Akupaak ei lähe lõpuni soojaks

[Metsakraav]

Selline segamissõlm ei sobi üldse pideva põlemisega katlale.
Voolukatkestuse korral pole loomulik tsirkulatsioon võimalik, kuna pump on torupeal ees.

[dumbuser]

Ei meeldi mulle need kompaktsed "laadimisautomadid" ja kui omal katlaga süsteem oleks, siis paneks 3T-ventiili ja mingi automaatika seda juhtima. Siis saab ka ise määrata suvalise temperatuuri, mida see hoidma peab. Samuti on kohe peale vaadates selge kas ja kui palju ventiil avatud on, sisemise termostaadi korral ei saa halligi aru kas töötab üldse või mitte.

Mhmh. No õige mees paneb autole ka karpa ja kruvib iga temperatuuri ning õhurõhu peale seadistust.

[ProM]

Sai paremaks, paak läheb üleni päris hästi soojaks nii 70 kraadini ja hoiab ka ilusti järgmise päeva keskpäevani. Radiaatoritele ja põrandakütte ajamitele said termostaadid pandud peale, hoiab toas tempi 21-22 kraadi. Nüüd küsimus, et andke nõu kuidas saaks nii et kui toad on saavutanud näiteks 22 kraadi lülitub maja poolsed kütte pumbad välja, kui langeb alla 22 lülitub jälle sisse. Radiaatoritel termostaadid 13G5116 ja TRCD16, põrandakütte termostaat Heber HT126. Pumbad Grundfos Alpha1.

[rst]

Kõige külmemast toast pead viima anduri pumba juurde. Selleks sobib tegelikult ka suvaline põrandakütte termostaat, mis juhib sul pumpa.
Kogu selle mõttekus on ainult suure küsimärgi all. Ma ei ole vist paar aastat keskküttepumpa seisma pannud, sest kui sul termostaadid on kinni, siis lükkab pump ennast min võimsusele ja töötab 5W võimsusel, mis on olematu kulu isegi meie tänaste elektri hindade juures. Ühes kuus min võimusel töötates tarvitav 3,6kWh elektrit * 0,25s/kWh=0,9€.

[ping]

Kui kasutusel on kaasaegne isereguleeruv "tark" pump, siis seda ei tohi suvalise sagedusega pingestada.
Grunfors kasutusjuhendis on vastav hoiatus, koos lubatud intervalliga, et pumba juhtelektroonika ei rikneks.

[Coolhouse]

Sai paremaks, paak läheb üleni päris hästi soojaks nii 70 kraadini ja hoiab ka ilusti järgmise päeva keskpäevani. Radiaatoritele ja põrandakütte ajamitele said termostaadid pandud peale, hoiab toas tempi 21-22 kraadi. Nüüd küsimus, et andke nõu kuidas saaks nii et kui toad on saavutanud näiteks 22 kraadi lülitub maja poolsed kütte pumbad välja, kui langeb alla 22 lülitub jälle sisse. Radiaatoritel termostaadid 13G5116 ja TRCD16, põrandakütte termostaat Heber HT126. Pumbad Grundfos Alpha1.

Midagi ei pea tegema.
Alpha 1 peab olema vastavalt kas põrandakütte või radiaatorite asendis (mitte asendis I, II või III) ja pump vähendab ise oma pöördeid vastavalt sellele kui torustiku takistus suureneb ehk mõni termostaat või siis mootoriga täitur sulgub.
( ringluspump peab olema pealejooksutorul).

[ProM]

Kogu selle mõttekus on ainult suure küsimärgi all. Ma ei ole vist paar aastat keskküttepumpa seisma pannud...

Mu mõte selles, et peataks soojuskandja tsirkuleerimise ja akupaak hoiaks kauem veet soojemana. sest millegi pärast see maja poolne 3tee ventiil kui küta 3-4 tundi siis laseb peale 45-55 kraadist vett, kui peaks tegelt olema praeguse õuetemperatuuri 7-11°C juures olema ~30 kraadi.

[Ac457765]

( ringluspump peab olema pealejooksutorul).

Kindel?

[Ele]

Tere
Olen umbes samasuguse murega abi otsimas . Katel on atmos DC32S puu/ pelleti katel põletiga atmos a25. Akupaagi maht 1500l maja küte 155-200m2 ja kasutus vesi . Hetkel kasutame ainult pelletit ja paagi soojenemiseks kulub pea kaks tundi ja kasutab suurel kogusel pelletit ööpäevas . Ülemine andur on hetkel seatud 50 peale ja alumine 60 peale . Tsirkulatsioonpump on LK810 thermomat . Ostes öeldi , et kindlasti piisab sellise suurusega katlast aga no tundub , et jääb ikkagi liiga väikseks või oskab keegi teist aidata mida võiks proovida ?

[Ac457765]

Kena unistus, et suurema katlaga kuluks vähem kütust? Kaua katel vahepeal seisab?

[Ele]

Kas see siis ei aitaks kui võimsust rohkem oleks ? Katel seisab 2-2,5 tundi .

[Ac457765]

50% töö, 50% paus tundub igati normaalne. Suuremat võimsust on vaja siis kui korraliku külmaga (näiteks -20, kuigi mu silmad sel talvel sellist temperatuuri ei näinudki) ei jõua ära kütta. Võimsus sisuliselt =kütusekulu ajaühikus. Suurema võimsuse korral töötab lühemat aega, aga kütust võtab ajaühiku kohta rohkem. Näiteks praegu töötab 2 tundi ja võtab 4 kg kütust, 2 korda võimsamaga põletab selle 4 kg kütust ära 1 tunniga- kokkuvõttes kütusekulu on sama.
Pigem näiteks 2x võimsam katel hakkab sagedasemate sisse-välja lülitumiste tõttu rohkem kütust võtma, sest süütamise ajal ning mõnda aega peale seda ei ole põlemine veel päris paigas (liigõhk) ja ka kuna süütamisi on rohkem, siis süüte-elektrood kulub 2x kiiremini läbi.

[Kalvis]

Tere
Olen umbes samasuguse murega abi otsimas . Katel on atmos DC32S puu/ pelleti katel põletiga atmos a25. Akupaagi maht 1500l maja küte 155-200m2 ja kasutus vesi . Hetkel kasutame ainult pelletit ja paagi soojenemiseks kulub pea kaks tundi ja kasutab suurel kogusel pelletit ööpäevas . Ülemine andur on hetkel seatud 50 peale ja alumine 60 peale . Tsirkulatsioonpump on LK810 thermomat . Ostes öeldi , et kindlasti piisab sellise suurusega katlast aga no tundub , et jääb ikkagi liiga väikseks või oskab keegi teist aidata mida võiks proovida ?

Isiklikult juttu lugedes arvan - mitte midagi pole vaja teha - katel on piisav ja keegi üritab sult vist lisaraha välja meelitada. Millest arvamus, et katel on lahja (liiga väike) Katle on siis väike, kui ei jäksa maja ära kütta - st töötab 24 tundi aga nõutud temperatuuri ei saavuta! Jutust aga tuleb kenasti välja - saavutab nõutu ja lülitab välja, ehk täpselt see mida on soovitud.

[Ele]

Aga kas aitaks kiiremini veel soojeneda akupaagis kui vahetada pumbal olev termostaat välja hetkel läheb sealt ainult max 60 kraadine vesi paaki ?

[Prill]

Paaki võiks jõuda tõepoolest kõrgema temperatuuriga vesi. Kas see 60 kraadi termostaat ikka reguleerib paaki jõudva vee temperatuuri või on reguleerib muud.
Minu katlasüsteemil on samuti 60C termostaat, mille eesmärk on katla küttepanemisel esmalt kütta üles katlas ringlev vesi ja kui katel ülesköetud hakkab soojendama radiaatoritesse/akupaaki minevat vett.
Skeemi toimimise põhimõte on sama, mis sisepõlemismootoriga sõidukitel, kus veesärgis asuv termostaat kõigepealt hoolitseb mootori töötemperatuuri saavutamise eest, ja soojuse ülejäägi tekkel hakatakse seda suunama mujale (salongiküte/jahutusradiaator). Mõte on ka sama nii sõiduki mootori kui katla puhul, efektiivsus sõltub ettenähtud parameetritest, kui katelt pidevalt liiga jaheda veega jahutada hakkab kontaktpindadele tahma tekkima, mis halvendab katla efektiivsust.

Ülemine andur on hetkel seatud 50 peale ja alumine 60 peale .

See jääb ka segaseks. Kui katlasõlme korrektset skeemi ei ole, võib siinne jutt osutuda möödarääkimiseks ja isegi teadjatel on keeruline aidata, sest piisab paarist sõlmest või nüansist, mis võib tööskeemi mõjutada.

Suures pildis nõustun eespoolsete soovitustega, et probleemi ei tarvitse olla. Ürita sõnastada probleem.
a) Kas toad on külmad, radikatesse ei jõua piisavalt sooja vett?
b) Toad on küll soojad aga tundub, et kulub liiga palju kütet?

Kui küttekulu on teada, maja ruutmeetrid samuti, on ettekujutus maja soojapidavusest - on suhteliselt kerge arvutada, kas senine küttekulu maja kütmiseks on pigem ootuspärane või ilmselgelt liiga suur.

[kollane koer]

Katlast peaks probleemideta jaguma. Mul 126 m2, Thermona 25 katel, px20 põleti ja oli 750L akupaak. Graanulikogus sisuliselt miinimumi keeratud ja jagus ka külmale ajale vabalt selle režiimiga. Palju reaalselt Sul graanulit kulub?