Altühendusega ahi

Kõik teemad ahjude, kaminate, korstende kohta
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1801
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 92 korda

Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Tere

On mõte ehitada väike altühendusega ahi. Alt ühendusel on kaks eelist. Alumine ahju osa paisub suhteliselt vähem, mistõttu korstnaga ühenduse juures pragude tekke tõenäosus väiksem ja osa ahjust korstnasse väljuvast soojusest salvestub korstnasse köetava ruumi osas, mis omakorda parandab süsteemi kasutegurit.
Kuna ei leidnud raamatutest sobivat ahju skeemi, siis konstrueerisin ahju ise. Näha saab virtuaalkujul siin: https://vuuk.ee/skv_2023_a-ahi.php
Arvamused teretulnud!
Pottsepandus
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 91
Liitunud: 16 Nov 2017, 18:04
On tänatud: 5 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Pottsepandus »

Ühel poolt ainult laskuv lõõr. See läheb väga kuumaks. St üks ahju külg. Ikka kahest küljest peaks tegema laskuva lõõri. Ja alt kokku ja minema
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1801
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 92 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Minu hinnangul selle viimase laskuva lõõrini jõudmisel on suitsugaas maha jahtunud. Korstnasse võiks suubuda kusagil 200 kraadine temperatuur.
Ahju tööskeemi kohaselt liigub koldest suits esimesse vertikaallõõri, sealt horisontaallõõri (nr 2), edasi järgnevasse horisontaallõõri (nr 3) ehk ahju lae alla. Viimase (nr 4) laskuva lõõri alguseni on suitsu teekonna kogupikkus 2,6 m.
Esimeste lõõride ristlõiked on kavandatud avaramad. Mida kaugemale korstna suunas, seda kitsamad. Lõõride seinapaksused on sama loogika järgi. Kolde sein ja esimene 40 mm kõrgune tõusulõõr kõige paksem - lapiti šamott (+85 mm FTT voodrikivi). Teisel 800 mm kogupikkusega horisontaallõõril sees serviti 65 mm paksune šamott (+85 mm FTT). Kolmandale horisontaallõõrile lisan sisse 20 mm šamoti. Viimase lõõri jätaks ilma šamott sisuta, kuna minu hinnangul selles on suitsugaas juba soojuse talletanud esimestesse lõõridesse. Viimase lõõri lõpu ossa kavatsen lisada lõõritermomeetri temperatuuri jälgimiseks.
Minu hinnangul peaks selle ahju pind soojenema ühtlaselt.
Tänan arvamuste eest!
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10616
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Põhimõtteliselt on kõik OK, ka see laskuv lõõr. Peasi, et korstna tõmme on piisav, st. madalale lamekatusele see lahendus ei sobi aga klassikaline poolteistkorrusele on igati OK. Kuna ahju plaanis kasutatakse mitte järske lõõre siis see ahi väga suurt tõmmet ei vajagi.
Isiklikult arvan, et asi on igati toimiv.
Keskmine
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 212
Liitunud: 14 Sept 2011, 20:38
Asukoht: Jõgevamaa
On tänanud: 10 korda
On tänatud: 19 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Keskmine »

Olen paaril korral korstna ette, kõrvale ladunud väikse lisa korstna, siiber sinna. Kui ruumi on!
rein113
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1108
Liitunud: 06 Apr 2009, 13:05
Asukoht: Pärnu
On tänanud: 57 korda
On tänatud: 40 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas rein113 »

Kõige lihtsam oleks teha nn soome ahi, kolmes (või kõigis) küljes laskuva lõõriga (õhuvahega) ja altühendusega korstnasse. See õhuvahe soojeneb ühtlaselt, kuna suits, mis soovib tegelikult üles tõusta, hakkab laskuma sunnituna otsima jahedamaid kohti, kuni kogu lõõr on ühtlase temperatuuriga.
Võta arhitekt. Tuleb odavam.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10616
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

seda on lihtsam teha aga ahi soojeneb ülalt alla veidi halvasti - ülaosa on kuum, alaosa jahe. Tema plaan tagab kenasti ühtlase soojenemise. ainus ebaühtlane on viimane laskuv lõõr.
rein113
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1108
Liitunud: 06 Apr 2009, 13:05
Asukoht: Pärnu
On tänanud: 57 korda
On tänatud: 40 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas rein113 »

Kalvis kirjutas: 16 Mär 2023, 14:39 seda on lihtsam teha aga ahi soojeneb ülalt alla veidi halvasti - ülaosa on kuum, alaosa jahe. Tema plaan tagab kenasti ühtlase soojenemise. ainus ebaühtlane on viimane laskuv lõõr.
Selline ahi ehitatakse välisvoodriga, millesl on vähemalt kolme erineva paksusega osa. Minul on selline ahi ja see on ühtlaselt sooja pinnaga, kusjuures lagi on kõige jahedam.
(Kalvis, oled sa ikka kindel, et sa pead võtma sõna, kui sa teemat hästi ei valda?)
Võta arhitekt. Tuleb odavam.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10616
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

rein113 kirjutas: 17 Mär 2023, 13:23 Selline ahi ehitatakse välisvoodriga, millesl on vähemalt kolme erineva paksusega osa. Minul on selline ahi ja see on ühtlaselt sooja pinnaga, kusjuures lagi on kõige jahedam.
(Kalvis, oled sa ikka kindel, et sa pead võtma sõna, kui sa teemat hästi ei valda?)
Kas tõde oli valus? Mul oli õigus kuid sa pareerisid selle voodri paksuse mängimisele. JAH, see nipp aitab aga miks sa siis kohe seda ei maininud. Ja tegelt valdasin teemat väga hästi, sulle tundus viga sinu pakutuses liiga valus. Nüüd aga oleks tore kui viskaksid ise selle voodri paksusega mängimisele kenasti joonised. Ma tahaks näha kah kuidas sa reaalelus teed. Et allosa on siis serviti ja selle peal lapiti kivid. Huvitav oleks joonist näha... (ei midagi halba, ma tahan oma silmaringi laiendamiseks sellise ahju joonist, kui on hea lahendus siis läheb järgmine kord käiku)
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1801
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 92 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Tänan kommenteerimast.
Väga huvitav oleks näha arvutusvalemeid ja arvutustulemusi, mille alusel keegi on argumenteerinud.
Või kas on tegu mingi analoogi põhjal kogemusliku arvamisega.
Ma oletan, et kui olete püüdnud teha temperatuuride arvutusi lõõrides, siis kas võrrandis muutujad on ikka päris õiged või oletuslikud.
Kas võrdlusena toodud soome tüüpi ahju all peate silmas midagi niisugust? Vt alljärgnev pilt:
kaminahi-1030x770x2010.jpg
kaminahi-1030x770x2010.jpg (102.69 KiB) Vaadatud 2422 korda
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10616
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Ma arvutusi ei teinud vaid ehitasingi sinu tüüpi asja valmis. Kuid kasutasin ka rein113 poolt nõutud trikki. Kolde peal on lõõri paksus kõige jämedam ja järgmine tõusev ringlõõr on peenema kivi paksusega. Lõppots on servi. Kuna see ahi läks madala korstnaga majja siis ainus erinevus vuuk sinu lahendusest on - viimalõõr korstnasse läheb ülevalt. Mõned pisikesed muud erisused kah - ei ole neid kaldlõõre vaid täisnurksed.
Soojenebki ühtlaselt, altosa natuke rohkem. Just seda aga vaja oligi.
Keskmine
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 212
Liitunud: 14 Sept 2011, 20:38
Asukoht: Jõgevamaa
On tänanud: 10 korda
On tänatud: 19 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Keskmine »

Kalvis, kas Te pole liiga ülbe? Siin jagatakse soovitusi, mitte õpetata pofessionaalsel tasemel !
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10616
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Keskmine kirjutas: 18 Mär 2023, 22:36 Kalvis, kas Te pole liiga ülbe? Siin jagatakse soovitusi, mitte õpetata pofessionaalsel tasemel !
Ma jagasin soovitusi. Ka viimases postis oli soovitus. Paraku mõni härra hakkas ise trollima... Ja kus on sinu soovitus.... (Minu omi võid lugeda su omast pole ridagi)
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1801
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 92 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas vuuk »

On arusaadav, et üks laskuv lõõr soojeneb rohkem kui kaks, kuna kahe puhul oleks lõõride kogupikkus ühe laskuva lõõri võrra pikem. Kas aga kahe laskuva lõõri puhul poleks lõõride kogupikkus liialt suur?
Üleliia pikk lõõristik tähendab halba tõmmet ja korstnasse suubuv madal suitsugaas on korstna pigitumise üks põhjuseid.
Hea oleks kui korstnasse suubuks võimalikult optimaalse temperatuuriga suitsugaas.
Muide, enne leiutama asumist uurisin teooriat Veski raamatust. Püüdsin lõõristiku kogupikkuse enam-vahem raamatutarkuse järgi seada.
Palun, kas mõni teadjam pottsepp saaks jagada arvutusvalemeid, millega võiks suitsugaaside temperatuurid lõõrides arvutuslikult määrata?
toomasmarga
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 5
Liitunud: 21 Mär 2023, 14:05

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas toomasmarga »

Kas joonist on võimalik näha?
Kalvis kirjutas: 18 Mär 2023, 08:57 Ma arvutusi ei teinud vaid ehitasingi sinu tüüpi asja valmis. Kuid kasutasin ka rein113 poolt nõutud trikki. Kolde peal on lõõri paksus kõige jämedam ja järgmine tõusev ringlõõr on peenema kivi paksusega. Lõppots on servi. Kuna see ahi läks madala korstnaga majja siis ainus erinevus vuuk sinu lahendusest on - viimalõõr korstnasse läheb ülevalt. Mõned pisikesed muud erisused kah - ei ole neid kaldlõõre vaid täisnurksed.
Soojenebki ühtlaselt, altosa natuke rohkem. Just seda aga vaja oligi.
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1801
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 92 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas vuuk »

rein113 kirjutas: 14 Mär 2023, 10:28 Kõige lihtsam oleks teha nn soome ahi, kolmes (või kõigis) küljes laskuva lõõriga (õhuvahega) ja altühendusega korstnasse. See õhuvahe soojeneb ühtlaselt, kuna suits, mis soovib tegelikult üles tõusta, hakkab laskuma sunnituna otsima jahedamaid kohti, kuni kogu lõõr on ühtlase temperatuuriga.
Nii, see raamatutarkuste kohaselt on, et laskuvate lõõride puhul lõõrid soojenevad ühtlaselt. Suhteliselt ühtlaselt soojenevad ka muud tüüpi õigesti kavandatud ja ehitatud ahjud. Ühtlane ahju pinna soojenemine on ahju üks oluline omadus.
Olen neid soome tüüpi ahjude skeeme veidi uurinud. Võin eksida, aga on jäänud mulje, et väiksema kaminahju puhul kolle on lühike, mis tähendab, et küttepuud peavad olema lühikesed.
Mis lihtsam või keerulisem ehitada, see sõltub ilmselt ahju ehitajast, tema kogemustest ja võimalustest.

Arendasin eeltoodud ahju edasi. Muutsin natuke mõõtusid ja lisasin pilukolde. Info nähtaval siin: https://vuuk.ee/sk_2023_a-ahi.php
Tavalugeja
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1493
Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
On tänanud: 96 korda
On tänatud: 48 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »

Vuuk, kas see uusarendus tõesti peaks soojenema ühtlaselt? Johhaidii.
Pottseppmeister "Kaminahi"
Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4215
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 80 korda
On tänatud: 76 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Hiid »

jälgin teemat.
Tahaks ka ise ühe ahju teha, kuna laduda lasta on kallis. :grin:
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1801
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 92 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Täiesti ühtlaselt ei soojene ükski ahi.
Saab soojeneda suhteliselt ühtlasemalt või vähem ühtlasemalt.
Süvenedes Wienerbergeri lehelt leitud niinimetatud soome tüüpi kaminahjude ehitamise joonistesse võib oletada, et suhteliselt ühtlasemalt soojenevad need pinnad, kus asuvad laskuvad lõõrid. Ahju teised pinnad soojenevad ilmselt mõnevõrra teistsuguse kiirusega. Mingi aja jooksul ilmselt soojus levib laiali ja pindade soojustase ühtlustub mingi pikema aja jooksul.
Meelde tuletades Arvo Veski raamatus olevat ahjuteooriat, seal on toodud näitena tellistest puhasvuugil ahi, mille 120 mm laiustest lapiti kiviga laotud väline kest on lõõristiku kohas igal pool ühesuguse paksusega ehk 120 mm.
Raamatus ongi juhitud tähelepanu, et sellisel juhul ahi soojeneb liialt ebaühtlaselt, kuna suitsugaaside temperatuur on teekonna alguses palju kõrgem (võibolla näiteks 500...600 kraadi), aga teekonna lõpus kusagil 200 kraadi juures. Muidugi oleneb kütmisest, missugune on kütmise vältel temperatuur koldes, missugune on tõmme, kui palju ja millise kütteväärtusega puudega köetakse.
Vaadates põhjalikumalt minu ahjuaretist, siis sellel on suitsugaasi teekonna alguses (kus temperatuur kõige kõrgem) seina paksus kõige suurem ja vastupidi.
Kolde ja esimese lõõri kohas 85 + 10 +114 mm, teise horisontaalse lõõri kohal 85 + 10 + 65 mm, kolmanda horisontaalse lõõri kohal 85 + 10 + 20 mm ja viimase laskuva lõõri kohal 85 mm.
Seega teoreetiliselt minu ahjuaretis peaks suhteliselt ühtlasemini soojenema võrrelduna Veski raamatus oleva telliskiviahjuga.
Kui ühtlaselt see soojenema hakkab ja kas soojenemise ühtlusega saab rahule jääda, seda saab teada ikkagi ainult katseliselt kui see valmis ehitada.
Mina põhimõtteliselt niisugust ahju ei tahaks, mida peab kütma pliidipuudega. Kuna teen puid ise, siis tean hästi kui palju on pliidipuudega janti rohkem.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10616
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Hiid kirjutas: 14 Apr 2023, 19:59 jälgin teemat.
Tahaks ka ise ühe ahju teha, kuna laduda lasta on kallis. :grin:
Kunagi tahtsin endale kah ja võtsin esimese ahju ehitamise ette.... Saad hakkama, kui oskad kivi raiuda/lõigata ja segu teha. Tänapäeval on kah valmis ahjusegud olemas, nendega on lausa lust teha.
Teooria õppisin Arvo Veski raamatust ära.
Soovitan alustada just laskuva ringlööriga ahjust. Kõik väga hea va. pisiasi -selline ahi kuumeneb ülalt tõesti ennem. Kuid laduda lihtne - kivi on vähem vaja raiuda.
Hiljem tahtsin paremat ja siis järgmine oli juba tõusvate ringlööridega ahi. Enam vähem sama asi mis just siin. Sigahea tuli. Tõusval ringlõõril on vaja kivide vähemaks raiumiseks ja paremaks seotiseks just täpselt kivid õieti asetada. Siin tulid appi nooruspõlve lego klotsid. Või vaatad just seda videoüllitist.
Puhasvuuk ladumisel on vaid oluline lisaelement svamm ja vesi ning vuugi silumise raud
Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4215
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 80 korda
On tänatud: 76 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Hiid »

mulle tegi pottsepp potist nn soome ahju.
Minuarust ei toksitud seal eriti midagi.
Tänapäeva võimaluste juures teeks ma kõik lõiked saega.
Kas ta soojeneb ebaühtlaselt või mitte, ma ei tea. oma otstarvet täidab.
Puid vist läheb palju, aga neid mul on ka. ;)
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10616
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Hiid kirjutas: 15 Apr 2023, 07:17 Tänapäeva võimaluste juures teeks ma kõik lõiked saega.
Kas ta soojeneb ebaühtlaselt või mitte, ma ei tea. oma otstarvet täidab.
Puid vist läheb palju, aga neid mul on ka. ;)
Puid kulub ühtemoodi ja ahi annab kokkuvõttes sama palju sooja. Aga on siiski suur vahe toas soojuse jaotumises. Kui ahi on ülaltsoojenemisega siis lae all on pea 40 C ja põrandal vaid 15 C. Kui aga ahi läks alt soojaks, oli põrand 20 C ja lae all vaid 30 C. Vahe sisekliimas oli täiesti tuntav.
Kui kiviladumine käpas siis tasub ju parema konstruktsiooniga ahi ehitada, on tõesti mugavam.
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1801
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 92 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Tulles teemasse tagasi...
Eileõhtused pildid:
ahi_20231216_190423.jpg
temperatuur_16-12-23_19-04.jpg
temperatuur_16-12-23_19-04.jpg (84.69 KiB) Vaadatud 672 korda
Nüüd mõned kuud saanud kütta - pragusid pole tulnud. Tõmme normaalne.
Käega katsudes suhteliselt ühtlane.
Muidugi ilmselt oleneks kütmise viisist. Kõvemini vunki andes saab lõõritermomeetri seieri 300-ni. Samas, nagu ka autoga sõites oleneb ikka suuresti ju pedaali vajutamisest. Nii ka siin.
Ahju võimsus näib olevat ruumi kütmiseks optimaalne - ei pea palju "peadaali vajutama", et ära kütaks - ruum peab korralikult sooja.
Kuna tegu ülakorrusega ja vahelae soojajuhtivus on suhteliselt suur, siis põrand on alt korruselt kütmise tulemusel niikuinii mugavalt soe.
Tavalugeja
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1493
Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
On tänanud: 96 korda
On tänatud: 48 korda

Re: Altühendusega ahi

Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »

Kalvis kirjutas: 15 Apr 2023, 08:18
Hiid kirjutas: 15 Apr 2023, 07:17 Tänapäeva võimaluste juures teeks ma kõik lõiked saega.
Kas ta soojeneb ebaühtlaselt või mitte, ma ei tea. oma otstarvet täidab.
Puid vist läheb palju, aga neid mul on ka. ;)
Puid kulub ühtemoodi ja ahi annab kokkuvõttes sama palju sooja. Aga on siiski suur vahe toas soojuse jaotumises. Kui ahi on ülaltsoojenemisega siis lae all on pea 40 C ja põrandal vaid 15 C. Kui aga ahi läks alt soojaks, oli põrand 20 C ja lae all vaid 30 C. Vahe sisekliimas oli täiesti tuntav.
Kui kiviladumine käpas siis tasub ju parema konstruktsiooniga ahi ehitada, on tõesti mugavam.
Ei saa uskuda ei esimese, ega ka teise variandi temperatuure. Oleks jõuluks oodanud enamat.
Pottseppmeister "Kaminahi"
Vasta