Fibo pooride sulgemine

[Ott81]

Tere. Kui seina ristlõige seest poolt tuleks krohv, 200mm fibo, 200mm kivivill (roovidega kahes kihis), tuuletõkke, roov, laudis siis aurutõkkeks/pooride sulgemiseks peaks krohvima fibo väljast? Mis materjaliga seda hea mugav teha oleks? Kui kasutada villa, roovi ja tuuletõkke asemel isover Ol-facade 205 siis kas selle alla peaks ikka selle krohvimise tegema? Tänud ette.

[ping]

... /pooride sulgemiseks peaks krohvima fibo väljast? ...

Ikka igast küljest tuleb kõik poorid sulgeda, mitte ainult väljast.
Alles siis muutub see plokk ehitusfüüsika kohaselt eraldi arvestatavaks seinakihiks, sest muidu on avatud pooridega fiboploki õhu- ja niiskustakistus võrdne nulliga.

[Urmas]

Mis materjaliga seda hea mugav teha oleks?

Soojustusplaatide kleep- või armeerimissegu.

[Hiid]

ei kujuta küll ette, miks teda väljast sulgeda on vaja, kui sinna peale veel muud kihid tulevad.....

[ping]

ei kujuta küll ette, miks teda väljast sulgeda on vaja, kui sinna peale veel muud kihid tulevad.....

Paljas vill on samamoodi läbipuhutav, ehk selline komplekt ei oma mingit olulist õhu- ega niiskusetakistust ja kui kihid jätta eraldamatta, tekkib ca 40cm laiune ja maja perimeetri pikkune ning maja välisseina kõrgune "ventilatsioonilõõr" ümber maja.

[Hiid]

et siis vill ka krohvitakse ära, enne tuuletõkke panemist?
Pole näinud, pole kuulnud.
Mis ajast nii tehakse?

[ping]

et siis vill ka krohvitakse ära, enne tuuletõkke panemist?
Pole näinud, pole kuulnud.
Mis ajast nii tehakse?

Tavaliselt ehitusel vill KAS krohvitakse VÕI kaetakse tuuletõkkematerjaliga, soojustuskihs toimuva õhuliikumise vähendamiseks.
Muidugi, kui iga villatahvel ka eraldi katta igast küljest "tuuletõkkega", siis suureneb soojustuskihi isolatsiooni efektiivsus veelgi.
Näiteks vanasti, kui külmkappide isolatsiooniks kasutati klaasvilla, olid kõik villatükid külmiku seinas eraldi pakitud. (Olen kunagi lõhkunud sellist külmikut, et selle siseseinalt alumiiniumplekki kätte saada.)

[Urmas]

et siis vill ka krohvitakse ära, enne tuuletõkke panemist?
Pole näinud, pole kuulnud.
Mis ajast nii tehakse?

Mingi 7-9 aastat tagasi siseviimistlesin ühte soojustatud Durisol plokkidest(tsemendiga immutatud puitlaastplokk, millel vahel peno soojustud, pakusst ei mäleta) maja ja kui mälu ei peta, siis enne või hiljem keegi tegi väljastpoolt mingi krohviga üle. Jäin ise ka mõttesse tookord, et milleks, sest see Dorisol plokk ise on ju juba soojustusega+ seest betooni täis valatud. Täpselt ei mäleta, kuid ka põhjendati mingi tuuletõkke põhjendusega. Hiljem paigaldati ainult välisvoodri roovitus ja klammerdati välisvooder külge. Aga võib-olla oli plokkide krohvimise point selles, et lõpliku välisvoodri maja omanikud paigaldasid alles mitu aastat peale maja müüride püstitamist ja siseviimistluse pekkikeeramise vältimiseks.

[ping]

et siis vill ka krohvitakse ära, enne tuuletõkke panemist?
Pole näinud, pole kuulnud.
Mis ajast nii tehakse?

Mingi 7-9 aastat tagasi siseviimistlesin ühte soojustatud Durisol plokkidest(tsemendiga immutatud puitlaastplokk, millel vahel peno soojustud, pakusst ei mäleta) maja ja kui mälu ei peta, siis enne või hiljem keegi tegi väljastpoolt mingi krohviga üle. Jäin ise ka mõttesse tookord, et milleks, sest see Dorisol plokk ise on ju juba soojustusega+ seest betooni täis valatud. Täpselt ei mäleta, kuid ka põhjendati mingi tuuletõkke põhjendusega. Hiljem paigaldati ainult välisvoodri roovitus ja klammerdati välisvooder külge. Aga võib-olla oli plokkide krohvimise point selles, et lõpliku välisvoodri maja omanikud paigaldasid alles mitu aastat peale maja müüride püstitamist ja siseviimistluse pekkikeeramise vältimiseks.

Durisol plokk on ju samamoodi täiesti avatud pooridega, nii et selle sisse saavad hästi pesad rajada nii sipelgad kui ka muud putukad ja see tuleb samamoodi nii seest kui väljast ülemökerdada.

[rundll]

saan nüüd õieti aru? - tuuletõkke all olevat villa peaks krohvima?

[Hiid]

mitte ainult. Plokki ka!

[ping]

saan nüüd õieti aru? - tuuletõkke all olevat villa peaks krohvima?

Vägagi erinevaid lahendusi on soojustuse efektiivsuse tõstmiseks võimalik kasutada.
Aga seda, et kas neid kõiki "peab" kasutama otsustab hoone omanik.

[ifffff]

Olen kunagi näinud, kus fibost majakarp üle krohviti enne villa panekut. Aga noh, seda ehitati omale ka, mitte ei optimeeritud kõike viimseni - kähku ja odavalt, pohui mis pärast saab stiilis - ära.

[RaJy]

Kui tuuletõket korralikult paigaldada ei suuda siis ilmselt ei jäägi muud üle kui krohvida. Huvitav mida puitkarkassmaja puhul teie arust tegema peaks - 2x tuuletõke?

[ifffff]

Ega täiendav tuuletõkkekiht seal puitkarkassmajas, näiteks kandekonstruktsiooni ja soojustuse paigalduseks pandud lisaroovituse vahel halba ei tee.

Eks võibolla kunagi jõuame ka tasemelt sinnani.

30 aastat tagasi, kui moodsamad katusematerjalid ka siin liikuma hakkasid peeti katuse aluskatet mingiks raiskavaks veidruseks. Täna on see kuidagi vägagi elementaarne.

[RaJy]

1 kiht korralikult paigaldatud tuuletõket on ikkagi õigem kui 2x lohakat. Ja odavam.

[Ott81]

Kui tuuletõket korralikult paigaldada ei suuda siis ilmselt ei jäägi muud üle kui krohvida. Huvitav mida puitkarkassmaja puhul teie arust tegema peaks - 2x tuuletõke?

Mitte tuule vaid aurutõkke pärast. Karkass maja puhul läheb sisse aurutõke paber/kile ja teibid selle tihedaks. Fibo puhul on sees krohv ja see pole nii tihe et auru peaks. Soovitati väljast õhuke kiht peale tõmmata aga jäeti mainimata, millega. Sain ülevalt poolt vastuse kätte. Endale teen ja teeks nii et saab hea.

[Hiid]

vots sellepärast ma ettevaatlik olekski nende vahekihtide tihendamisega.
Mina omale ehitades järgiks põhimõtet, et seest väljapoole läheb järjest vähem aurutihedaks.....

[rundll]

Kui aurutihedad on värvikihid tänapäeval? Tundub ka ju üsna kilekiht olema, kuid.....???

[Hiid]

Ühe maja ma omale tegin mõned aastad tagasi. Aerocist. Rohkem midagi kusagilt ei tihendanud, kui sisse kipskorohv ja krunt+värv.
Välja karkassivahele kivivill, selle peale 13mm isoveri tuuletõke, seal peal vooder.
Küttekulu on olematu, kusagil midagi ei hallita.
Ahjaa, vent käib akende avamisega, need on pidevalt irvakile. Sundvent mulle ka ei meeldi...

[Kalvis]

Aurutõkkepaber pannakse villasoojustusele, eriti kui vill karkassi vahes (muidu liigub aur takistamatult villa vahele...). Kivisein (narva plokk jne.) on juba piisavalt aurutihe, et see vähene mis sinna jõuab liigub tüüplahendusega kenasti ka välja ja probleeme pole.
Fibot ma olen krohvinud. Või kui läks ming laudisalusega siseviimistlus siis aurutõke kenasti seina.

[ping]

Aurutõkkepaber pannakse villasoojustusele, eriti kui vill karkassi vahes (muidu liigub aur takistamatult villa vahele...). Kivisein (narva plokk jne.) on juba piisavalt aurutihe, et see vähene mis sinna jõuab liigub tüüplahendusega kenasti ka välja ja probleeme pole. ...

"Kergbetoonploki" väitele tahaks küll numbrites väljendatud arvestust näha, mitte usu kuulutamist, et "käib küll". (Arvestust välisseina aururežiimi kalkulaatorist.)

Juba üle 10 aasta tagasi on Aeroki kodulehel kirjas ja ka härra Piirfild juhtinud tähelepanu kergbetoonploki väliskrohvi/värvi valiku probleemsetele lahendustele, kus suvaliste omadustega materjalivalik ei pruugi ajas toimivat tulemust tagada.

[Kalvis]

Kergbetoonplokk on 20 korda aurutihedam kui vill. Info leiab käsiraamatutest (kui tahad aurutihedust arvutada, seal on konstandid)

[ping]

Kergbetoonplokk on 20 korda aurutihedam kui vill. Info leiab käsiraamatutest (kui tahad aurutihedust arvutada, seal on konstandid)

Minul pole hetkel vaja midagi arvutada, viitan ainult spetsialistide poolt avaldatud materjalidele, et "iseehitajad" ämbrisse ei astuks "usukuulutajate" kergemeelse loba peale.

Tallinna Tehnikaülikooli poolt tehtud mõõtmistel on Aeroci ja villa Veeauru erijuhtivuse koefitsendi erinevus ainult 4-6 korda. (Fibo materjalil on see võrdne ühega ja suurem erinevus saab ainult siis olla, kui fibosein on vastavalt kasutusjuhendile mõlemalt poolt krohvitud.)

Ainult ühe materjali aurutiheduse teadmisel pole väärtust, kui ei teata kogu sõlme (välisseina) niiskusrežiimi.

Siin on suht lihtsalt mõistetav probleemi tekkimise koha (viimistluskrohvi all) kirjeldus 2012 aastast ja tugineb 2008 aastal tehtud mõõtmistele:
https://bauroc.ee/uploads/sites/2/2012/ ... 3.2012.pdf

Lk. 12. :"Joonte ristumise kohas on kondenseerunud niiskuse jäätumise oht, kus tekkinud jää surub lahti kas krohvi või terve seinamüüritise välimise kihi".
Lk. 15 on näha soojustusega fiboseina kondenseerumise ja jäätumise piirkond.

See selgitab, et miks paljudel majadel krohv suurte lahmakatena välisseinapinnalt lahkub ja vana krohvi lappimine, ilma vana sobiomatut krohvi täielikult eemaldamata ja sobivat materjali kasutamata, ajas kestvalt ei õnnestu.