Õhk-vesi COP tegelik

[ping]

Et minu kriitika pole suunatud mitte ühe konkreetse seadme pihta vaid terve tootegrupi müügiideoloogia kohta, siis selle näiteks toon siinkohal võrdluseks uuesti NIBE seadme kättesaadava info, mis tugineb NIBE oma kodulehel toodud andmetele.

(Kui seadme müüja ei avalda seadme andmeid külmas välistemperatuuris (-25C) töötamisel ja tal puuduvad need, siis see konkreetne seade ka mõistetavalt ei sobi külmas kliimas kütmiseks ning tuleb nimekirjast maha tõmmata, sest puuduvad alusandmed majanduslikuks arvutuseks.)

https://photos.google.com/share/AF1QipM ... QwSUZ3SUl3

Leidsin üllatuseks, et Nibe siiski lubab oluliselt paremat COP, kui eelpool mainitud, kahjuks puudub info milline see reaalsuses olema saaks.
Pigem üritakski siin teemas aru saada, et kas tootjate numbrid peavad paika.

Lisatud pildil on kahe erineva seadme võrdlus ja ühel lõppeb graafik järsult -20C juures ära ja see laseks arvata, et see seade lülitub madalamal temperatuuril välja.

Kirjutatud tekst pildil: "Max võimsus pidevas töörežiimis. Sulatused pole lisatud" ja niimoodi tulebki seda graafikut võtta, et andmed on saadud testimisel.

https://photos.google.com/share/AF1QipM ... QwSUZ3SUl3

Kui vaatame lähemalt, eelviidatud graafikul olevat seadet Nibe F2120-8, siis kodulehel https://www.nibe.eu/ee/et/tooted/soojus ... mbad/f2120 on küll ilus jutt.

Kui vaadata tootelehte, siis selles olevas tabelis puuduvad mõõteandmed külma kliima jaoks: https://www.nibe.eu/assets/documents/28732/M12432.pdf

Aga kui vaadata Energiamärgisel olevaid ja deklareeritud mõõteandmeid (viimasel lehel), siis näeme, et antud seadet POLE -15C temperatuuris isegi testitud ja tabelis on sellel kohal tühjus: https://www.nibe.eu/ee/et/tooted/soojus ... mbad/f2120
Ja samas dokumendis avaldatud "Operation limit temperature" on -10C. , mis laseb arvata, et soojuspump lülitub alla -10C temperatuuri välja ning seda ei saagi testida -15C temperatuuril.

Kui seadme energiamärgist lähemalt uurida, siis on näha, et see on väljastatud 2013 aasta andmete alusel ja ei vasta praegu kehtivale standardile, kus põhjamaistele seadmete testimiseks on lisatud veel erinev (kolmas, külma kliima) norm.

Antud seadme enda vastu mul pole mitte midagi paha öelda, aga kirjutan seda mida näen tootja enda lehelt avaldatud numbritest.
Kui plaanitakse teha mingi seadme tasuvusarvutust, siis peaks kõik kättesaadavad andmed niimoodi läbilugema, et ei tekkiks petlikku illusiooni.

[ping]

Kas utoopia pole teha vedelikküttesüsteemi 1,5 K temperatuurivahega peale- tagasi?

Ma juhin hr Pingi tähelepanu, et ka minu küsimusele tuli vastuseks sisutu jutt.

Oma naiivsuses arvasin, et mul pole tarvidust arutleda energiaülekande füüsika nüansside üle (majandusliku) kasuteguri teemas.
Ega tuua näiteid, et millistel tingimustel on võimalik 1K temperatuurivahega ülekanda näiteks 100kW energiat.
(Sammuti nagu elektri puhul, et mida väiksem on pinge seda suurem peab olema vool et võrdset energiakogust üle kanda.)

[ping]

Sammuti tuleb pöörata tähelepanu seadme deklareeritud soojusvõimsusele 9kW ja selle saavutamiseks peab radiaatorkütet kasutades:
-7C välistemperatuuriga 4116W otseelektriga juurde kütta,
-15C välistemperatuuriga 5377W otseelektriga juurde,
-25C välistemperatuuriga 6424W otseelektriga juurde.

Lugupeetud härra Ping:
Kui tegemist oleks ulmekirjandusega siis võiks need pikad arutelud isegi huvi pakkuda.
Lugu on nii et mitte inimene ega maja ei teeninda soojuspumpa vaid soojuspump töötab inimese heaks ehk kütab maja. St eesmärk on maja kütmine, mitte see et soojuspump annaks just 9 kW soojusvõimsust.
Maja vajab soojust ja kui tavaline maja (nt C klass) vajab -22 C juures 9 kW soojusvõimsust siis kuskil 0 C juures vajab maja soojust poole vähem. Seega sinu teooria et soojuspump peaks välja andma igal ajahetkel 9 kW soojusvõimsust on sinu enda poolt väljamõeldud.
Kogu see jutt meenutab täna hommikust hr Lavrovi avaldust kus ta teeb kõik et sõda ära hoida. Tavaliselt võib nimetada sellist teksti avaldamist demagoogiaks.
Aga, noh, pane edasi sest "any publicity is good publicity". Loen rõõmuga.

Tuginedes füüsikale, siis julgen arvata, et KÜTMISE toimumiseks on vaja mingit energiahulka soojuse näol ja ilma vajaliku soojuse eraldumiseta ei saa toimuda "kütmist", mis tagaks hoone vajaliku sisekliima.
Ehk kütmise toimumine ilma soosjusvõimsuseta on tänapäevaste üldtunnustatud füüsikaseaduste alusel sama võimatu nagu "igiliikur".

Kui hoone vajab -22C juures 9kW soojusenergiat, siis "kütmise" toimumiseks ta seda antud ajahetkel ka vajab, vaatamata soojuspumba poolt väljastatavale soojusenergia võimsusele ja kui soojuspumba kasutegur sellel temperatuuril on alla ühe, siis tekitatakse vajalik soojusenergia otse elektriga.

Enamuse segadusest tekitab sõnatähenduste eksitav kasutamine, et mõistet "soojuspump" (mis on osa küttesüsteemist) kasutatakse (otseelektriküttega ja soojuspumbaga) kombiküttesüsteemi müümisel.

[Coolhouse]

Siis tuleb Euroopa Liidu seadusandjale teha ettepanek kuidas soojuspumpade andmeid paremini saaks kajastada.

Mis puutub soojuspumpade puhul energiaülekande füüsika nüanssidesse siis sellel, ja otseselt sellel, just majandusliku kasu saamise võimalus põhinebki.

Kombiküttesüsteem? - Vahet ei ole mis kassil nimeks on peaasi et hiiri püüab.

[Küülaline]

ülekanda näiteks 100 kW energiat

Energiat ei mõõdeta kilovattides.

[ping]

Milleks on vaja vett tsirkuleerida 1 K temperatuurilanguga? ...

Küsimuse suund on vale.
Miks antud juhul on (minu viidatud tabelites) selline number (1,5K), pead küsima seadme tootja või müüja käest, sest mina kui tavaline klient ei ole ise neid numbreid välja mõelnud.

... Tavaliselt on see radikatel vahemikus (Tallinna -22 C puhul väljas) 10- 20 K. Põrandaküttel veidi vähem, nii 5 kanti. Kui sa paned vähemalt 2 tehnilist põhjust, miks see nii on, siis ma veidi andestan su kobistamise.

Paluks see mõttelõng formuleerida küsimuseks või viia see konteksti antud pumbaga kütteseadme kasuteguri teemaga, muidu saab seda labaseks trollimiseks pidada.
(Näiteks keskküttekatla temperatuuride vahe ei pea ka sugugi samasuur kui radiaatoril olema ja vajalikku temperatuuride vahet jälgib automaatika vastavalt etteantud programmile.)

[ping]

Äkki ongi suur kavalus, aga siis peaks see olema põhjendatud. Mina sellega küll ei pea tegelema, ootaks pigem sinu selgitust, aga mitte niisama virisemist, kui su trollimisele sõbralikult tähelepanu juhitakse, . Kui ei suuda tootja andekust selgitada, siis pane teema pausile ja leia seletus. Kui see veenvalt käes, anna teada.
Küsimus oli:

Milleks on vaja vett tsirkuleerida 1 K temperatuurilanguga?

Soojusvaheti saab teha väiksema ja odavama, kasuteguri arvelt. (Peenematel seadmetel on mitu "soojusvahetit" jadas.)

Võta suvaline tavalise plekkradika (see on kah soojusvaheti) tootja, radiaatori suuruse arvutamise arvutustabelid lahti ja mängi sisendtemperatuuridega ning jälgi radiaatori soojusväljastuse muutumist erinevatel sisendtemperatuuridel.

(Võin ka tuua näiteid elust, kus täpselt ja miks kasutatakse küttesüsteemides väikest temperatuuride vahet, aga see ei mahu tänase õhtu ajakavva.)

[jakim]

Puht teoreetiliselt - selles kirjelduses on toodud, et inverteri kõrgemal sagedusel on sisend temp 52 ja väljund 55. Dt=3
Kas teoreetiliselt tähendab see seda, et kui mul põrandakütte tagasivool 25, siis suudab pump selle tõsta ainult 28 kraadi peale ja mul jääb tuba külmaks?

Teine küsimus on see, et kas mõni pumpadest suudab suvel sooja vett (55 kraadi) teha ka normaalse kasuteguriga st COP alates 4?

[Coolhouse]

Puht teoreetiliselt - selles kirjelduses on toodud, et inverteri kõrgemal sagedusel on sisend temp 52 ja väljund 55. Dt=3
Kas teoreetiliselt tähendab see seda, et kui mul põrandakütte tagasivool 25, siis suudab pump selle tõsta ainult 28 kraadi peale ja mul jääb tuba külmaks?

Teine küsimus on see, et kas mõni pumpadest suudab suvel sooja vett (55 kraadi) teha ka normaalse kasuteguriga st COP alates 4?

Oled millestki valesti aru saanud või on see eelnev mõttelend vigane.
Õhk-vesi soojuspump ei küta üldjuhul otse põrandat või radiaatoreid vaid on kaks ringi kus küttevesi ringleb.
Esimene ring on soojuspumba ja puhverpaagi (ehk akupaagi) vahel ja teine ring puhverpaagist põrandasse.
Seega peaks olema 2 ringluspumpa.
Soojuspumba ja puhverpaagi vahel paneb vee ringlema soojuspumba sees olev ringluspump. Kuna tihti on torustik lühike, vaid mõni meeter pikk siis lööb ringluspump vee kiiremini käima kui teoreetiliselt vaja oleks.
Puhverpaagist võtab põrandakütte ringluspump mis tänapäeval on isereguleeriva kiirusega.
Temperatuur põrandas peab olema soojem kui toas ja veetemp omakorda kõrgem kui põranda temp ehk vesi on tihti 30...35 C ja pealejooksu, tagasijooksu temperatuuride vahe ca 5 kraadi.

On ka selliseid võimalusi et puhverpaagi saab ära jätta kuid selleks peavad soojuspump ning põrandaküte omavahel sobima.
Sinu küsimusele vastuseks: Kui mingi küttesüsteemile vajalik seade on jäetud paigaldamata ning paigaldaja asjast midagi ei tea siis võibki arvata igasuguseid kummalisi asju. Näiteks ajab soojuspumba ringluspump vett ringi kogu küttesüsteemis aga küttesüsteem on selle ringluspumba jaoks liiga väike. Ehk puhverpaaki ja eraldi põrandaküttepumpa ei ole.

Tuba ei jää külmaks kuna küttevee temperatuuri saab tõsta.

55 C tarbevett kasuteguriga 4 eriti teha ei saa. Saab siis kui õues on soe ilm. Rahustuseks võin öelda et soojuspump teeb siis kui majas 2 inimest tarbevett ööpäevas ca 30 min, kui 4-6 inimest siis vast 2x 30 min ööpäevas.

[Urmas]

55 C tarbevett kasuteguriga 4 eriti teha ei saa. Saab siis kui õues on soe ilm. Rahustuseks võin öelda et soojuspump teeb siis kui majas 2 inimest tarbevett ööpäevas ca 30 min, kui 4-6 inimest siis vast 2x 30 min ööpäevas.

Peale meie pumba paigaldust käis prooviks meie pere neli inimest peaaegu järjest duši all. Direktoril võttis aega ca pool tundi, mina ja veel üks saime umbes 10-15 minutiga hakkama ja kõige noorem lobistas ennast duši all umbes tund aega. Igatahes soe vesi otsa ei saanud.

[kaimagk]

Peale meie pumba paigaldust käis prooviks meie pere neli inimest peaaegu järjest duši all. Direktoril võttis aega ca pool tundi, mina ja veel üks saime umbes 10-15 minutiga hakkama ja kõige noorem lobistas ennast duši all umbes tund aega. Igatahes soe vesi otsa ei saanud.

tegelk ka vä

Aga kui mina oma maasoojuspumba koos boileriga paika sain, (boileri suurust ja veekraani lahtioleku aega ma ei ütle) pole soe vesi otsa saanud.

[ping]

Peale meie pumba paigaldust käis prooviks meie pere neli inimest peaaegu järjest duši all. Direktoril võttis aega ca pool tundi, mina ja veel üks saime umbes 10-15 minutiga hakkama ja kõige noorem lobistas ennast duši all umbes tund aega. Igatahes soe vesi otsa ei saanud.

tegelk ka vä

Aga kui mina oma maasoojuspumba koos boileriga paika sain, (boileri suurust ja veekraani lahtioleku aega ma ei ütle) pole soe vesi otsa saanud.

Täielikuks õnneks piisab mõnikord väga vähesest.

Kui soojuspumba võimsus on 6kW ja seadmes oleva elektrilise veeküttekeha võimsus on ka 6kW, siis võib pesuvesi kogusega kuni 5L/min pidevalt voolata, sest jõutakse pidevalt vajalik kogus vett (300L) soojendada, milleks kulub 12,3kWh energiat.
https://www.engineeringtoolbox.com/ener ... _1463.html

Kui elektri hind on 0,2eur/kWh, siis otseelektriga, jooksvalt voolavat pesuvett soojendades maksab 1 tund lobistamist 2,46eur.
(Kui kasutatakse laedužži, veekuluga 10L/min, siis maksaks 1 tunnine lobistamine otseelektriga ca 5eur ja kütteseade peaks olema 2x võimsam koos vastavalt suurema soetusmaksumusega.)
Kui võtta soojuspumba kasuteguriks 2 , siis on sellise (soojuspump+elektriküttekeha) kombikütteseadme elektrikulu tunnis (jooksva pesuvee soojendamisel) 1,85eur/tunnis ja soetatud kallis seade säästab igal pesutunnil 0,62eur selget raha.
Ehk meie elektri hinnal on veel kõvasti kasvu ruumi.

Kasuteguri arvestamisel peaks märkama, et kuigi pool arvestuslikust, pidevalt voolavast soojendatavast veekogusest, soojendatakse soojuspumbaga, siis teine pool otseelektriga ja kui külma ilmaga on hoone soojatarve tõusnud, siis võidakse ka kogu soe tarbevesi soojendada otseelektriga.

Õ/V pump saab vett soojendada ainult siis kui ta ei ole sulatusel, ehk olenevalt seadmest siis igas tunnis kuni 10 minutit soojendatakse pidevalt voolavat vett ainult otseelektriga.
Kui vett tarbitakse lühiajaliselt ja pikemate vahedega, niiet ainult soojapump jõuab piisavalt sooja boilerisse toota, on kasutegur kõrgem ja tasuvusaeg lühem.

[Coolhouse]

Selles teoorias on järgnevad vead:
1. Soojuspumbaga soojendatakse veemahutit, mitte ei ole tegemist läbijooksuboileriga. Tavaliselt on tarbevee mahuti 185..250..300 juba enne soojendatud. Seega võib esmalt selle soojuspumbaga soojendatud tarbevee ära kasutada. Kuid kui hakata kasutama siis toodab soojuspump täiendavat vett juurde.
2. Vanasti oli jah et soojuspumpadel toimus sulatus mingi ajavahemiku tagant. Praegu on soojuspumbad targemad ja soojema ilmaga ei pruugi sulatust üldse toimuda.

[ping]

Selles teoorias on järgnevad vead:
1. Soojuspumbaga soojendatakse veemahutit, mitte ei ole tegemist läbijooksuboileriga. Tavaliselt on tarbevee mahuti 185..250..300 juba enne soojendatud. Seega võib esmalt selle soojuspumbaga soojendatud tarbevee ära kasutada. Kuid kui hakata kasutama siis toodab soojuspump täiendavat vett juurde.
2. Vanasti oli jah et soojuspumpadel toimus sulatus mingi ajavahemiku tagant. Praegu on soojuspumbad targemad ja soojema ilmaga ei pruugi sulatust üldse toimuda.

1) "Veemahuti" ja läbijooksu boiler on tööprintsiibilt samasugused õõneskehad ning nende erinevuse määrab läbivoolava vedeliku suhe mahuti ruumalasse.
Kui paar korda päevas, 10 minutit lasta vett kraanist joosta, siis on kasutatav kui veemahuti.

Kui näiteks +50C algtemperatuuriga 200L mahutist võtta vett 10L minutis, siis ca 10 minuti pärast on pool mahuti sisust täidetud trassist tuleva +5C temperatuuriga veega, mis teeb mahuti keskmiseks temperatuuriks ca 25C, mis on juba pesemiseks jahe.
Ehk teatud läbivoolu hulgast ajaühikus alates ja sõltuvalt läbivoolu perioodi pikkusest, muutub iga boiler läbivooluveesoojendiks.

2) Olgu pumbas tarkust palju tahes, aga füüsikaseaduste järgi toimub niiskuse kondenseerumine kastepunktil ja vee külmumine täpselt sammuti.
Tarkvaraliselt saab pikendada sulatuste vahelisi intervalle aga päris ärakaotada neid ei saa, kui õhuniiskus ja temperatuur jääd tekitavad.

[Coolhouse]

Soojaveemahutid on ehituselt teistsugused kui sina ette kujutad. Tarbevesi võetakse mahuti ülemisest otsast ja soojuspump soojendab alumist otsa. Seega ülemisse otsa tekib vee kihistumise tulemusena soojem vesi.
Ilmselgelt ei ole ühegi tarbevee mahuboileri või paagi temperatuur 10 minuti pärast 25C.

Segistil on turvanupp 37C. Eriti ei tea et keegi laseks endale dussist 50..55 C vett joosta.
Pealegi võib alati panna suurema paagi kui soov on rohkem vett kasutada. Ei pea tingimata ise mingit vigast ülesannet püstitama ja siis seda lahendama asuma. Pane suurem soojuspump ja tonnine tarbeveepaak kui soov on.


Seda ma üritangi sulle selgitada et kui nt välisõhu temperatuur on nt +10C siis külmaaine temperatuur piisab ka nt +2 C ja jääd ei teki kuna aurusti ei jäätu. Sama on ka külma ja kuiva ilmaga et sulatada pole kuigi palju vaja.


-------------------------------------------------
Kiir tahtis end riidesse panna, aga Toots sai õigel ajal jaole, tõmbas riided ära ja manitses:
„Vaata, kus narr! Nüüd, kus sa varsti higistama hakkad, paned sa riided selga. Too siia riided!“
Ta viis riided sauna esikusse, tuli tagasi, kõbis tuld ja patsutas käega ahju. Ahi oli ju soe; mis ta krõbises seal ülal, et tal on külm. Kui ta nüüd varsti higistama ei hakka, siis on väga kahtlane, kas ta üldse higistab.
„Mina ei saa siin higistada, mis sa jonnid,“ vastas Kiir, „ennem külman lava külge kinni kui higistama hakkan. Kuuled, naksti ja naksti jääb taguots lava külge kinni.“

Oskar Luts

[ping]

1)Soojaveemahutid on ehituselt teistsugused kui sina ette kujutad. Tarbevesi võetakse mahuti ülemisest otsast ja soojuspump soojendab alumist otsa. Seega ülemisse otsa tekib vee kihistumise tulemusena soojem vesi.
2)Ilmselgelt ei ole ühegi tarbevee mahuboileri või paagi temperatuur 10 minuti pärast 25C.

3)Seda ma üritangi sulle selgitada et kui nt välisõhu temperatuur on nt +10C siis külmaaine temperatuur piisab ka nt +2 C ja jääd ei teki kuna aurusti ei jäätu. Sama on ka külma ja kuiva ilmaga et sulatada pole kuigi palju vaja.

1) Ei maksa pidada ennast selgeltnägijaks ja vaevata ennast sellega, et mida keegi ettekujutab.
Soe vesi on väiksema tihedusega ja kergem kui külm vesi ja seepärast tõuseb pinnale (kui teda ei segata) olenemata, et kas see vesi on tünnis või järves.
Seega kihistumine tekkib füüsikaseadustest ja erinevaid konstruktsioonilisi lahendusi kasutades püütakse kihistuse tekkimist mahutis mitte segada.
2) Ilmselgelt saab iga hoidla tühjaks, kui sealt võetakse ajaühikus rohkem välja kui samas ajaühikus sisse pannakse.
3) Kuskohast see +10 siia äkki tekkis, kui ise räägid "kütmisest" ja talvest?
Teatavasti jääd saab tekkida kõige rohkem nulli lähedastel temperatuuridel.

2. Vanasti oli jah et soojuspumpadel toimus sulatus mingi ajavahemiku tagant. Praegu on soojuspumbad targemad ja soojema ilmaga ei pruugi sulatust üldse toimuda.

Nii varem, kui ka praegu toimub sulatus "mingi ajavahemiku tagant".
Kui varem toimus see kindla intervalliga, siis nüüd püüab "tarkus" lähtuvalt erinevate andurite signaalidest sulatustsüklite intervalli ennustada aga reaalselt toimivat jäätumise andurit senimaani kasutusel pole.
Kui oleks, siis oleks see andur kallimatel masinatel remondi manualis ka välja toodud.

(Et müügimehed peavad kliente sama rumalateks, kes põhikooli füüsikat ei mäleta ja on nõus igasuguse müügijutuga, on väiksem häda selle kõrval et avaliku häma produtseerimisega võib kliente hoopis kaotada.)

[aqua]

Nii varem, kui ka praegu toimub sulatus "mingi ajavahemiku tagant".
Kui varem toimus see kindla intervalliga, siis nüüd püüab "tarkus" lähtuvalt erinevate andurite signaalidest sulatustsüklite intervalli ennustada aga reaalselt toimivat jäätumise andurit senimaani kasutusel pole.
Kui oleks, siis oleks see andur kallimatel masinatel remondi manualis ka välja toodud.

(Et müügimehed peavad kliente sama rumalateks, kes põhikooli füüsikat ei mäleta ja on nõus igasuguse müügijutuga, on väiksem häda selle kõrval et avaliku häma produtseerimisega võib kliente hoopis kaotada.)

Tegelikult puudub igasugune vajadus sellle "targa" (sulatus)anduri jaoks.
Aurusti jäätumist saab monitoorida ainult ühe anduriga, mis soojusvaheti küljes on.
Kuna aurustumine (küttes) toimub pühirõhul/temperatuuril, siis ei pea mingi hiromant olema, et saada aru millal välistemperatuuri ja aurusti temperatuuride vahe lubatud piiridest välja läheb.

Et jutt ainult jutt poleks, siis mul on aasate jagu erinevaid logisid erinevatest soojuspumbadest ja nende käitumisest muutuvatel tingimustel.

[Coolhouse]

Nii varem, kui ka praegu toimub sulatus "mingi ajavahemiku tagant".
Kui varem toimus see kindla intervalliga, siis nüüd püüab "tarkus" lähtuvalt erinevate andurite signaalidest sulatustsüklite intervalli ennustada aga reaalselt toimivat jäätumise andurit senimaani kasutusel pole.
Kui oleks, siis oleks see andur kallimatel masinatel remondi manualis ka välja toodud.

(Et müügimehed peavad kliente sama rumalateks, kes põhikooli füüsikat ei mäleta ja on nõus igasuguse müügijutuga, on väiksem häda selle kõrval et avaliku häma produtseerimisega võib kliente hoopis kaotada.)

Tegelikult puudub igasugune vajadus sellle "targa" (sulatus)anduri jaoks.
Aurusti jäätumist saab monitoorida ainult ühe anduriga, mis soojusvaheti küljes on.
Kuna aurustumine (küttes) toimub pühirõhul/temperatuuril, siis ei pea mingi hiromant olema, et saada aru millal välistemperatuuri ja aurusti temperatuuride vahe lubatud piiridest välja läheb.

Et jutt ainult jutt poleks, siis mul on aasate jagu erinevaid logisid erinevatest soojuspumbadest ja nende käitumisest muutuvatel tingimustel.

Õige jutt.
Mõõdetakse välisõhu ja külmaaine temperatuuride vahet.
Selleks on igal tootjal oma tarkvara ja algoritm.

Pingi juttu ei jõua ma enam kommenteerida.
Kui Kiire tagumik tegi naks ja naks siis see ei tähenda sauna pole võimalik soojaks kütta.