Võrgukaabel 120 m vedamine. Õhuliin vs. maa all.

[timmuat]

Tere

Maal naabrimehel ei vea toaantenniga netti välja, kiirus käib üles-all kuidas juhtub, suundantenn samuti ei aita ( teenusepakkuja käis mõõtmas ). Samas minul 120 m kaugusel suundantenniga 20M alla kiirus olemas .
Naabrimees asub 120 m kaugusel, meie vahel 40 m sammuga el. postid . Kuna ta ei saa ka arveid enam maksta siis tekkis idee talle endalt kaabel vedada.

Kuid , et teemaga edasi minna siis kas cat6 trossiga õhuliin el. postide vahel vs. maasse kergelt kaevata odavam cat kaabel kaablikõris.

On kellelgi kogemusi ?

T.

[Kalvis]

CAT6 kaabel peaks 100 m välja vedama standardi järgi, seega peaks ehk 120 m välja vedama. Aga ... asi sõltub ka võrgukaardist. Sai testitud - kui üks võrgukaart oli realtek siis ... 100 m välja ei vedanud ikka kuskil 30 m. Seega enne kui vedama hakkad - lööd pistikud mõlemasse otsa ja testid rulliga ära, et 120 mvälja veab. Teine variant on igaks juhuks osta võimalikult kvaliteetsed võrgukaardid (ruuter) siis veab välja. (loomulikult ostad poest kõige jämedama soone ja väikseima sumbuvusega kaabli võimalikult suurele sagedusele (1 GB) Siis on lootust kenasti 100 Mbit tööle saada. Paraku pead ostma ka ilmastikukindla kaabli - see on kallim (musct) aga müüakse hästivarustatud poodides.

On ka palju lihtsam meetod. Ostad repeateri komplekti (jälle tehniliselt võimalikult hea wifi võimendusega) üks ots etherneth - teine wifi. suht odavad. Keerad antenni suuna naabrimehe maja poole ja tema oma sinu maja poole. Wifi lendab 100 m kenasti sedasi välja. Kui raha kokku hoida tahad siis saab sama asja ka kahe ruuteriga teha - ühel ruuteril peab kindlasti WAN to Wifi tugi olema, muidu ei saa tööle.

[vtl]

CAT5 ja CAT6 on ette nähtud KUNI 100m töötamiseks gigabiti peal ja CAT6 55m 10G peal.
See piir ei tulene ainult takistusest või sumbuvusest, vaid ka muudest tehnilistest nüanssidest (lainepikkused-viivitused-mahtuvused-induktiivsused), mida ei hakka siinkohal pikemalt lahkama.
Lühidalt- sellele, et "äkki veab 120m välja" ei tasu loota. Isegi kui saate tööle, ei pruugi see olla stabiilne.

Teine asi veel, rullis kaabel käitub teistmoodi kui sirge kaabel.

[macintosh]

Kui otsenähtavus on olemas siis kasuta point-to-point wifi lahendust. Vastava, välitingimustesse mõeldud ruuterikomplekti saada suurusjärgus 100€ kätte. Kui osenähtavust pole siis posti otsas trossiga on mõistlikum vedada, kulu väiksem ja töö kiirem. Kindlasti peab olema välitigmustesse mõeldud kaabel. Kui kaabel on kvaliteetse signaali edastamiseks liiga pikk siis saad repeateri vahele panna (~50€).

[netmaster]

1. Posti otsa on kindlasti lihtsam panna. Samas on viimases hädas kaabel ka lihtsalt maha visatud ja kui trass pole väga käidav või niidetav, siis paari aasta jooksul kasvab kaabel rohu sisse ja ei juhtu temaga midagi. Samuti võib kaabli kõige peenema PEM toru sees lihtsalt labidaotsaga murukamara alla suruda.
2. Kui postid on Elektrilevi omad, siis mingil ajal võib nende poolt sel teemal õiendamist tulla.
3. Posti otsa paigaldades tuleb kasutada õigeid kinnitusvahendeid. See niiöelda trossiga kaabel tähendab seda, et kaabli küljes on tegelikult traat, mis sealt suht lihtsalt ära käriseb. Ega see traat seal midagi halba ka ei tee, kuid kasutada tuleks kaabli ümber punutavaid tõmmitsaid. Ma ei teagi kuidas neid nimetatakse. Kõvema kestaga välikaabel ripub ~40m postivahes õieti paigaldatuna ka ilma traadita 10 aastat ja rohkemgi.
3. Pikkus on piiri peal, kuid kuna teie vahele pole rohkem vaja kui 100M ühendust, siis selle peaks see 120m käima küll. Otstesse tuleb lihtsalt 100M seadmed panna. Tegelikult on mõnekümne euri eest saadaval ka veekindlad etherneti võimendid (sisuliselt POE toitega 2 port switch) ja ma olen sellisega ka 200m otsi teinud.
4. Palju suuremaks probleemiks, kui kaabli füüsiline vigastamine, võib osutuda äike. Hullemal juhul võib peaaegu et garanteerida, ei iga läheduses toimuva äikeselaksuga põleb sul seal midagi maha. See on veel üks põhjus, miks peaks selle kaabli otstes olema mingid odavad 100M seadmed. Maakaabel või optika posti otsas oleks kindlasti äikesekindlam.

[vtl]

4. Palju suuremaks probleemiks, kui kaabli füüsiline vigastamine, võib osutuda äike. Hullemal juhul võib peaaegu et garanteerida, ei iga läheduses toimuva äikeselaksuga põleb sul seal midagi maha. See on veel üks põhjus, miks peaks selle kaabli otstes olema mingid odavad 100M seadmed.

Pikselöök võib indutseerida ka selle "odava 100M seadme" taga korraliku ülepinge ja põletada maha kogu järeloleva tehnika.

[vtl]

Eelkõnelejatele, kes siiski arvavad, et "120 m võiks käia küll" ütleks, et etherneti pikkuse limiit ei tule mitte sumbuvusest, mürast, ülekostvusest vms. parameetritest, mida saaks kvaliteetsema kaabliga lihtsasti "parandada". Limiit on seotud etherneti taimingutega ehk maakeeles impulsside ajalise viivitustega kaablis.
Kui me räägiksime lisameetrist-paarist, siis võiks arvata, et tolerantside tõttu pole probleemi, aga 120 meetrit on 20%. Jah, sellega võib lingi püsti saada, kuid kui võrgus hakkavad tekkima paketikaod, siis see on eriti vastik ja tülikas probleem, mida lahendada. Ühel päeval (või tunnil) võrk toimib, teisel tõrgub.

Kõige õigem oleks maha kaevata PEM-toru või kasvõi tavaline kõri ning sinna sisse tõmmata optika. Jah, otsastamiseks tuleb kohale kutsuda vastava aparaadiga asjapulk. Sinna optika otstesse lähevad juba optika-vase konverterid. Kui oleks võimalik liini keskele paigaldada üks lisakarbikene, siis saaks ka vase peal liini pikendada, aga maa sisse on seda tülikas panna.

Suhteliselt lihtne ja mõistliku hinnaga alternatiiv on suundantennidega WiFi lahendus, nagu ülalpool juba kirjutati.

[netmaster]

Eelkõnelejatele, kes siiski arvavad, et "120 m võiks käia küll" ütleks, et etherneti pikkuse limiit ei tule mitte sumbuvusest, mürast, ülekostvusest vms. parameetritest, mida saaks kvaliteetsema kaabliga lihtsasti "parandada". Limiit on seotud etherneti taimingutega ehk maakeeles impulsside ajalise viivitustega kaablis.

see kehtib (kehtis?) pooldupleksi puhul. Kui kaabel on palju üle 100m siis saatja ei kuule collision-detect frame teisest otsast. Tekib niiöelda "late collision". Ausalt öeldes pole ma eriti aru saanud, mida pooldupleks gigase neti puhul tegelikult tähendab, kuid tänapäeval ei tohiks ühegi standardi juures kollisioone tekkida ja L1 (kus hilistumine on oluline) liigutab ilmpulsse igal ajahetkel ainult ühes suunas.

Ethernet on L2 protokoll, ja see on täpselt sama nii fiibri, kui vase puhul. Kui sealjuures oleks probleeme mingite hilistumistega, ei saaks fiibriga ka üle mõnesaja meetriseid otsi teha.

100M-FD käib hea kaabliga edukalt (igasuguste kadudeta) ka 150m. Mitte et ma midagi sellist kasutada soovitaks. Aga tõmba rull sirgeks ja proovi järgi, kui ei usu.

Suhteliselt lihtne ja mõistliku hinnaga alternatiiv on suundantennidega WiFi lahendus, nagu ülalpool juba kirjutati.

jah, kui nähtavus on olemas, siis küll.

[vtl]

see kehtib (kehtis?) pooldupleksi puhul. Kui kaabel on palju üle 100m siis saatja ei kuule collision-detect frame teisest otsast. Tekib niiöelda "late collision".

Jah, CSMA/CD ei ole tõesti full duplexi puhul kasutusel, aga signaalinivood on nii half- kui full duplexi korral seadistatud 100m kaugusest, mis tuleneb omakorda 512 bit slot time kiirusest, lähtuvalt. Näiteks standardi järgi ei tohiks Cat5 sumbuvus olla üle 24dB. Iga ~4.5 meetrit tekitab ca 1dB kadu, seega 100m = 22dB sumbuvust ja mahub kenasti standardisse. 120 meetrit on juba ligi 27 dB kadu ja see on juba piir, millest eetriport ei pruugi linki üles tõsta või hakkab üles-alla käima.
Lugejatele meeldetuletamiseks - detsibell on logaritmiline ühik ja 3dB on juba kahekordne nivoo erinevus.

Jah, kui autonegotiation ära keelata, kasutada Cat6 kaablit (millel on väiksem sumbuvus ~19dB/100m) ning sundida port käsitsi 100M FD peale, siis võib 120 meetriga õnneks minna, aga ei pruugi.

[Kalvis]

Eelkõnelejatele, kes siiski arvavad, et "120 m võiks käia küll" ütleks, et etherneti pikkuse limiit ei tule mitte sumbuvusest, mürast, ülekostvusest vms. parameetritest, mida saaks kvaliteetsema kaabliga lihtsasti "parandada". Limiit on seotud etherneti taimingutega ehk maakeeles impulsside ajalise viivitustega kaablis.
Kui me räägiksime lisameetrist-paarist, siis võiks arvata, et tolerantside tõttu pole probleemi, aga 120 meetrit on 20%. Jah, sellega võib lingi püsti saada, kuid kui võrgus hakkavad tekkima paketikaod, siis see on eriti vastik ja tülikas probleem, mida lahendada. Ühel päeval (või tunnil) võrk toimib, teisel tõrgub.

On välja vedanud. Paraku jäi tööle siiski 10 Mbit, Kaablil ja kaablil on vahe sees ja vahe on ka kasutatavas sageduses. Tuligi välja - ka tootjad hoiavad kokku - pannakse peenem soon, terasjuhet jne. Ja enamus müüdavast kaablist oli odav s.tt.
Kuid just seepärast hoiatasingi - enne kui plaanid vedada - testid vedamata kaabliga rullis poes ära. Kui tööle ei saa, teed tühja tööd ja raiskad raha.
Wifiga on palju pikemad distantsid kenasti tööle saadud. Aga ka seal müüakse poes odavat s.tta. Need on mõeldud naabertuppa neti pikendamiseks, kus inimene ei soovi 10 m kaablit kasutada.

[Hiid]

kas sellised asjad ei sobi sinna? https://www.1a.ee/c/arvutikomponendid-v ... pterid/2w9

[Kalvis]

wifi asjadel on kõige raskem leida kõige olulisemat parameetrit - see on võimendus dBm. Kuna üks mänguasi läks siiski 300 m peale tööle siis küsija väga muretsema ei pea, tõenäoliselt lähevad tööle ka 120 m peal.

[kunn24]

Tere

Maal naabrimehel ei vea toaantenniga netti välja, kiirus käib üles-all kuidas juhtub, suundantenn samuti ei aita ( teenusepakkuja käis mõõtmas ). Samas minul 120 m kaugusel suundantenniga 20M alla kiirus olemas .
Naabrimees asub 120 m kaugusel, meie vahel 40 m sammuga el. postid . Kuna ta ei saa ka arveid enam maksta siis tekkis idee talle endalt kaabel vedada.

Kuid , et teemaga edasi minna siis kas cat6 trossiga õhuliin el. postide vahel vs. maasse kergelt kaevata odavam cat kaabel kaablikõris.

On kellelgi kogemusi ?

T.

Mul on kerge tunne, et teenusepakkuja ei mõõtnud reaalselt midagi (ennegi nähtud kuuldud) ja teemataja ei tea ka mida tahab. Mul on ilmselge fakt, kus kohaleveninud elisa asjapulk määris inimesele pähe huawei "termose", millest reaalselt polnud mitte mingit kasu ja ikkagi kohalik it-poiss pidi parabooli masti suunas pistma.

Jutt, et ei vea toaantenniga välja ja siis tuleb hakata rajama mingeid pikendusi, pole eriti adekvaatne. Esmalt tuleb siiski üritada külakohas tavalist väliseadet suunatuna eeldatavale mobiili-saatjale või võtta ringantennidega huawei nn termos ja tassida see kõrgemale. Kas just masti otsa (äikese oht), aga vähemalt rõdu, maja otsaasein jms külge.
Huawei termosega, kui see võtta mõne teenusepakkuja käest on oht, et see on sinna oma mingi totaka softi peale lasknud koos teise teenusepakkuja apn-i piiranguga. Näiteks elisa lollid naljad. Ehk tuleb küsida 3x üle, kas on teenusepakkuja piiranguid ja teenusepakkujale kohandatud firmware ja osta vaid siis, kui müüja on andnud KIRJALIKU kinnituse, et pole.

Näiteks pole mitte mingit vahet (kui 100 m eemal on mobiili-signaal olemas), kas üritada teha WIFI linki suundantennidega mingi jama pikendamiseks või võtta korralik parabool (näiteks Mikrotik) ja suunata see mobiilse teemusepakkuja poole. Külakohas tavaline teema. Tasuks katsetada erinevate teenusepakkujate SIM-e, sest meie suur ja uhke ei levi külakohtades tihti mitte s..gi.

Aga samas, kui soov naabriga tihti suhelda ja kulusid jagada, siis on pikendamise jutul jumet muidugi. Lihtne jagamine ruuteris tähendab, et jääte naabriga samasse sisevõrku ja võite muudki huvitavat omavahel jagada. Lisaks tuleb teada, kuidas konfida naabril olevat karpi, mis sellisel juhul ei tööta enam mitte ruuterina, vaid switsh'ina või siis teha naabrile eraldi subnet, kuid mõlemad variandid eeldavad mingit IT-võimekust, sest tegu pole enam PnP lahendustega.

[timmuat]

kas sellised asjad ei sobi sinna? https://www.1a.ee/c/arvutikomponendid-v ... pterid/2w9

Hetkel leidsin erinevate tootjate kirjeldusest ulatus kuni 300-500 m , see oleks ju õige lahendus ?
On kellelgi sellega kogemusi, ei julge nagu seda kohe osta ka ,põrsas kotis.

Õhuliini siiski välistaks sügisel saabuvate marja nälgas lindude kartuses, inimesi ei karda.
Maaliini saaks testida , kui palun sõbral 130 m kaabli laenuks.

Meil selline õnnetu koht ,et mob.levi elisa null, telilaga saab enam-vähem hakkama, kuigi telia mast ca. 2 km linnulend aga telia mastis olevad antennid ei ole meile suunatud. Elisa mastid veel kaugemal.
Endal mässasin toaantenniga ( elisa ja telia aegadel ) II korrusel väljas ja sain katkendliku neti , kuid sellest jäi koroonaajastul väheseks . Telia suundantenn aitas välja. Kui põhjalikult teliamees naabrimehel suundanteeniga mässas ei tea.( oli midagi seal oma aparaadiga mõõtnud ja ytles ,et pole midagi teha )

[kunn24]

T2?

[netmaster]

Hetkel leidsin erinevate tootjate kirjeldusest ulatus kuni 300-500 m , see oleks ju õige lahendus ?

300-500m käivad need küll ainult kellegi märjas unenäos. Hea kui ühest toast teise kostavad.
Pealegi tahavad need ju ka kaablit teie vahele.

[Kalvis]

Kirjutasin - ühe sain tööle 300 m kaugusele. Otsenähtavus - asi õues, vastuvõtja õues. Seega 120 m peaks toimima. Aga seesama isend ei töötanud enam 500m. Võibolla isegi oleks töötanud sest 10 meetrit enne järgmist maja kukkus telefonis wifi levi ära (kuhu tahtsime ka saada). Kuid neil poes müüdavatel isenditel on vahe sees. Paraku ainult katse eksitus meetodiga saab kindlaks teha kas on asine asi või mitte. Ma eelistaks pigem neid millel on antenn ära keeratav siis saab parema antenni vastu vahetada aga kõige vähem usaldan ilma antennita isendeid. Neil on see antenn trükkplaadile tehtud ja see pole suurem asi.

[netmaster]

Kirjutasin - ühe sain tööle 300 m kaugusele. Otsenähtavus - asi õues, vastuvõtja õues. Seega 120 m peaks toimima.

link viitab powerline adapteritele, mis töötavad elektrikaablitel. Mis otsenähtavusest sa räägid?

[timmuat]

Kirjutasin - ühe sain tööle 300 m kaugusele. Otsenähtavus - asi õues, vastuvõtja õues. Seega 120 m peaks toimima.

link viitab powerline adapteritele, mis töötavad elektrikaablitel. Mis otsenähtavusest sa räägid?

Mis maalt e. lõigult info edastamine lõigatakse piki el. kaableid, kas voolumõõtjast ? Istume naabrimehega ju ühe liini peal.

[systemre]

Mastile kaabel pannes on alati see risk, et järgmisel päeval kästakse see sealt maha korjata

[Küülaline]

järgmisel päeval kästakse see sealt maha korjata

Selle kaabli paigaldus tuleb loomulikult kooskõlastada Elektrileviga ja nad võivad selle jaoks ka projekti nõuda.

[Kalvis]

Kirjutasin - ühe sain tööle 300 m kaugusele. Otsenähtavus - asi õues, vastuvõtja õues. Seega 120 m peaks toimima.

link viitab powerline adapteritele, mis töötavad elektrikaablitel. Mis otsenähtavusest sa räägid?

Mis maalt e. lõigult info edastamine lõigatakse piki el. kaableid, kas voolumõõtjast ? Istume naabrimehega ju ühe liini peal.

Üks neist oli wifiga. elektrikaabli variant unusta kohe ära. Ennem wifi. Vaata korraks levi ulatust koos ülekande kiirusega ja rohkem sa elektrikaabliga teha ei taha.

[macintosh]

Mis maalt e. lõigult info edastamine lõigatakse piki el. kaableid, kas voolumõõtjast ? Istume naabrimehega ju ühe liini peal.

Mööda elektrikaablit ühendust viia on enam-vähem kõige viimane asi mida proovida. See on väga ebatöökindel ja bugine.

[ping]

Hajaasustusega piirkonnas, kus naabreid pole läheduses on võibolla mõistlik kasutada USB suure raadiusega (üle 1000mW) WiFi adapterit?
https://www.google.com/search?q=long+ra ... X_enEE1028

https://www.wifibooster.eu/usb-wifi-ada ... 11dbi.html

Ise olen linnas kasutanud sellist, millega sai välise suundantenniga mitmete sadade meetrite kaugusele ühendust.
https://www.google.com/search?q=engeniu ... s-wiz-serp
Kui huvitab, võin terve kasutatud komplekti müüa, koos välise suundantenni ja kaablijupiga.

Erinevad testid: https://www.secpoint.com/wifi-usb-adapt ... -test.html

[kunn24]

1. Kuidas see 1000 mW jublakas tollist läbi tuli?
2. Miks käib siin massiline võnkumine "pikendamise" üle, kui teemas on selgelt öeldud, et väliseadet ja ka Tele2-e pole katsetatud?

Kui põhjalikult teliamees naabrimehel suundanteeniga mässas ei tea.( oli midagi seal oma aparaadiga mõõtnud ja ytles ,et pole midagi teha )

Kui see oleks põhjalikult mässanud, asjatundlik ja aus, siis oleks öeldnud: "Selle teenusepakkuja mast asub seal ja signaal vastaval sagedusel või bändil (1, 3 või 20- tavalised) või parem: Cell-ID, on nii mitu dB".
Kuniks sellist infot pole, on tegu täiesti sisend-andmeteta ülesandega.
Hajas on levi mõttes mõistlik üritada püüda kõige rohkem bändi 20 ehk 800 MHz kandis. Tihti on see ülemüüdud, kuid teema ülesanne oli, et naabrimees saaks arveid maksta, st päeval või öösel võib kiirus olla mõistlik.

Siin on mingigi info olemas erinevate teenusepakkujate kohta https://www.cellmapper.net/map?MCC=null ... Mode=false