu näpu vahele juhtub. Minu küsiva pilgu peale vastatakse, et ülemus(isand) ei luba muudmoodi. Tuneesias kallati hoopis 100ml korduvkasutavatesse pitsidesse, mida siis loputati. Minu pakutav suurem plasttops ei kõlvanud. Ja siis kohalikud veel halavad veepuudusest ja kui raske sealsetes tingimustes vett saada ja giidid jutustavad Punase mere reostusest. Jabur vastuolu, kas pole? Muide, seda pabertopside efekti nägin seekord kui käisin "allveelaevaga" koralle ja kalu vaatamas. Neid pabertopse ulpis meres ikka hulgim. Kui aus olla, siis tegelik põhjus on minu laiskus/mugavus- no ei pea ma iga lonksu(ka vee või mahla) pärast ennast jälle rannavoodilt püsti ajama ja järjekorda minema.

[xxx111]

Lollus lolluse otsa...

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12016 ... -ja-trotsi

[kaimagk]

…mis siin nii ‘lollus’ on? Kas see et sunitakse laisku ja rumalaid inimesi prügi sorteerima. Muidu nagu näha nad seda ei tee ju. Loomi peab ikka kuidagi sundima kui muidu aru ei saa.