Börsihinna jälgimise automaatika

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Coolhouse
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 905
Liitunud: 12 Sept 2008, 14:19
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 20 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas Coolhouse »

Paraku kehtib selline loogika vaid ahjupuudega ja otse elektriga kütmisel.
Küttepuud tunduvad eeltoodust veidi erinevate andmetega https://cerbos.ee/et/content/49-kuttepuud ja ahjust paaki jõudnud soojus on ilmselt veel mingi kolmas asi.

Kui jutt on ÕV või maasoojuspumbaga salvestamisest siis paagi kõrgemate temperatuuride saavutamiseks tuleb teha rohkem tööd ehk kulutada ka rohkem elektrienergiat kui betoonplaati salvestamisel.

Mõte iseenesest, paaki soojust salvestada, pole paha kuid kus kohast need arvud tulevad? Ainult 10 kg on täiesti selge asi.
Õhk-vesi soojuspumbad, külmseadmed .
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2996
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 71 korda
On tänatud: 160 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas ping »

Coolhouse kirjutas: 10 Jaan 2023, 09:01...
Küttepuud tunduvad eeltoodust veidi erinevate andmetega https://cerbos.ee/et/content/49-kuttepuud ja ahjust paaki jõudnud soojus on ilmselt veel mingi kolmas asi.
... Mõte iseenesest, paaki soojust salvestada, pole paha kuid kus kohast need arvud tulevad? Ainult 10 kg on täiesti selge asi.
Ei maksa vaadata mitte "kWh/mahuühik" vaid kWh/kg (kWh/massiühik) andmeid.
Ametlikud: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/11 ... _lisa4.pdf
Millest näeb, et 1,0kg halupuu põletamisel vabaneb 4,1kWh soojusenergiat, olenemata puidu tihedusest või puutüki kujust ja kolde kasutegurit siinkohal ei käsitleks.
Coolhouse kirjutas: 10 Jaan 2023, 09:01 Paraku kehtib selline loogika vaid ahjupuudega ja otse elektriga kütmisel.
... Kui jutt on ÕV või maasoojuspumbaga salvestamisest siis paagi kõrgemate temperatuuride saavutamiseks tuleb teha rohkem tööd ehk kulutada ka rohkem elektrienergiat kui betoonplaati salvestamisel. ...

Kui hoone soojusenergia vajadus on -15C välistemperatuuril 40kWh/ööpäevas, ehk ca 2kWh/tunnis, siis nii väikse võimsusega maasoojapumpi müüjad ei paku, sest nii väikse võimsusega maasoojapumba paigaldamine ei ole majanduslikult otstarbekas suhteliselt suure soetusmaksumuse pärast.

Kui 2kW võimsusega maasoojapumba saaks paigaldada soetusmaksumusega ca 2000eur, vast alles siis tasuks "väikse energiatarbega hoone" küttesüsteemis plaanida maasoojuspumba kasutamist.
Kuna soojuspumba võimsus ja hind ei ole lineaarses sõltuvuses, siis väiksemad seadmed on suhteliselt kallimad ja ei pruugi oma eluea säästuga tasateenida seadme soetusmaksumust.

Kui soovida ööpäevas kolme kõige odavama tunni jooksul salvestada energiat, siis peaks soojuspump olema ca 8 korda üledimensioneeritud ja olema võimsusega ca 16kW, mis muudab vajaliku võimsusega soojapumba soetusmaksumuse kõrgeks.

Kuna elame muutuvas maailmas, siis tänaseks (tunnipõhise arvestusega) on soojapumba valiku arvestus energiasäästlikkusse hoonesse oluliselt erinev, kolme aasta tagusest ajast.
:hello:
linni
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 213
Liitunud: 07 Sept 2006, 14:41
Asukoht: Tallinn
On tänatud: 1 kord

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas linni »

Meil istub ÕVSP kah netis. Kasvõi Egiptusest ärasõidu eelneval päeval võime tõsta toa temperatuuri 32* peale ja koju jõudes hakata tasapisi kraadide kaupa maha võtma. Noh, nii aklimatiseerumise mõttes. ;)

…..väike repliik, mul ei istu msp niisama netis, vaid ikka jälgib börsi ja vastavalt tegutseb. Egiptusest pumba juhtimine mind üldse ei koti.
Lisan ka repliigi.

Kodune Nibe msp jälgib ka börsihinda.
Maakodus on õsp, mis istub samuti netis. Kui maale hakkan sõitma, lülitan eelmisel õhtul sisse ja kohale jõudes on tuba soe.

Universaalteenusele läksin üle detsembri keskel, kui oli näha, et arve läheb kirveks. Veebruarist lähen börsipaketile tagasi, jaanuari hinnad igast nurgast kõrgemad, kui börsil. Kuna talv soe, gaasi Euroopa mahutites rohkem, kui kunagi varem (81% võrreldes tavalise 50% sellel ajahetkel), sommide kuues reaktor läheb märtsist tööle jne jne, siis ei näe põhjust, et börsihind tugevalt üles hüppaks.

Kahe sombuse nädalaga on päikesepaneelid tootnud jaanuarikuus 16 kwh. Suht olematu, aga veebruaris tuleb päike välja ja asi läheb lõbusamaks.
Kasutaja avatar
nexus4
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 11
Liitunud: 06 Jaan 2023, 11:23

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas nexus4 »

linni kirjutas: 14 Jaan 2023, 15:14
Meil istub ÕVSP kah netis. Kasvõi Egiptusest ärasõidu eelneval päeval võime tõsta toa temperatuuri 32* peale ja koju jõudes hakata tasapisi kraadide kaupa maha võtma. Noh, nii aklimatiseerumise mõttes. ;)

…..väike repliik, mul ei istu msp niisama netis, vaid ikka jälgib börsi ja vastavalt tegutseb. Egiptusest pumba juhtimine mind üldse ei koti.
Lisan ka repliigi.

Kodune Nibe msp jälgib ka börsihinda.
Maakodus on õsp, mis istub samuti netis. Kui maale hakkan sõitma, lülitan eelmisel õhtul sisse ja kohale jõudes on tuba soe.

Universaalteenusele läksin üle detsembri keskel, kui oli näha, et arve läheb kirveks. Veebruarist lähen börsipaketile tagasi, jaanuari hinnad igast nurgast kõrgemad, kui börsil. Kuna talv soe, gaasi Euroopa mahutites rohkem, kui kunagi varem (81% võrreldes tavalise 50% sellel ajahetkel), sommide kuues reaktor läheb märtsist tööle jne jne, siis ei näe põhjust, et börsihind tugevalt üles hüppaks.

Kahe sombuse nädalaga on päikesepaneelid tootnud jaanuarikuus 16 kwh. Suht olematu, aga veebruaris tuleb päike välja ja asi läheb lõbusamaks.
Kas on algusest peale jälgimise peal olnud? Kui mitte, siis ole kena, jaga energy log andmeid mõlema perioodi kohta. Minu kogemusel cop kukkus liiga palju jälgimisega vs. Stabiilne tööreziim.
:read:
vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1659
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 104 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas vtl »

linni kirjutas: 14 Jaan 2023, 15:14Universaalteenusele läksin üle detsembri keskel, kui oli näha, et arve läheb kirveks. Veebruarist lähen börsipaketile tagasi, jaanuari hinnad igast nurgast kõrgemad, kui börsil...
Paar-kolm nädalat odava(ma)t hinda pühade ajal on siiski liiga lühikene aeg, et optimistlikult loota, et nüüd jääbki börsihind odavaks. Miks siis terve eelmine suvi hind hüppas kõrge ja väga kõrge vahel? Mis praeguseks muutunud on?
linni kirjutas: 14 Jaan 2023, 15:14Kuna talv soe, gaasi Euroopa mahutites rohkem, kui kunagi varem (81% võrreldes tavalise 50% sellel ajahetkel), sommide kuues reaktor läheb märtsist tööle jne jne, siis ei näe põhjust, et börsihind tugevalt üles hüppaks.
Jah, hetkel on gaasimahutid täis ja suurem ehmatus möödas, kuid see varu ei ole piiramatu, vaid tahab pidevat uuendamist. Kogu gaasimajandus oli üles ehitatud sellele, et seda voolab pidevalt torudest juurde, aga need kraanid on nüüdseks suletud.
Ehk sisuliselt võrreldav olukorraga, kus said korra auto kütusepaagi täis ja mõnda aega tundub ringisõitmine muretu, aga juurdetankimine on probleemne, kuna osad tanklad on oma uksed kinni pannud.

Ja nagu ma juba enne mingis teises teemas kirjutasin, siis Estlink ei ole kummist ja sealt mahub läbi piiratud hulk.

Ehk optimistlikke plaane saab teha siis, kui börs on ca aastakese stabiilne püsinud.
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3398
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 98 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Kuna jälgin igapäevaselt turge siis on silma jäänud, et "LNG laevad ootavad merel sest kuhugi pole panna"
võhik
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 288
Liitunud: 01 Jaan 2010, 11:54
On tänatud: 4 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas võhik »

Mina olen nii aru saanud, et Läti hoidla on suurema mahuga kui Balti riikidel vaja, sest sealt varustati talvel ka Leningradi...
Kelle oma see nüüd on? ...üksvahe oli justkui Gaspromile maha müüdud?
Kui ikka meie kontrolli all, siis sinna oleks eriti hea eriti põhjahinnaga ostetut panna....?
Ehk siis oleks igal juhul vaja teha valmis maapealne taasgaasistamise jaam....?
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3398
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 98 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

The Inčukalns UGS (underground gas storage) is owned and operated by Latvian gas transmission system operator JSC "Conexus Baltic Grid".
kunn24
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 278
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 22 korda
On tänatud: 14 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

linni
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 213
Liitunud: 07 Sept 2006, 14:41
Asukoht: Tallinn
On tänatud: 1 kord

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas linni »

nexus4 kirjutas: 19 Jaan 2023, 21:41
Kas on algusest peale jälgimise peal olnud? Kui mitte, siis ole kena, jaga energy log andmeid mõlema perioodi kohta. Minu kogemusel cop kukkus liiga palju jälgimisega vs. Stabiilne tööreziim.
Mu aparaat energialogi ei võimalda ja eraldi mõõtjat ka vahel ei ole. COP mind niiväga ei huvitagi.
Mul oli kunagi IVT maapump, mis pekki läks. Kogu maja tarbimine oli stabiilselt 50% päeval ja 50% öösel.

Peale Nibe soetamist ja võrku ühendamist on tarbimine olnud 70% öösel ja 30% päeval.
linni
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 213
Liitunud: 07 Sept 2006, 14:41
Asukoht: Tallinn
On tänatud: 1 kord

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas linni »

vtl kirjutas: 20 Jaan 2023, 05:28
Paar-kolm nädalat odava(ma)t hinda pühade ajal on siiski liiga lühikene aeg, et optimistlikult loota, et nüüd jääbki börsihind odavaks. Miks siis terve eelmine suvi hind hüppas kõrge ja väga kõrge vahel? Mis praeguseks muutunud on?

Ehk optimistlikke plaane saab teha siis, kui börs on ca aastakese stabiilne püsinud.
Siin pole kohvipaksu pealt ennustamisega mingit pistmist.

Eelmisel aastal olid rootslaste 3 tuumablokki remondis. Ja vähe vett hüdrojaamades.
Sel aastal lisandub soomlaste kuues blokk pluss aastaga on juurde ehitatud muljetavaldav kogus tuuleparke.

Ja nagu lehest loeme, siis palgatakse jälle kaevureid tagasi tööle. Järeldused võib igaüks ise teha.
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2996
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 71 korda
On tänatud: 160 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas ping »

linni kirjutas: 22 Jaan 2023, 09:32 ... Ja nagu lehest loeme, siis palgatakse jälle kaevureid tagasi tööle. Järeldused võib igaüks ise teha.
Et vaatamata tuulikute lisandumisele, on sessoonsest elektripuudusest tekitatud kõrge elektrihinna tõttu, hetkel majanduslikult põhjendatud põlevkivist elektrit toota?
:hello:
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3398
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 98 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Et vaatamata tuulikute lisandumisele, on sessoonsest elektripuudusest tekitatud kõrge elektrihinna tõttu, hetkel majanduslikult põhjendatud põlevkivist elektrit toota?
Igal juhul...
Ja sealjuures vähem kõike juhitamatut... Või ainult koos salvestusega...
linni
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 213
Liitunud: 07 Sept 2006, 14:41
Asukoht: Tallinn
On tänatud: 1 kord

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas linni »

ping kirjutas: 22 Jaan 2023, 11:36
linni kirjutas: 22 Jaan 2023, 09:32 ... Ja nagu lehest loeme, siis palgatakse jälle kaevureid tagasi tööle. Järeldused võib igaüks ise teha.
Et vaatamata tuulikute lisandumisele, on sessoonsest elektripuudusest tekitatud kõrge elektrihinna tõttu, hetkel majanduslikult põhjendatud põlevkivist elektrit toota?
:hello:
Kui CO kvoodid allapoole tõmmata või üldse kaotada, siis ei ole meie regioonis majanduslikult rohkem põhjendatud energiaallikat, kui põlevkivi.
Miks kaevureid palgatakse? Ju siis valitsus teab midagi, mida meie veel ei tea.
aero
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1657
Liitunud: 27 Mai 2010, 10:40
On tänanud: 61 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas aero »

linni kirjutas: 22 Jaan 2023, 14:58 Miks kaevureid palgatakse? Ju siis valitsus teab midagi, mida meie veel ei tea.
Ettevõte tahaks rohkemgi palgata aga see pidi keeruline olema sest valitsuse tasandilt pidi teistsuguseid signaale tulema.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 9743
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 260 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

võhik kirjutas: 21 Jaan 2023, 21:01 Mina olen nii aru saanud, et Läti hoidla on suurema mahuga kui Balti riikidel vaja, sest sealt varustati talvel ka Leningradi...
Kelle oma see nüüd on? ...üksvahe oli justkui Gaspromile maha müüdud?
Kui ikka meie kontrolli all, siis sinna oleks eriti hea eriti põhjahinnaga ostetut panna....?
Ehk siis oleks igal juhul vaja teha valmis maapealne taasgaasistamise jaam....?
Kuulub ikka Lätile. Asi selles, et Venemaal pole Peterburi piirkonnas hoidlaid ja seega kasutasid nad lätlaste oma...
Teine põhjus oli "hea uni" - Leedu tahtis LNG rakendust ja ei hoiustanud oma gaasi Lätis (varem hoidsid). Eesti hoidis vaid strateegilist varu ja see oli murdosa gaasihoidla võimalustest. Lätlased muidugi oma gaasi hoidsid seal samuti aga ka see oli murdosa võimalikkusest. Läti gaasihoidla on avatud kõigile, seni pole keegi tahtnud seal gaasi hoida... Nüüd siis tahavad kõik ja võimalus on.
LNG saab samuti hoiustada. Kui kaklemised peetud siis tõenäoliselt Alexela ehitab kaile juurde LNG hoidla kuhugi lähedale. Siis on võimalik suvel soodsalt LNG ostes talvel kasumiga maha müüa nagu naftabisnisis. Aga see on kõik tulevikumuusika.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 9743
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 260 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

aero kirjutas: 22 Jaan 2023, 22:24
linni kirjutas: 22 Jaan 2023, 14:58 Miks kaevureid palgatakse? Ju siis valitsus teab midagi, mida meie veel ei tea.
Ettevõte tahaks rohkemgi palgata aga see pidi keeruline olema sest valitsuse tasandilt pidi teistsuguseid signaale tulema.
Kui EE boss ei tee mida valitsus tahab siis lastakse ta lahti. Ja nii juhtuski.
Esiteks - kogu Baltikumi tasandil on äge elektrienergia tootmise defitsiit. Kõige soodsam piirkondlik reguleeritav võimsus on Narvas. Poole kallim on Leedus see gaasijaam. Narva + Leedu gaasijaam suudavad kanda täna reguleeritava võimsuse.
Teine kitsaskoht on need merekaablid. Soomes, eriti veel Rootsis on soodsamat elektrit (aeg ajalt - tavaliselt palju suvel-sügisel ja ei ole talvel) kuid lingid üle mere ei lase piisavalt läbi. Paraku EL ollakse lollid ja investeeritakse raha valedesse kohtadesse. Seega tuleks eelkõige linkidesse lisada kui just tuumajaama baltikumi ehitada ei taheta.
Narvas kaevurite põud jõudis eelmine aasta kohale. Oravad olid ju enne öelnud - kõik lahti lasta ja buldooser peale saata. Lahti laskmisega alustati ja lastigi lahti... Siis avastati - elekter on kallis ja polnud kaevureid kusagilt võtta, läbi ime poldud buldooserit veel peale saadetud. Kuid praegune valitsus on ikka sama loll - nemad näeksid Narvat buldooseri alla läinuna... Seega käib paras vassimine.
xil
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 716
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 11 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas xil »

xxx111 kirjutas: 22 Jaan 2023, 11:57
Et vaatamata tuulikute lisandumisele, on sessoonsest elektripuudusest tekitatud kõrge elektrihinna tõttu, hetkel majanduslikult põhjendatud põlevkivist elektrit toota?
Igal juhul...
Ja sealjuures vähem kõike juhitamatut... Või ainult koos salvestusega...
Vahepeal, kui põlevkivijaamad seisid, tootsid kaevurid varuks ja samas vähendati töökohti. Nüüd hakkavad vist varud otsa saama ja alles jäänud kaevurid ei jõua piisavalt kaevata. Kui elektri hind läheb ajutiselt odavaks, saab põlevkivi varuks toota. Kui jääbki odavaks.. EE on riigi (maksumaksja) raha, mitte otsustajate raha, nii et pole probleemi.
Suured tahkeküttejaamad on halvasti juhitavad, suure inertsi tõttu. Ei sobi hästi kiirelt muutuva tuule- ja päikeseelektriga kokku. Gaasijaamad, väikesed kombijaamad ja eriti hüdroelektrijaamad on ses osas parem lahendus. Ja energia salvestus ja pikad ülekandeliinid, kuna, kui ühes kohas päikest napib, on teises kohas teda sageli üle.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 9743
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 260 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Eestis keskkonnaamet tahab viimasedki hüdrojaamad hävitada, kuigi nende kahju on olematu on mõni amet kasvõi ühe euroseekli nimel kõik hävitama.
Gaasi- ja dislal töötavad jaamad on siiski palju kallima omaelektri hinnaga (>12 senti kWh). Naaberriikides sama nutune seis.
Ühtegi hüdrojaama eurorohelised juurde ehitada ei luba, seega. Võimalik pumphüdrojaam ehitatakse küll teisel põhjusel ja seega võtab vähemalt 10 aastat aega...
ainus lahendus oleks Skandinaavia suunas täiustada alalisvoolu linke - siis saaksime salvestushinnaga soodsamat elektrit. Paraku linke vaid kaks...
Seega lähiaastad tulevad pidevate suured hinnad ja siis peaaegu tasuta juhtumid.
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3398
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 98 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Ei sobi hästi kiirelt muutuva tuule- ja päikeseelektriga kokku.
Aga milles probleem, PV ja tuul lähtudes juhitamatusest ilma salvestuseta "minema visata"
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 9743
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 260 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Ei visata enamus juhtumil minema. Saab müüa mööda estlinke NPS börsil ja panna Läti-Leedu kah peaaegu nullise hinnaga ostma. Reeglina sellistel juhtumitel Narva seisatatakse (vabalt saab - olen Narvas näinud kui seda tehakse - kena megapikk aurujuga lendab taevasse!!!). Sedasi ei saa seisatada tuumajaamasi - need jäävad ka negatiivse hinnaga tööle. Päikese ja tuulikuparkidel on odavam seisatada kui peale maksta elektrivõrku müümise eest. Aga see on omaniku otsus. Kui juhtub ime ja estlink on kõrini täis negatiivse hinnaga elektrit siis tehakse sama soomes, Rootsis ja niikaua kuniks hind muutub positiivseks.
Seni ongi negatiivse elektrihinna põhjustajateks olnud tuumajaamad - kõik muud seisatati kui omanik sai.
Kui nüüd peaks tõesti mingi imelaks juhtuma siis tehakse avariilised elektritootjate väljalülimised. Ole mureta päikesejaamadel on sageduskaitse sees, need lükkavad kõik ise välja, sama lugu tuulikutega, Narva jne.
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3398
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 98 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Mõte oli pigem selles, et mitte "ehitada süsteemi" lähtudes PV-st ja tuulest (ilma salvestuseta)
kunn24
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 278
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 22 korda
On tänatud: 14 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Tegelikult PV süsteemile akude lisamine peaks olema kohustus enne, kui ta võrku lastakse. EE tegemata töö. Juhan Parts nimetas majandusmistriks olles EE bossi jobuks. Ju oli põhjust.

BTW, EG lasi gaasihinna veel allapoole, väidetavalt 0,84 € /m3 kohta. See teeb ülemist kütteväärtust arvestades ligi 80 €/MWh = 0,08 € /kWh. Koos KM-ga.
https://rahatarkus.ohtuleht.ee/1079028/ ... gaasihinda
https://majandus.postimees.ee/7701813/e ... oole-vorra
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2996
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 71 korda
On tänatud: 160 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas ping »

kunn24 kirjutas: 30 Jaan 2023, 13:37 Tegelikult PV süsteemile akude lisamine peaks olema kohustus enne, kui ta võrku lastakse. EE tegemata töö. ...
EE pole vist seadustanud veel "kliendi salvestist energia võrku müümist" ja selline tegevus on hetkel nähtavate lepingute järgi vägagi juriidilise riski piiril?

Samas pole ka Tehnilise Järelvalve Amet avalikustanud "Nõuded salvestusseadmetele elamus" ja koduse akupargi kasutamine võib osutuda väljaspool seadust olevaks.
:hello:
kunn24
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 278
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 22 korda
On tänatud: 14 korda

Re: Börsihinna jälgimise automaatika

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Eks kõike saab muuta, kui tahtmist. Piisaks tüüptingimustesse rida:
"Taastuvenergia tootja (üle nanotootja) peab tagama, et tema tootmisseadme võmsus ei kõiguks ootamatult x tunni jooksul (näiteks) üle 10 %. Siia ei puutu EE poolt saadetud juhtimiskorraldused või tootmisseadme väljalülitumised ettenähtud pinge- või sagedusparameetrite väärtuste ületamisel".

Kui pole seadustatud, siis pole ka keelatud. Vähemalt üldpõhimõtete järgi. Ja ega neid pea hoidma hoone sees, saab ka välja ladustada, eriti põllul asuvate paneeliväljade puhul.
Vasta