Ebaseadusliku ehitise seadustamine

siia käivad üldised teemad, mis teistesse foorumitesse ei sobi
pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1730
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 29 korda
On tänatud: 34 korda

Ebaseadusliku ehitise seadustamine

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Artikkel tänasest Postimehest.
https://www.postimees.ee/7522565/nadala ... 1639806948
Ilmselgelt ei saa seda 100% tõe pähe võtta, sest tegemist on ikkagi ajaleheartikliga, kuid mõtlemisainet peaks saama siit piisavalt.

«Kaebame otsuse kindlasti edasi, see teema vajab lõpuni vaidlemist,» ütles Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja (RE) Tallinna halduskohtu otsuse peale, mis andis õiguse keskkonnaametile. «Mida nende hoonetega siis teha?»

Jutt käib ärimees Anatoli Kanajevi ja endise vandeadvokaadi Viktor Kaasiku aastaid tagasi seadusvastaselt randa ehitatud villadest (mis pääsesid lammutamisest kohtuotsusega, sest vald oli seadust eirates neile ehitusloa välja andnud), advokaat Üllar Talviste abikaasa Mai rannamajast-paadikuurist ja veel mitme tuntud inimese ehitisest. Mõnd ebaseaduslikku hoonet nõustus keskkonnaamet seadustama ehituskeeluvööndit vähendades, kuid mitte enam neid.
Jõelähtme soovinuks lasta randa maju juurdegi ehitada. Uue elurajooni kinnistute müügist võiks teenida 22 miljonit eurot. Vald soovis keskkonnaametilt veel mitut järeleandmist, et see siis valla uude üldplaneeringusse raiuda.

«Halduskohtu otsus kinnitas, et keskkonnaamet tegi Jõelähtmel ehituskeeluvööndi vähendamisest keeldudes kaalutud ja seadusliku otsuse,» kommenteeris kohtuotsust keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. «Looduskaitsehuvide eeliskaalumine ei tähenda avalikkusele tekkiva mõju tähtsuse pisendamist, nagu meile on ette heidetud. Vastupidi, ranna ja kalda kaitse ongi avalik huvi, sest tagab vaba juurdepääsu veepiirile igaühele, mitte vaid neile, kes saavad endale veekogu kaldal kinnistut lubada.»

Kohus pole amnestiaga nõus
«See on nagu maksuamnestia, mida kohalik omavalitsus tahtis teha,» hindas otsuse teinud Tallinna halduskohtu kohtunik Daimar Liiv. «Ma ei saa kohtunikuna ütelda, et see oleks kujunenud olukorras läbinisti vale, aga see peaks olema laiem ja parlamendi tasandil tehtav poliitiline otsus, millega niisugust asja ühe korra kindla ajavahemiku jooksul lubada. Teine pool on see, et seaduskuulekad inimesed pole saanud nii teha ja saavad seetõttu kahju.»

«Annan vallale au, et nad tulid oma soovidega ausalt välja ja näitasid ka ära, kus ebaseaduslikud ehitised on,» rääkis Liiv. «Ütlesid otse välja, et enamikul juhtudel nad ei taha neid lammutama hakata.»
Kohtuniku sõnul mõistab ta seda, sest kui teha sellise hoone omanikule ettekirjutus maja lammutada, oleks tal põhjust vallalt kahjutasu nõuda, sest omal ajal andis vald talle ehitusloa, seejuures mõnikord seadust rikkudes.

«Seaduse mõte on väga selgelt see, et selliseid otsuseid tehakse detailplaneeringuga ehk iga asja vaadatakse eraldi,» ütles Liiv.
Seetõttu otsustas kohus keskkonnaameti poolele asuda ja leidis, et looduskaitseseadust rikkuva ehitise omanik ei saa eeldada, et tal tekib kindel võimalus ehitis hiljem seadustada.

Vallale terendab siit vastasseis sõnakate ja varakate kodanikega, kes on omal ajal saanud vallast paberid, mille põhjal nad on veendunud, et ehitistel on püsimisluba.

«Ma pole nõus, kui väidate, et paadikuur on rajatud ebaseaduslikult,» ütles Mai Talviste. «Elamu telliti professionaalselt ehitajalt ja see ehitati tollal kehtinud seaduste alusel ja projekti järgi. Paadikuuri ajutist staatust pikendati nii, nagu kord on ette näinud. Kõik hooned on kindlustatud – kindlustusandja ei kindlusta ebaseaduslikke hooneid.»
Valla andmetel kehtis ajapikendus siiski vaid 2008. aastani. Järgmiseks pikendamiseks oleks vaja keskkonnaameti luba, mida pole.

Talviste väitis Postimehele, et ei tea sellest midagi, et Jõelähtme vald ehitisregistrist puuduva rannamaja seadustamise eest kohtus lõvina võitleb. Vald aga teab, et pärast üldplaneeringu kehtestamist võib ebaseaduslike hoonetega probleeme tulla.

«Kohalikul omavalitsusel on väga raske teha negatiivset otsust, kui see puudutab tuntud ja mõjukaid inimesi, kes ehk mingil määral kohalikku poliitikat mõjutavad,» põhjendas kohtunik Liiv valla vastutulelikkust.

Seadustamiseks trahv
Liivi sõnul pole aga kindel, et selliste hoonete seadustamine uuesti ja veel tugevamalt päevakorrale ei kerki, kui selgub, et neid on igal pool ja väga palju. «Siis peab leidma inimliku lahenduse nendele, kes rikkumise on toime pannud või sellise kinnistu ostnud,» ütles Liiv.

Lahenduseks pakkus ta näiteks hoonete seadustamiseks makstava trahvi, mis vastaks rikkumise suurusele. «Kui ehitad miljonimaja, aga selle seadustamiseks oleks trahv 2000 eurot, siis see ilmselgelt ei oleks balansis.»

Kas veel praegugi on võimalik «Kaasikut teha» ehk vallalt saadud ebaseadusliku ehitusloaga heauskselt kibekähku maja valmis ehitada?

«Loomulikult on, keskkonnaametit on üks, omavalitsusi ligi 80, pole reaalne arvata, et amet suudaks kogu ehitust jälgida,» tähendas Liiv. «Kui omavalitsus eirab kooskõlastamise nõuet ja väga kiiresti ehitada, keegi ei kaeba ka, siis nii juhtubki.»
Keskkonnaamet andis järele 19 kohas
«Otsusest võis jääda mulje, nagu kaotanuks vald kõikides punktides,» tähendas kohtunik, «aga oli päris palju kohti, kus keskkonnaamet veel kohtumenetluse ajal kooskõlastuse andis. Need piirkonnad polnudki nii väikesed ja näitasid, et keskkonnaamet oli võimalusel piisavalt paindlik.»

Rainer Vakra täpsustas, et amet andis järele 19 kohas, keeldudes ehituskeeluvööndi vähendamisest vaid seal, kus see oleks kaasa toonud olulise keskkonnamõju, piiranud tublisti avalikku juurdepääsu veepiirile või oli soov umbmäärane.

Näiteks võib randa püsima jääda palkmaja, mille ehitamiseks polnud omanikul isegi valla luba, keskkonnaameti omast rääkimata. «Riigikohus on öelnud, et kohalik omavalitsus ei saa lihtsalt öelda, et iga ebaseaduslik ehitis tuleb lammutada, alati tuleb kaaluda,» selgitas Andrus Umboja valla leebet suhtumist seadusrikkujasse.

«Kuna maja on seal mitu aastat olemas olnud ning avalik võim on olnud sellest aastaid teadlik, siis oleks vallal väga keeruline nüüd nõuda selle ehitise lammutamist ning ilmselt ei ole ka keskkonnaamet soovinud selle lammutamist nõuda,» lisas vallasekretär Leho Kure.

Ojulandi lauter oli viimane piisk
Küll menetleb vald praegu ekspoliitik Kristiina Ojulandi ebaseaduslikku ehitust. Maa-ameti ajaloolised kaardid näitavad, et mererannas asuvale krundile on kümmekond aastat tagasi kerkinud mitu uut hoonet.

«2018. aastal on kehtestatud detailplaneering, kus on paika pandud, mida ta saab ja mida ei saa seadustada,» nentis vallavanem juba tehtud olulisi järeleandmisi.

«Ta pole esitanud kõiki dokumente, mida planeering ette näeb, seal on rikkumisi küll,» märkis vallasekretär.

«Tehtud on järeldokumendid, eks ehituse käigus ikka mingid hooned muutuvad,» selgitas Kristiina Ojuland. Ta tunnistas, et taastatud lauter erineb märkimisväärselt sellest, kuidas üks paadihoidmise koht välja näeb.
«See on suurem ja selle seadustamisega just praegu tegeleme. Kui mingid asjad on ebaseaduslikult tehtud, on suuremad, siis riigilõivu maksmisega on võimalik neid seadustada.»

Teiste hoonete ehitusload on Ojulandi kinnitusel olemas, sh vana maja asemele rohkem kui kolmandiku võrra suurema maja ehitamiseks. «Detailplaneeringu järgi on meil võimalik 30 meetrit kaldast ehitada veel 27 meetri pikkune hoone,» tähendas ta.
Uus elamurajoon ajas suusad risti
Üks suurem valla ja keskkonnaameti tüliõun on uus Laheranna elurajoon, mida vald tahab rajada Ihasalu poolsaare rannametsa 22 hektarile. «Mõistlik on rajada piirkonda, kus on ühisveevärk, lasteaed, kool, kauplus,» loetles Umboja.

Vallavanem kinnitas huvi krundid maha müüa, et teenida raha taristu arendamiseks.

Näiteks läheb suviti avalik rannaparkla umbe ja vald sooviks teha ühe juurde. Kuna kool-lastead on puupüsti täis, võiks ehitada lisalasteaia.
Elurajoon tõotab tulu: 0,6 hektari ranna eest küsitakse seal kandis ligi 600 000 eurot, rannast eemal maksab hektar 350 000 eurot. 22 hektari müügist võiks vald teenida 22 miljonit eurot.

Ehitushuvi on vallavanema sõnul suur: «Pidevalt küsitakse, kuhu ehitada saaks.»

Mida kohalikud uuest rajoonist arvavad? «Seni on olnud toetavad,» vastas Umboja.

«Konflikt kohalikul omavalitsusel loodusega teatud kohtades tekib,» kommenteeris kohtunik Liiv. «Nemad vaatavad seda, kuhu inimesed tahaksid elama minna. Mida rohkem tahavad, seda jõukam seltskond tuleb. Vallal on ka selge avalik huvi suunata asustus koolide ja sotsiaalobjektide juurde. Oma territooriumil inimasustuse ratsionaalne suunamine on omavalitsuse õigus ja kohustus ja selliste otsuste langetamist ei saa pahaks panna.»

Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine polnud aga tema hinnangul siiski põhjendatud, mistõttu asus kohus keskkonnaameti poolele: «Valla peamine huvi sellel kinnistul on arendada tema omanduses oleval ranna- ja kalda kaitsetsoonis asuval kinnistul välja uus eramupiirkond ja sellega edendada eelkõige sinna elama asuvate inimeste erahuve kaunis looduslikus keskkonnas elamiseks. Vastustaja on õigustatult välja toonud, et selline huvi on ilmselgelt vastuolus avaliku huviga omada rannale ja kaldale vaba ligipääsu, kasutada ranna ja kalda (ka selle metsaala) puhkevõimalusi ning säilitada seal asuvaid looduskooslusi.»

Kohus juhtis tähelepanu ka tagajärgedele, mis tõenäoliselt kaasneksid, kui vald kõigis soovitud kohtades ehitusõiguse saaks või eraisikutele annaks: metsa kasutamine ja seni ainult looduslike takistustega piiratud ligipääs merele aheneks oluliselt.

«On üldteada, et maaomanikud on eriti oma privaatsuse tagamiseks veekogude ääres kasutanud mitmesuguseid ja sageli ebaseaduslikke meetmeid avalikkuse ligipääsu takistamiseks isegi kallasrajale.»

Kohtades, kuhu jõukamad kodanikud on randa maju ehitanud, on näha selle tagajärjed: krundid on piiratud võimsate taradega, teed tõkkepuudega ja ranna kallasrajale pääseb alles siis, kui elurajoon lõpeb.

«Suvel hakkab Tallinnast mass randadesse käima. Kui elamurajooni pargitakse hulk autosid ja hakatakse läbi kruntide randa minema, tekivad konfliktid. Lastakse õuele näiteks suur koer. Rannametsa mõte on, et rand jääks inimestele kasutatavaks,» kommenteeris Liiv.

Ehituskeeluvöönd põhjustab pidevalt peavalu
«Meil on 40 kilomeetrit rannajoont ja ehituskeeluvööndi teema on kogu aeg laual,» ütles vallavanem Umboja. «Kui saaksime ühe üldplaneeringuga lahendada küsimused, milleks tuleks teha 150 detailplaneeringut, oleks see suur samm edasi. Keskkonnaameti koormus väheneks – nad ei peaks menetlema iga detailplaneeringu taotlust eraldi.»

Vald hakkas üldplaneeringut menetlema kümme aastat tagasi, suur osa sellest ajast on kulunud jagelemisele keskkonnaametnikega. Vallal on aga kindel soov probleemide kuhi üldplaneeringuga ära lahendada, et pääseda pidevast vaidlemisest üksikjuhtumite üle, milles vald on korraga kahe tule all: ühelt poolt ehitushimuline maaomanik ja teiselt randa kaitsev keskkonnaamet.
Vallale teeb peavalu, et taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks saab esitada alles detailplaneeringu menetluse lõpus. Kui keskkonnaamet keeldub, on omanik ja vald kulutanud juba omajagu aega ja raha. «Keskkonnaamet ütleb, et ei saa, ja kogu vaidluse raskus jääb kohaliku omavalitsuse kaela. Ega kodanik lähe kohtusse vaidlema keskkonnaametiga, vaid ikka kohaliku omavalitsusega,» tähendas Umboja.

«Üldplaneeringu koostamisel on võimalik ehituskeeluvöönd määratleda valla arengu eesmärkidest lähtudes – kuhu vald soovib uusi elanikke ja kuhu tahab jätta loodusliku ala,» seletas vallavanem. «Tellisime põhjaliku looduskaitselise uuringu (selle tegi üldplaneeringut koostav Hendrikson ja Ko), rand käidi läbi ja kaardistati, kus on looduskaitsealused taimed, kuhu saab ja kuhu ei saa ehitada.»

Vallavanem rõhutas, et soovib just üldplaneeringuga asjad paika panna, aga mitte kogu rannas ehituskeeluvööndit kaotada. Riigikogulaste talvist seaduseelnõu randade täisehitamise lubamiseks Umboja ei poolda: «Tuleb lähtuda looduslikust olukorrast, mitte rangest joonest.»

Ehituskeeluvööndi vähendamine 20 meetrile kasvatab tema hinnangul survet 20 meetri peale ehitada, mis on vallavanema hinnangul natuke üle võlli.

Keskkonnaamet peaks tema sõnul olema partner, kes juhib tähelepanu looduskaitselistele külgedele – kuhu ja miks ei saa ehitada.

Keskkonnaamet on siis lihtsalt vindi üle keeranud? «Jah,» vastas Umboja. «Hoiab jäigalt reeglitest kinni ega lähtu tegelikust olukorrast.»
Torutööd Tartus 56 932 898
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2900
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 95 korda

Re: Ebaseadusliku ehitise seadustamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Nii, ja mida me mõtleme? Et härrad on teinud, mida pähe tulevad ja plaanivad edasigi sama stiili? Korra nad üritasid seaduseelnõuga ehituskeeluvööndit vähendada, kuid põrusid. Artiklist on ju ilusti näha, et iga härra, kes on ranna lähedale ehitanud, on kallasraja barrikadeerinud, lasknud koerad lahti, pole lubanud inimestele randa ligipääsu jne. Ma ütleksin vaid: Paras, nahaalid. Nagu koer külale, nii vastupidi. Kaasikuga on seotud veel see teema, miks ta advokatuurist välja arvati. Pole minu asi siin hakata seda refereerima, võin mõnes detailis eksida.
Ranna kaitsevööndi mõte on ka selles, et ehitis ei satuks kohe mere mõju alla (rannajoon võib erodeeruda, ehitise eeldatav eluiga vähemalt 50 a) ja rüsijää ei tuleks lõhkuma. 1 kindel näide on endise keskonnaministri (SIC!) torn seal samas.
tabarabarap
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 731
Liitunud: 27 Mai 2019, 23:02
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 32 korda

Re: Ebaseadusliku ehitise seadustamine

Lugemata postitus Postitas tabarabarap »

Tee , aga ära jää vahele
Urmas
autodidakt
Postitusi: 8794
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 248 korda
On tänatud: 332 korda

Re: Ebaseadusliku ehitise seadustamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

Õppige tundma seadusi, et teada kuidas neid õigesti rikkuda.(Dalai laama)

Ega ikka alati ei ole nii, et teen ja küll pärast seadustan. Meenub, et vist Tõstamaa kandis kästi laiul mingi maja lammutada ja lammutatigi. Mõned rannavööndisse ehitanud ei ole vist õppinud tundma seadusi? Kui õigesti mäletan, siis Pärnus tõsteti ühelt endiselt sanatooriumi hoonelt, mis oli kunagi kahekordne ja mida arendaja ehitas ümber kortermajaks ja arendas renoveerimise käigus kolmanda korruse lisaks stiilis, et küll pärast 1/3 muudatuste valguses seadustame. Linn ei olnud nõus, andis kohtusse ja sundkorras võetigi kolmas korrus maha.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2900
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 95 korda

Re: Ebaseadusliku ehitise seadustamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Vana krõbe: ametnike veiderdamine päästis eksadvokaat Kaasiku ja ärimehe Kanajevi ebaseaduslikud villad lammutamisest
https://www.postimees.ee/7523167/vana-k ... mutamisest

NB! Pealkiri oleks mõtekas muuta: Ranna kaitsevööndisse ehitatud ebaseaduslikud majad.
pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1730
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 29 korda
On tänatud: 34 korda

Re: Ebaseadusliku ehitise seadustamine

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Järeldan sellest ikkagi seda, et kui on vähegi soovi juba algusest peale süüdimatult käituda ning ehitada oma maja seadusevastaselt sinna kuhu pole lubatud või suuremana kui lubatud siis peaks see soovi korral täiesti võimalik olema. Niikuinii keegi hiljem ei mäleta ja ei vastuta. Lammutamisest rääkimata. Kuipalju keegi seda võimalust kasutab see on juba omaette rida. Arvestades seda millises koguses on neid ebaseaduslikult ehitatud maju valmis treitud siis mõni üksik lammutatud uberik ei tähenda veel, et meil selles osas seaduseid järgitakse.
Torutööd Tartus 56 932 898
Vasta