Kuidas viimistleda Fibo+EPS+Fibo seina uksepõski?

[vtl]

Vana (keldri)garaazi sissesõit on kinni müüritud kihilise Fibo seinaga ja sinna keskele peaks tulema jalakäigu ukseava.
Seina läbilõige: 200 mm Fibo, 150 mm EPS 60, 100 mm Fibo. Kuidas oleks kõige mõistlikum ukseava põski viimistleda?

Varasemat soojustusmaterjali peale krohvimise kogemust ei ole.

Fibo servad ja tapid tahavad niikuinii tasandamist. Ebatasasused ca 1...1.5 cm. Kas panna EPS peale plastist? krohvivõrk ja krohvida mitme käiguga kõik tasaseks? Või krohvivõrgu asemel kasutada peenikesest traadist nn. raabitsvõrku (kanavõrku)? Kuidas võrk EPS kohal kinnitada? Kas lihtsalt vedela krohvi sisse suruda või enne kruvide v. klambritega kahelt poolt Fibo külge pingule tõmmata?
Millist (krohvi)segu kasutada? Sooviks, et EPS-i kattev krohv oleks võimalikult tugev ja löögikindel, kuna sellest uksest hakatakse vahel raskeid ja suuremõõdulisi asju läbi tassima ning ei taha, et mingi kastinurgaga EPS sisse auk lüüakse. Kas mõnda elastsemat-tugevamat soojustuse katmiseks mõeldud krohvi või hoopis mõnda muud toodet?

PS. Eelmisest ehitusest on järgi ports Mira 3131 superfix plaadisegu, mis jääb niikuinii seisma. See peaks olema tsemendipõhine, tugev ja samas elastne. Kas selle ärakasutamine uksepõskede silumiseks on väga jabur idee?

Või oleks kohe mõistlik mingi tugevam viimistlusplaat sinna uksepõse peale monteerida. Milline?

[Urmas]

Vana (keldri)garaazi sissesõit on kinni müüritud kihilise Fibo seinaga ja sinna keskele peaks tulema jalakäigu ukseava.

Ühe ukseava kohta nii palju küsimusi. Einoh, muidugi tore, et on ka ideed, olgu need lollid või mitte, vähemalt inimene mõtleb.

Sooviks, et EPS-i kattev krohv oleks võimalikult tugev ja löögikindel, kuna sellest uksest hakatakse vahel raskeid ja suuremõõdulisi asju läbi tassima ning ei taha, et mingi kastinurgaga EPS sisse auk lüüakse. Kas mõnda elastsemat-tugevamat soojustuse katmiseks mõeldud krohvi või hoopis mõnda muud toodet?

Pean tunnistama oma teadmatust, aga ma tõesti ei tea ühtegi elastset materjali või nurgatugevdust, mis peaks vastu suuremamõõdulise ja raskema asja löögile. Äkki teed suurema ava?
Nüüd mõned soovitused- nurgatugevdusteks võid vabalt kasutada ka fassaadide välisnurkade armeerimiseks mõeldud 10cm laiuse võrguga plastikust nurgatugevdusi. Või on olemas ka tsingitud metallist(vist 1 või 1,5mm paksused) nurgatugevdused. Ise vist kasutaks fassaadidele mõelduid.
Pildi järgi tundub, et see parempoolne 100-ne fibo on veidi rohkem tasapinnast väljas, siis ise vast võtaks relaka ja lihviks ülejäänuga enam-vähem samasse tasapinda. Ei juhtu selle soojustatud fiboga midagi kui kasutad nurgatugevduste paigaldamiseks ja ka tasanduseks või viimistluse aluseks pinnaks järgi jäänud plaatimissegu. See segu armeerib vingelt, sest selles on veidi rohkem liimollust. Kui kogu fibost pinda ei viitsi armeerida, siis pale osas võiksid seda ikka teha, sest seal on erinevaid materjale. Midagi ikka võib ära hoida. Et pale osa kergemini tasaseks saada, võiksid eelnevalt ploki tapissüvenditele teha tasanduskrohvimise, sest muidu fibo tapikohadel tekib liiga suur mahukahanemine.
Fibo plokkide ülearuse ära lõikamiseks olen kasutanud tiigersae osta pistetud kõvasulamhammastega saetera. Mul on need olemas, aga iseasi, et kas viitsid Märjamaale tulla ja pärast tagasi tuua.
Kui on veel küsimusi, siis võid julgelt küsida, ei solvu.

[vtl]

Pean tunnistama oma teadmatust, aga ma tõesti ei tea ühtegi elastset materjali või nurgatugevdust, mis peaks vastu suuremamõõdulise ja raskema asja löögile. Äkki teed suurema ava?
Nüüd mõned soovitused- nurgatugevdusteks võid vabalt kasutada ka fassaadide välisnurkade armeerimiseks mõeldud 10cm laiuse võrguga plastikust nurgatugevdusi. Või on olemas ka tsingitud metallist(vist 1 või 1,5mm paksused) nurgatugevdused. Ise vist kasutaks fassaadidele mõelduid.

Ukseava välisurgad on Fibost, nende pärast ma ei muretse. Pigem tekkis küsimus selle EPS katmise osas, mis kahe seina vahel on ja uksepõsest paistab - kuidas seda kohta tugevaks teha.

Pildi järgi tundub, et see parempoolne 100-ne fibo on veidi rohkem tasapinnast väljas, siis ise vast võtaks relaka ja lihviks ülejäänuga enam-vähem samasse tasapinda.
[...]
Fibo plokkide ülearuse ära lõikamiseks olen kasutanud tiigersae osta pistetud kõvasulamhammastega saetera.

Jah, loomulikult, sealt tuleb sentimeetri jagu maha lõigata. Vana sein oli kõver, plokid olid enne valmismõõtu lõigatud ning üks rida ulatub veidi liiga palju üle.

Saetera on hea mõte, teeb ilmselt vähem tolmu kui relakas. Selle ühe kitsa kivi jaoks võib ilmselt ka mõne vana saetera ohverdada, niipalju jaksab ikka läbi hõõruda.

...Kui kogu fibost pinda ei viitsi armeerida, siis pale osas võiksid seda ikka teha, sest seal on erinevaid materjale. Midagi ikka võib ära hoida. Et pale osa kergemini tasaseks saada, võiksid eelnevalt ploki tapissüvenditele teha tasanduskrohvimise, sest muidu fibo tapikohadel tekib liiga suur mahukahanemine.

Ma räägingi ainult põskede/palede armeerimisest. Ülejäänud sisemise-välimise Fiboseinaga mõtlesin lihtsalt siledaks lauspahteldada (miski Weber TT vms. asjaga) ja fassaadivärv peale.

[Urmas]

No kui pale fibod on enam-vähem 90* nurga alla saetud, siis vöid ju ka pale laiusega tsementkiudplaadi sinna peale kleepida sellesama plaadiseguga ja hiljem, muidugi enne lõppviimistlust, nurgatugevdused paigaldada.

[Kalvis]

Fibot saab edukalt saega maha saagida, kui käsi vukssaag ei subi, saab tikksaega (ei tule nii täpne). Olen sarnastes olukordades teinud. Vuksaega saab üsna täpselt. Suuremad lohud tsementseguga kinni ja siis pahtel.

[Prill]

Kui ukseavas hakatakse kastide ja muuga uksepõski rammima on viimistluse kahjustused vältimatud olenemata võrgu-krohvi või värvivalikust, autotöökodade juures kipuvad ka suht uute ehitiste puhul uste juures fassaadiplekk äramuljutud olema.

Ainuke koht kus olen näinud, et midagi pädevat on viimistluse kaitseks ette võetud on haiglad, kus seinad ja uksed on ratastel voodiraami põrkekõrgusel roostevaba metalliga palistatud - ju on varasem kogemus, kus need kohad läksid kiiresti koledaks ja tuli leppida läbiva koledusega või iga aasta seinu pahteldada värvida.

[Urmas]

Nurkadele saab väga edukalt kinnitada paksemast(2mm) plekist vinkelraua, a´la nagu Prill kirjeldas haiglates olevat.
Ja kui on soov, et vinklid ei eenduks, siis vinklid eelnevalt värviga, kinnitada nurkadele, teip peale ja seejärel krohvida fibo vinklitega tasapinda. Vinklid võiksid nurgale tähelepanu juhtimiseks olla värvitud seinaga erinevat tooni.

[vtl]

Kui ukseavas hakatakse kastide ja muuga uksepõski rammima on viimistluse kahjustused vältimatud olenemata võrgu-krohvi või värvivalikust, autotöökodade juures kipuvad ka suht uute ehitiste puhul uste juures fassaadiplekk äramuljutud olema.

Ainuke koht kus olen näinud, et midagi pädevat on viimistluse kaitseks ette võetud on haiglad, kus seinad ja uksed on ratastel voodiraami põrkekõrgusel roostevaba metalliga palistatud - ju on varasem kogemus, kus need kohad läksid kiiresti koledaks ja tuli leppida läbiva koledusega või iga aasta seinu pahteldada värvida.

Oot-oot, nii hull asi ikka ei ole ehk voodiraamide ja kastidega igapäevaselt neid uksepõski rammima ei hakata.
Tegu on ikka suht-koht tavalise keldriuksega, millest teinekord mõni suurem kaubaalus või tööriist läbi liigub.

Lihtsalt ma olen viimasel ajal üsna palju näinud seda, kuidas avalikud hooned on renoveerimise käigus kaetud EPS-iga, millel võrgul paari-millimeetrine krohvikiht ja see on käidavate kohtade, uste ja nurkade ümbruses ära taotud nii, et EPS paistab. Sooviks seda eos vältida ja mõtlesin, et kui see EPS katta ca sentimeetise tugeva seguga ja armeerida raabitsvõrguga, siis võiks see olla nii tugev küll, et kohe vastu minnes ära ei mulju.

Küsimus oli, kuidas sellised sõlmed tavaliselt lahendatakse.

[Urmas]

Sooviks seda eos vältida ja mõtlesin, et kui see EPS katta ca sentimeetise tugeva seguga ja armeerida raabitsvõrguga, siis võiks see olla nii tugev küll, et kohe vastu minnes ära ei mulju.

Küsimus oli, kuidas sellised sõlmed tavaliselt lahendatakse.

No kasuta siis nurgatugevduseks seda märja krohvi nurka. http://www.fere.ee/kinnitusvahendid/nur ... iilid.html
Raabitsvõrk ei anna midagi juurde peale rahakoti õhendamise. Võid vabalt kasutada tavalist fassaadide armeerimisvõrku.

[vtl]

Sooviks seda eos vältida ja mõtlesin, et kui see EPS katta ca sentimeetise tugeva seguga ja armeerida raabitsvõrguga, siis võiks see olla nii tugev küll, et kohe vastu minnes ära ei mulju.

Küsimus oli, kuidas sellised sõlmed tavaliselt lahendatakse.

No kasuta siis nurgatugevduseks seda märja krohvi nurka. http://www.fere.ee/kinnitusvahendid/nur ... iilid.html
Raabitsvõrk ei anna midagi juurde peale rahakoti õhendamise. Võid vabalt kasutada tavalist fassaadide armeerimisvõrku.

Oehh, ma ei taha mingeid nurki tugevdada, vaid kahe kihi fibo vahelt välja paistvat EPS-i serva.

Oma tarkusest klammerdasin riba kanala ehitusest üle jäänud tsingitud võrku Fibo külge, teise poole traadid painutasin 90 kraadi nurga alla ja torkasin lihtsalt peno ja fibo vahele. Selle peale läks fiiberkiuga armeerimissegu Webertherm 310 ja loodan et väga puusse ei pannud selle konstruktsiooniga.

[Urmas]

Oma tarkusest klammerdasin riba kanala ehitusest üle jäänud tsingitud võrku Fibo külge, teise poole traadid painutasin 90 kraadi nurga alla ja torkasin lihtsalt peno ja fibo vahele. Selle peale läks fiiberkiuga armeerimissegu Webertherm 310 ja loodan et väga puusse ei pannud selle konstruktsiooniga.

Ei ole hullu, see pildil olev on täiesti toimiv lahendus. Kui ise oleks raabitsvõrgu kinnitanud ka paremalt poolt paari sentimeetri jagu fibo külge. Pildil seda ei tuvastanud.

[vtl]

...Kui ise oleks raabitsvõrgu kinnitanud ka paremalt poolt paari sentimeetri jagu fibo külge. Pildil seda ei tuvastanud.

Teise poole fibo külge oleks tülikas kinnitada olnud, sest seal oli terves pikkuses sentimeetrine aste.
Miks traatide EPSi ja fibo vahele torkamine paha on? Paigalduse ajal ta kinni püsis ja ma saan aru, et see võrgu fikseerimine on vajalik ainult krohvimise ajaks. Võrku hakkab kinni hoidma siiski segu, mitte need paar klammerdajaga fibo sisse löödud peenikest klambrit? Ja segu peaks mõlemalt poolt püsima kiviserva küljes.

[Urmas]

Teise poole fibo külge oleks tülikas kinnitada olnud, sest seal oli terves pikkuses sentimeetrine aste.
Miks traatide EPSi ja fibo vahele torkamine paha on? Paigalduse ajal ta kinni püsis ja ma saan aru, et see võrgu fikseerimine on vajalik ainult krohvimise ajaks. Võrku hakkab kinni hoidma siiski segu, mitte need paar klammerdajaga fibo sisse löödud peenikest klambrit? Ja segu peaks mõlemalt poolt püsima kiviserva küljes.

Märksõna on "erinevad materjalid" ja sinna, kus sul on see nn aste, võib tekkida pragu, aga ei pruugi. Jah, võrku hoiab kinni segu ja segu hoiab võrku ka fibo küljes, mitte klambrid. Klambrid on ainult võrgu esialgseks paigalhoidmiseks. Aga noh, nüüd on hilja.