Erinevad kütte lahendused

[Ac457765]

Pigem ei jagu oskusi ega mõistust põlemisprotsessi- ja kütteseadme juhtimisest arusaamiseks, et kütust ökonoomselt põletada ning nutiseadme kõrvalt ei kipu ka kütmiseks aega üle jääma.

Tänapäeval enamasti soovitakse, et tuba on soe ilma enese sekkumata ja ei pea selle asjaga üldse tegelema. Nii nagu autoga lihtsalt sõidetakse ja ei viitsi keegi hakata peale pikemat seismist bensiinipumba käsihoovaga bensiini üles pumpama, külma mootoriga tooreklappi kinni hoidma jne.

[ping]

... Vat see on see kui inimene jahub asjast millest ta mitte kui miadgi ei tea...Pole veel mingeid seeni kuskilt leidnud ja kuivab kenasti ära ja talvelei jäätu ka mitte kui midagi kuskil...Seenetama läheb kui hoiad õues märja käes võib olla...Inime võiks rääkida mida teab mitte ajuvabasi asju ette kujutada endale...

Omaarust kiitsin sind ja ära tõlgenda teiste kirjutatut oma eelarvamusest lähtuvalt.

Minu erialaselt hallatav suurim hakkepuidu katel on võimsusega 5MW ja selle toiteks toovad kütet 90m2 mahuga masinad mitu koormat nädalas.
Olen näinud puidu hunnikul seeni, kamakaks külmunud hakkepuiduhunnikut ja ka sellist puiduhaket mis üldse iseseisvalt ei põlenud ning tuli viia prügimäele.

[Ac457765]

Minu erialaselt hallatav suurim hakkepuidu katel on võimsusega 5MW ja selle toiteks toovad kütet 90m2 mahuga masinad mitu koormat nädalas.
Olen näinud puidu hunnikul seeni, kamakaks külmunud hakkepuiduhunnikut ja ka sellist puiduhaket mis üldse iseseisvalt ei põlenud ning tuli viia prügimäele.

Nii on, olen töötanud kohas kus kulus päevas mitusada m3 haket. Jamasid oli pidevalt, 1 töötaja pidi ööpäevaringselt kohapeal olema.

[Urmas]

Pellet tuleb koju vedada,katuse alla tassida,ja siis katla mahutisse tassida ja muidugi kenasti rahakotti kergendada ...

Nagu kasutaja Ac457765 juba kommenteeris, siis ise ei pea midagi tassima, ainult moblalt helistamise vaev. Moblakõned on tänapäeval vist tasuta. Ca 3-4m3 kaupa ostmine koos kohaletoomisega(londiga auto) peaks olema odavam kui kotikaupa Depost. Rahakotti peab kergendama nii või naa.

[trebla]

Pigem ei jagu oskusi ega mõistust põlemisprotsessi- ja kütteseadme juhtimisest arusaamiseks, et kütust ökonoomselt põletada ning nutiseadme kõrvalt ei kipu ka kütmiseks aega üle jääma.

Tänapäeval enamasti soovitakse, et tuba on soe ilma enese sekkumata ja ei pea selle asjaga üldse tegelema. Nii nagu autoga lihtsalt sõidetakse ja ei viitsi keegi hakata peale pikemat seismist bensiinipumba käsihoovaga bensiini üles pumpama, külma mootoriga tooreklappi kinni hoidma jne.

pikemas perspektiivis "sobib ainult neile kellel on oma võsa läheduses olemas"....

Kui palju energiavõsa saaks 200m² pinna pealt?
Kui palju 400 m² pinnalt.?
Ehk siis oma võsa (või ka oma metsa omaja) on suurem haruldus (või suurem pursui ?) kui PV paneelide alla sobiva maalapi omanik..
Ja isegi 400 m pikkuse maakontuuri omanik peab olema vähemalt 400 m² krundi omanik. Kus siis lumi kuuldavasti nädal-kaks hiljem sulavat kui naabril ?
Puurkaevukütte (kallim ehitada) omanik saaks väiksema krundiga hakkama, õhk-vesi omanik samuti..
Kuid sisendelektri eest on ikka vaja maksta...

, siis ise ei pea midagi tassima, ainult moblalt helistamise vaev. Moblakõned on tänapäeval vist tasuta. Ca 3-4m3 kaupa ostmine koos kohaletoomisega(londiga auto) peaks olema odavam kui kotikaupa Depost. ...

lisaks punkrid, korstnad, tuletõkketsoonid, pühkimine , tuhk.....

Ei ole vaja midagi maha lõhkuda, kui on olemas, aga juurdeehitamine maksab alati midagi...

Ma ei kommenteeriks selles kütteteemas siin, kui xxx... poleks mind surunud oma paigaldist küttesüsteemiks ümber nimetama..
Aga lõpuks ongi ka elektriküttesüsteem üks võimalik küttesüsteem... olgu siis otseküte või soojuspumpadega..

Rahakotti peab kergendama nii või naa.

Tuba talv läbi soe ning valge, vesi kah, toit küpsetatud..
Tegemist on aasta jooksul nii palju, kui tuleb saata meil, et paluda aasta ülejääk oma arvele üle kanda..
Ilmselt asjaajamise mugavuse suurendamiseks saab lasta ka miski püsikorralduse teha...
Tulevikus kataks ka auto"kütuse" arved...

Elektri hind ei näita taltumise märke.

kui toodad rohkem kui tarbid, siis seda rohkem üle jääb...

Hetkel sain arvete tulemusel et aastas kulub mul 9000kwh elektrit millega siis kõetakse maja.

Minul on kulunud vahel kuni kaks korda rohkem, aga tean tuttavat, kel 18 kWp katustel ja kütab soojuspumbaga.
Uurin tema käest, kas ta jääb ka aasta lõikes plussi ja annan teada....

[ahjuke]

... Vat see on see kui inimene jahub asjast millest ta mitte kui miadgi ei tea...Pole veel mingeid seeni kuskilt leidnud ja kuivab kenasti ära ja talvelei jäätu ka mitte kui midagi kuskil...Seenetama läheb kui hoiad õues märja käes võib olla...Inime võiks rääkida mida teab mitte ajuvabasi asju ette kujutada endale...

Omaarust kiitsin sind ja ära tõlgenda teiste kirjutatut oma eelarvamusest lähtuvalt.

Minu erialaselt hallatav suurim hakkepuidu katel on võimsusega 5MW ja selle toiteks toovad kütet 90m2 mahuga masinad mitu koormat nädalas.
Olen näinud puidu hunnikul seeni, kamakaks külmunud hakkepuiduhunnikut ja ka sellist puiduhaket mis üldse iseseisvalt ei põlenud ning tuli viia prügimäele.

Ei saa võrrelda suurt tööstuslikku katlamaja ja kodust väikest katlamaja.Kui ma ka pohuistlikult haket õues lageda taeva all hoiaksin oleks jah külmunud,mädaneks ja seenetaks...tööstuslikku haket hoidlas kastetakse veega ja katlasse läheb märg hake,kodus märga kütet ei aja keegi katlasse...Ei ole vaja võrreldda mida võrrelda ei saa...Mul hetkel 4-5 talve hake hoidlas olemas ja kui vett ei saa seisab hästi ja köeb täiesti probleemivabalt.Sellel talvel 0 jama hakke küttega,ega vist mullugi probleeme polnud.
Kuna mul suurt katlamaja pole siis ei saa ka londiga pelletit tellida seega tuleks ikka tassida...

[ping]

Soomes ei saa pelletikatlaga eramu ehitusluba, kui projekt ei sisalda küttematerjali punkrit ja piisavate mõõtmetega ja kandevõimega sissesõidu teed puhurauto (30 tonni) ligipääsuks.
Meil selliste "lisade" maksumust tavaliselt küttesüsteemi soetushinna sisse arvata ei osata/taheta ja peetakse normaalseks "kotikaubandust".

[Kalvis]

Meil õnneks nii peeneid nõudeid ei saagi esitada. Ja valdav enamus tuttavatest pelletikatelde omanikud käivadki kotikaupa täitmas.

[aero]

...tööstuslikku haket hoidlas kastetakse veega ja katlasse läheb märg hake

Ega sa midagi segamini ei aja?

[Urmas]

...tööstuslikku haket hoidlas kastetakse veega ja katlasse läheb märg hake

Ega sa midagi segamini ei aja?

Olen sellest katlasse minevast märjast hakkest ja puidust kusagilt midagi enne ka lugenud. Ei mäleta täpselt.

[trebla]

...tekst läks topelt, adminn võiks ära kustutada...

[Ac457765]

...tööstuslikku haket hoidlas kastetakse veega ja katlasse läheb märg hake

Ega sa midagi segamini ei aja?

Olen sellest katlasse minevast märjast hakkest ja puidust kusagilt midagi enne ka lugenud. Ei mäleta täpselt.

See on mõningate suurte katelde teema, kus suitsugaasides olev veeaur kondenseeritakse (nn. suitsugaaside pesur) ja niikuinii saab puidus oleva niiskuse aurustamiseks kulunud energia tagasi. Niisutatakse sel juhul kui hake on konkreetse süsteemi jaoks liiga kuiv, sest vist liiga kuiva kütuse korral ei töötanud see suitsugaaside pesur väga effektiivselt vms.

[ping]

...tööstuslikku haket hoidlas kastetakse veega ja katlasse läheb märg hake

Ega sa midagi segamini ei aja?

Olen sellest katlasse minevast märjast hakkest ja puidust kusagilt midagi enne ka lugenud. Ei mäleta täpselt.

Hoidlasse pole küll mõtet vett pritsida.
Kütuse niiskuse andur mõõdab enne kollet pidevalt kütuse niiskust ja kui see on liiga väike, siis pritsitakse vett vahetult enne hakke koldesse ajamist.

Liiga kuiv hake võib põleda üle +1000C temperatuuriga, mis rikub kolde vooderdist ja suitsu sisse tekkib liiga palju kahjulikke gaase, mis ei meeldi keskkonnakaitsjatele.

[Urmas]

Euroopa Parlamendi eelmisel nädalal avaldatud ettepaneku eesmärk on lihtne: kvaliteetpuitu ei tohiks enam ahju ajada, vaid seda peaks väärindama. Kui parlament peaks selle vastu võtma, muutuks esiteks viis, kuidas puidu põletamisel tekkinud heitgaase arvestatakse, ja teiseks see, kuidas puidu põletamist subsideeritakse...
... Kui biomassi põletamine enam taastuvenergeetika alla ei kuulu, lõpetataks selle tootjatele ka taastuvenergia toetuse maksmine.

Allikas https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... mise-sildi

Kas nüüd peab puidu enne saeveskist läbi laskma laudadeks ja alles siis ahju ajama? Väärindatud ja taaskasutatud?

Sealtsamast- "Timmermansi sõnul keskendub kogu Euroopa praegu terase ja betooni asendamisele puiduga, mis pakub suuri võimalusi."

Meie looduses ei olnud siiani ei šaakaleid ega pesukarusid ja ma tahaks näha, mis saab nendest puidust ehitistest kui termiidid siiamaile kolivad.

Ainult Timmemans ei räägi sellest, mis oleks pelletite asendus?

[Kalvis]

Tegelikkuses ei aja ükski puiduärikas palgipuud ahju. Metsas käibki mäng just palgi ümber -selle eest saab nii head pappi et kõik mis palgi mõõtu välja annab sinna ka suunatakse. See on mingi paduroheliste müüt. Tegelik kakelung käis kahe seltskonna vahel - tselluloositehased tahtsid puiduhaket ja vaatasid kadedusega kuidas odav hake läheb elektrijaamades ahju.

[Urmas]

Veel üks näide meie ärimeeste arusaamadest soodsast kütuse hinnast.

Põlevkiviõli toodab Eestis kolm ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja Kiviõli Keemiatööstus. Nende aastane toodang on kokku üle miljoni tonni ja sellega saaks katta kõik riigisisesed vajadused.

2020. aastal tarbiti Eestis kokku 4,3 TWh maagaasi, millest 70% läks katlamajadesse, koostootmisjaamadesse ja ettevõtete kateldesse – kokku u 3 TWh. Sellise koguse soojusenergia tootmiseks kasutatava maagaasi asendamiseks on vaja ligikaudu 240 000 tonni põlevkiviõli ehk ainult 20–25% Eesti õlitootmise mahust.

Kuigi nii maagaas kui ka põlevkiviõli on fossiilkütused, on põlevkiviõli CO2 emissioon palju suurem. See on ka peamine põhjus, miks juba aastaid tagasi hakati õli asemel kasutama gaasi. Pealegi olid eelmise aasta sügiseni mõlemad kütused võrreldava hinnatasemega. Nüüd on maagaas märkimisväärselt kallim. Viru Keemia Grupist selgitati, et põlevkiviõli hind on tugevas korrelatsioonis maailma naftaturu hindadega. Seetõttu on põlevkivi hinna tulevikku keeruline prognoosida. Siiski usutakse Viru Keemia Grupis, et võrreldes maagaasi ja LNG hinna järsu tõusuga jääb kütteõli hind mõistuse piiridesse.

Allikas https://arileht.delfi.ee/artikkel/12001 ... eel-rohkem

Ei saanud aru, miks peab kohalikust toorainest kohapeal toodetav põlevkiviõli hind olema korrelatsioonis maailma naftaturu hindadega. Kas keegi näeb seost?

[tabarabarap]

Ei saanud aru, miks peab kohalikust toorainest kohapeal toodetav põlevkiviõli hind olema korrelatsioonis maailma naftaturu hindadega. Kas keegi näeb seost?

Sellepärast, et kõik muu selle tootmiseks vajalik on vähem või rohkem seotud muude kütuste põletamisega. Alustades inimese sünnist ja kuni surnuaeda sõitmisega. Kui põlevkiviõli ise maast välja hüppaks ja turule läheks ja raha ära maksaks, sest ta oleks justkui meie oma ja meile võlgu, oleks palju mõistlikum.

See on sama dilemma nagu ekre ja keski lastetoetus ilma katteta: "me ju ise maksame!" kattest olenemata ja kulu katame ülelaekunud maksudest mis on olnud otseselt seotud inflatsiooni ja hinnatõusuga ja alandame teisi makse eesmärgig aleevendada maksude ülelaekumist ja hinnatõusu. St saeme kätt mis meid toidab ja pärast saeme oksa mis meid kannab allesjäänud käega edasi.

[Kalvis]

Samamoodi on kohalik Biogaas korrelatsioonis. Nii põhjendatigi - miks peaksime odavamalt müüma kui kallimalt saab. Sama öeldi põlevkiviõli kohta. Siiski põlevkiviõli müügil on discount sees - seda müüakse tsipa odavamalt tehase väravas kui üritada osta sama asja Rotterdami sadamas millele lisanduks veel transpordikulu eestisse. Et kui tahad soodsamalt siis osta kohalikku.

[trebla]

See ongi turumajandus.
Kui sa ei ole ise energiatootja, siis pead tegema miskit, mille eest sulle ollakse nõus raha raha maksma ja saadud rahaga energiat ostma. Ja küsid sa selle oma tegevuse eest nii palju, kui on turu hind. Kui värvid seina kodukülas, saad küsida vähem, kui lähed viimistlema luksusjahte, siis saad rohkem küsida.

Kui teed oma metsast küttepuid, siis saad ise kütta, aga saad ka teistele müüa.
Võib juhtuda, et kasulikum on omatehtud küttepuud ahjuajamise asemel maha müüa ja saadud rahaga elektrit osta....

Energiatootmisviisidest igaühele kättesaadavaim on täna PV-elekter.
Juba ahjupuude tegemiseks oma aiastki pead olema tunduvalt suurem maaomanik...

[tabarabarap]

Eestlase igipõline dilemma kas must lagi toas, oma ahi ja võsa kus rapsida või elu kallis linnas

[trebla]

Eestlase igipõline dilemma kas must lagi toas, oma ahi ja võsa kus rapsida või elu kallis linnas

oma maatükk (ei pea suur olema...), oma energiatootmine, oma puurkaev, oma septik, oma kasvuhoone, mobiilne internet ja kaugtöövõimalus.
Lae värvid vastavalt moesolevale disainitrendile...

[Joosep Toots]

Ei saanud aru, miks peab kohalikust toorainest kohapeal toodetav põlevkiviõli hind olema korrelatsioonis maailma naftaturu hindadega. Kas keegi näeb seost?

Aga sellepärast, et vabal turul on põlevkiviõli alternatiiv naftast toodetud kütteõlile, laevakütusele, bensiini toorainele jne. Miks peaks Viru Keemia seda sulle odavalt müüma, kui ta saaks maailmaturul parema hinna?

[trebla]

Ühe arvestatava ja soodsa kütteliigi olete sootuks unustanud-hakkepuit.Kuna pelleti hind üle mõistuse läinud siis kodumaa parimad pojad lähevad hakkele üle....

Näh..ja nüüd olen ise dilemma ees.
Võtsin põllu servast võsa maha, et õhtupäike saaks majale ja paneelidele paremini peale paista. Ja et saaks ka ise nautida avarat vaadet. 4 suurt hunnikut tekkis tee äärde. Plaan oli need talvel lihtsat põlema pista. Aga loed siit, et inimesed on ahjuküttega hädas ning et hakkepuit on tegija...
Hakkur Ramirendist üle 100 € päevas + veel bensiin.
Aga mina ise selle hakkepuiduga niikuinii midagi ei teeks... Oleks akusaag, lõiguks jämedamatest otstest pisut pliidipuid....aga neidki on mul juba rohkem kui vaja..ja põhiline, et selleks EI OLE AEGA ....
Arvatavasti ootan ärapõletamisega aprillikuuni....


PS.

Elektri hind ei näita taltumise märke.

Lõppeva kuu elektrihind tuleb ilmselt 27 senti + km +muud tasud... ehk läheb üle 40 sendi.

[trebla]

Kolm venda lähevad baari ja õhtu lõpus tuleb tasuda arve. Arve on kokku 25 eurot. Iga vend annab 10 eurot baarmanile. Kokku seega 30 eurot. Baarman peaks tagasi andma 5 eurot, aga vaatab, et 5 ei jagu kolme venna vahel ja pistab 2 eurot taskusse. Seega saab iga vend tagasi 1 euro. Niisiis kulus igal vennal sellel õhtul 9 eurot. Kokku 27 eurot. 2 eurot pani veel baarmen oma taskusse, kuid kuhu kadus 1 euro, kui antud sai ju 30 eurot baarmanile?

Huvitav ülesanne esimesel pilgul.
Aga lahendus seisneb selles, et 30 eurot polegi kunagi olnud - kogu aeg on olnud 27 eurot.
Või peab arvestama ka ajahetke, millal väärtust hindad - Baarman oli ühel hetkel situatsioonis, et tal oli käes 3 eurot, ja järgmisel hetkel oli tal ainult 2. Aga mingil teisel hetkel oli tal ka 5 eurot üle...

[aero]

Kolm venda lähevad baari ja õhtu lõpus tuleb tasuda arve. Arve on kokku 25 eurot. Iga vend annab 10 eurot baarmanile. Kokku seega 30 eurot. Baarman peaks tagasi andma 5 eurot, aga vaatab, et 5 ei jagu kolme venna vahel ja pistab 2 eurot taskusse. Seega saab iga vend tagasi 1 euro. Niisiis kulus igal vennal sellel õhtul 9 eurot. Kokku 27 eurot. 2 eurot pani veel baarmen oma taskusse, kuid kuhu kadus 1 euro, kui antud sai ju 30 eurot baarmanile?

Huvitav ülesanne esimesel pilgul.
Aga lahendus seisneb selles, et 30 eurot polegi kunagi olnud - kogu aeg on olnud 27 eurot.
Või peab arvestama ka ajahetke, millal väärtust hindad - Baarman oli ühel hetkel situatsioonis, et tal oli käes 3 eurot, ja järgmisel hetkel oli tal ainult 2. Aga mingil teisel hetkel oli tal ka 5 eurot üle...

Ärme nüüd aja lihtsat asja segaseks. Oli küll 30e ja kõik klapib kenasti. Vaid algandmetega veidi hämatakse ja püütakse eksitada. Baarman sai 30e ja andis 3e tagasi. Joojate kuluks jäi 27e. Kogu lugu. “27+2” on mõttetu, ebaloogiline tehe.